Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 54805 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Durbeni järv olnud muiste ühes rabas, tüdinenud ära, rännanud pilve näol Durbeni. Iga aasta korra tuleb järvevaim ometi endisesse kohta tagasi ja lehvib raba peal valges riides. Baltische Monatsschrift, 1861. l. 547. G. Drasche.

E 54805 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
H.Neus der See Erin, Inland 1847 N.43 B-s Vanderung unt Entstehung der Seen 1853 N. 7 = Paksu küla juurest zwischen Weibstfer und Lohkva järv ära rännanud. Melliste Kaarde, sel kohal veel raba olemas.

E 54805 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Viljandi järvest Orika juurest leitud must härg kuldsarvedega magamast; visatud köis ümber sarvede, tõmmatud veest välja. Siis möirgas härg: Nüüd pean ma Õissu minema järve kaevama!"

E 54811 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Püha Püha kihelkond Pühajõgi Kärlas, Koigust - seega kaks Saaremaal Pühajõgi Võhandu Pühajõgi Jõhvi Orus Pühajärv Kaalijärv Pühajärv Anna kihelkonnas Pühajärve lepik Kunda orus (ei ole ometi järve) Püha laid Mustla rannas Püha läte Hanijärve Koljo talu metsas. Riuesk ? Lääne-Nigulas 1515 Bunge, Toll, Brieflade I, 843. Püha jõgi- Emajõe algus cf Inland 1852 Püha allikas Viru-Nigulas, Jung III, 132 Püha järv Viru-Jaagupis Pühajärve asundus Lustiveres Püha Kasari jõgi Hjärn Pühajärve talu Uue-Põltsamaal Püha põlde Kullamaa Ohtlas Püha talu Keilas Pühaste küla Helme Riidaja Püha meeste järv Kuusalus NB! Pühajõgi Salatsis (? uppe) NB! Saaremaa Pühajõgi seepärast püha, tema piirijõgi olnud, seega püha. Püha küla Väike-Maarjas 1586, Rev. I, 76 Pühaste küla Rõngus Pühande Vaoküla Püha mägi Alatskivil Püha kivi Alatskivil Pühalepa kirik Pühapaju kõrts Mõigus

E 54825 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Navesti jõgi kannab ka Palu jõe nime. Palu-Pala-Paala.

E 54826 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Metsa, murule ehk põllule maha istudes tuleb ikka kolm kord enne koha peale sülitada, muidu võib kergelt mõni haigus istujasse hakata.

E 54826 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kolga-Jaani nõiaallikale noored ja vanad kokku, pritsivad teineteist allikaveega, saavad seega uut jõudu. Enamasti kuuvalgetel laupäevastel öödel.

E 54827 (7) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karl XII pistnud meie maalt põgenedes katkise vankriaisa maa sisse, üteldes: "Kui sellest asja saab, küll siis siia maale tagasi pääsen." Eks vankriais hakanud maa sees kasvama ja võsu ajama.

E 54828 (11) < ? - M. J. Eisen (?) R. Põldmäe, Eesti naljandid I, Mees soovib elada seni, kui saab uusi kartuleid maitsta. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korra õpetaja meest jumalaarmule võtma. Õpetaja küsib, kas mees ennast surma vastu valmistanud ja valmis surema. Mees vastab, et on. Õpetaja annab jumalaarmu. Lõpuks küsib ometi, kas mehel ehk veel midagi südame peal. Mees vasta: "Kui ma ometi veel nii kaua elaksin, et uusi "tihvlid" (kartohvlid) saaksin maitsta!"

E 54832 (3) < ? - M. J. Eisen (?) O. Loorits, EE II, 167. Kilde mereröövleist. Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti Väinas /läinud/ palju laevu hukka. Saarlased-muhulased olnud agarad riisuma. Viimati ehitanud daanlased saarele Pater-nosteri tuletorni. Ei laevu enam hukka. Muhulased mures, ehitanud pika köie tuletorni otsa, mõnda paari härgi teise otsa - tuletorni ümber kiskuma. Ennäe, köis tõstis vedades tagumised härjad üles. "Pidage, pidage, härjad lähvad taevasse!" karjusid muhulased. Tuletorn jäi paigale.

E 54832 (4) < Jõelähtme khk., Viimsi - M. J. Eisen (?) < kiriku visit. protokollist 1695.a. < Winkler Hexenprocessen in Estl. Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõiasõnad Kui mina paha parisen, kui mina lihut litalis, kui sa kuuled kuke hääle, penipoiga haukuvat, sinna ma paha parisen, sinna ma lihut litalis, kovile, sivile, malle. Viimasest kiriku visit. Protokollist 1695. Winkler "Hexenprotzessen.

E 54833 (4) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi mõne surnud looma vilja sekka viskab, et seega omanikule kahju teha, tarvis metsa minna, haabapuud lõhkuda ja surnud loom sinna vahele panna, siis läheb kahjutegijale enesele tagasi.

E 54834 (1) < ? - M. J. Eisen < A. Brant (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Krasnojes maarahvas ohverdas ühele kurjale vaimule, kelle asupaik puu sees oli, kelle ümber nad tantsisid. A. Brandt ? 15. 9. 1849.

E 54834 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Soontaga Pärsimal oli muiste Jaani kirik. See kirik vajunud maa põhja. Et ta tõesti maa põhja vajunud, selleks näeb rahvas tõendust selles, et 1918 kirikurist ja -kukk põllust välja tulnud. Varemaltki on mitmesuguseid kirikuriistu põllust leitud.

E 54834 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärnu kalamehed lahte kalale. Öösel liivaneemele. Läävad paadist välja, teevad tule üles. Korraga maa nende jalge all liikuma, vajuma. Ei olnud liivaneem, oli valaskala. Mehed paati, põgenema. Valaskala neid ja linna veega uputama.

E 54834 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rannamõisas Keila kihelkonnas Silmaru allik, kelle vesi alati haiged silmad terveks teeb. Aga allik nõuab ohvrit, muidu ei aita vesi.

E 54835 (4) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ruila vanapagana kivi seees üleval suur lohk. Sinna kivile viidi muiste ohvrid, lasti verd lohku voolata. Mõni arvab, seal tapetud isegi sõjavange.

E 54836 (1) < Tõstamaa khk. < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui uus noot tehakse, tuuakse mõnesugusid rohte. Noot viiakse sauna, suitsetatakse saunas, siis head kalaänne loota. Niisama tehakse kevadel enne merele minekut. Alles suitsetamise järel jõuab merele. Tõstamaalt.

E 54836 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Navi järv püha: ei sureta kedagi hingelist.

E 54841 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maarja Magdaleena kirik suure katku järel metsast üles leitud.

E 54842 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vihterpalu kirikus lõhub Vanapagan iga öösel päevase ehituse.

E 54843 (4) < ? - M. J. Eisen (?)Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevipoeg viskab Kilsi kabelit kiviga. Kivi matab kabeli ja preestri, tekitab lohu. Lohku tekib Kilsi järv, kus kivi praegu. Vahel /on/ kellaheli kuulda.

E 54845 (4) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pöide Saaremõisa rootslased sõja ajal kullatündred maha matnud.

E 54846 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kudinas soo sees Kärsa allikas, sel kärsahais juures.

E 54846 (4) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Luuas Nava nõmmes Kalevipoja säng.

E 54847 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enne Tartust lahkumist matnud Raudpea suure varanduse Toomemäkke peitu. Tartu äravõtmisel Raudpea: "Võtku venelased peale seda, mis maa peal, mis maa sees, see ikka mu päralt. Küll ma selle vara kätte saan."

E 54848 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Alatskivi Linnamäe ja Kalevipoja sängi vahel punane allik. Allika ligidal suur tamme jägarik; rahvas hüüab ohvritammeks. Allikas ühtlasi silmaallik. Allikasse ohverdati hõbedat.

E 54848 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevi- ehk ohvrikivi Alatskivi mõisast paar versta mõisa põllu sees Männiku mäe juures. Muiste käidi siin ohverdamas. Isegi raha maeti siia maha. Mäge Kalevi kivi juures hüütakse Kalevikivimäeks.

E 54848 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Dr. ? ül. teaduse raamat l. 236 Kodavere Alatskivi linnamäel elas Eesti kindluse vanem - must kuningas kahe pojaga. lahingus saarl. Lahingus saarlaste vasta saanud must kuningas ühes pojaga kahe järve vahel surma. Sest saanud järved oma nimed: Kuningvere järv ja Mustjärv. Elusse jäänud pojale antud tükk maad igaveseks päranduseks - Ikemaa, praegune Äkemaa. Aastasajad elanud sugu seal prii-inimestena.

E 54851 (2) < Kodavere khk., Alatskivi k. - M. J. Eisen < F. Kärner (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näkid on vaarao sõjaväest Punases meres tekkinud. Uppusid ise, püüavad muidki inimesi uputada.

E 54851 (4) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taevas joonilised pilved on, tuleb sadu.

E 54851 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Langeb täht taevast maha, sureb keegi.

E 54852 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi.

E 54852 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sapid päeva (= päikese) ümber tähendavad peadset sadu.

E 54852 (4) < Vigala khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõõgad kuu ümber (kriipsud kuu ümber) tähendavad sadu.

E 54852 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuu loomine muudab ilma.

E 54852 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Läheb päike selgelt looja ja on taevaäär selge.

E 54853 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui noorel kuul lumi jääb maha. Kui talve kange külm, suvi kange kuum.

E 54853 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Punetab taevas õhtul päikese loojamineku pool, tuleb teisel päeval kuiva ilma.

E 54854 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Välgu löömise ajal tee rist rinna ette, muidu jääb vanapagan selja taha seisma ehk käima.

E 54857 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevipoeg riisunud kuhja loogu kokku, pea alla, sängi magama; enne veel viina. Sorts kuhi pea alt tasakesi ära, Peipsi. Kuhi järve madalikule peatanu, lained liiva juurde; tekkinud Piirisaar. Kp. enesele magamiseks linna ehitama. Sorts lõhub öösel. Valvama, tukkuma, sorts lõhub jälle. Kalevipoeg vihastub. Tudulinnas ehitus katki.

E 54858 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui pihelgatel palju marju, siis saab sügisel rohkesti vanutüdrukuid mehele.

E 54858 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virtsoos räägitakse, et kui ühest kännust üheksa pihelgaharu kasvab ja neist ära lõigatakse, et niisugusel pihelgal esal iseäralik vägi (nõiajõud) juures on.

E 54858 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaarmas hiie kohas vanasti hiie pihelgas, väga vana, sammaldunud, pool kuivanud; ajas juurtest 27 tugevat puud välja. Peeti iseäranis pühaks. ?

E 54858 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suvel maal ometi pihelgase kepiga laudast välja. Tarvitab keegi suve keppi. Tuleb mets kallale, läheb pihelgase kepiga vasta.

E 54858 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lendvat tehakse: võetakse pihelgast kolm kolmetahalist otstega noolt ja loetakse sõnu peale. Ehk jälle saadetakse pihlakane pulk minema. Viljandimaal arvatakse mõni korra, et kadakane pulk veel parem kui pihelgane.

E 54859 (7) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vankri ratastel pihelgased pulgad, siis peab vastu.

E 54859 (8) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Head viljasaaki saab nii, minnakse vastlapäeval ? tehakse pahema jala suure varvaga kolm auku maa sisse, tõmmatakse pihelgase kepiga iga augu ümber kolm ringi ja lausutakse: "Too tulu, vii kulu!"

E 54859 (9) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peakarjane andis igale karjasele suurel nädalil välja otsitud pihelgase kepi. Kepil oli auk sisse puuritud, auku sulahõbedat pandud, pulk peal, rist otsas. Seda keppi kandes ei karjased hunti ega muid metsalisi karta.

E 54859 (10) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussi nähes võta vastuoksi murtud pihelga oks, löö sellega ussile kolm korda vastu pead ja pista see oks põhjapoole ussi maa sisse. Uss paneb pea sinna alla ja seisab seal nii kaua, kui vai maa sees püsib.

E 54859 (11) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui loomal täid, võta pigelgane kepp, murra nii pooleks, et pooled kokku jäävad,, võta üheksa täid, pane vahele, viska siis kepp pahema käega üle pahema õla põhja poole, siis kaovad täid. Korjatud(?) Simunast.

E 54859 (12) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui looma luupainasi, puuri pihelgasse põhja poole auk, võta looma seljast üheksa karva, pane auku, pulk peale, sis ei luupainagi enam. ?

E 54859 (13) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodus uss põõsas(?), tee kolm pihelgast pulka, võta pane maha, siis tuleb uss pulkade peale. Virust.

E 54860 (14) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karjalaskmise ajal Virumaa tänava otsa pihlakatest kokkupandud värav, kelle alt suitsu all loomad läbi, siis ei kuri silm loomade peale.

E 54860 (15) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pikse ajal vanapagan. prundiaukudest vaati. Pihlakast puu ette, siis ei saa enam välja inimesele kahju tooma.

E 54860 (16) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pihlakase lusikaga koort segades või palju rutem kokku.

E 54860 (17) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pihlakased nooled kõige paremini märki.

E 54860 (18) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõnest haigusest terveks pihlakase vihaga viheldes.

E 54860 (19) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pihelgane lüsi ja äkkepulgad kõige paremad.

E 54860 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vägimehed ? ? linnas Kalevi neitsi olvi(?) kivid. Neitsi väsib, katab kivi. Ehitus poleli.

E 54860 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiu ? jumal - püha lõhmus, hiielõhmus. Ohvrid löödi naeltega tüvi külge kinni.

E 54863 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varal on allikas, kellest arvatakse, et see ilmu võib muuta. Korra käinud seitse naist seal allikat rookimas ja vihma palumas.

E 54865 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pangodis Karl XII ja Peeter I (mõõgad) maa sisse löönud. Karl: "Kui kasvama, maa veel korra Rootsi omaks." Hakanudki kasvama ära. Peetri kepp kuivanud ära.

E 54865 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Viljandi lähedal näidatakse suurt tamme, mis rootsi raudpea maa sisse löödud kepist hakanud kasvama.

E 54866 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mees hädas metsa. Hall vanamees vasta. Kingib käsikivid. Jahvatavad viljata. Ei muud, kui ütelda: "Kivid, jahvatage!" Jahvatavad kohe seda, mida soovitakse. Laevakapten näeb, soovib enesele. Ei mees müü. Vahetab salaja teise vasta ära, viib laeva. Laevas soola jahvatama. Ei oska enam seisma panna. Laev soola täis, vaob soolaga ja kividega põhja. Merevesi sest soolaseks.

E 54866 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pööraverest Jaagupi kihelkonda tulnud muiste(?) öösel kolmteist mända, puhanud seal, juured tunginud sügavasse, männad jäänudki sinna.

E 54868 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõstamaa Selil Veaksi külas Tammealuse põlli ääres suur jalakas, seda hüütakse tammeks, aga tõepoolest jalakas. See jalakas vanal ajal sinna tulnud. Puu seest põlenud, kaks-kolm inimest mahuvad sisse, väljast aga terve. Jalakas kangesti püha, keegi ei julge oksa ega lehte võtta, muidu õnnetus varsti kannul. Jalaka all suur varandus maha maetud. Seda varandust ei saa ometi keegi kätte. Näib, nagu oleks varandus jalaka päralt. Kuidas see varandus sinna saanud, ei teata.

E 54869 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võisiku Leie külas kalmed. Seal ? haudu. Rahvas räägib, katku ajal haud valmis, katkuhaige haua äärde istuma surma ootama, kuni tuli teine katkuhaige, lükkas surnu auku, viskas natukese mulda peale, jäi ise korda ootama kuni suri ja järgmine haige ta hauda lükkas.

E 54874 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korra läinud üks haavatud kuningas sõja ajal üle Halli järve. Kuningas uppunud järve. Et kuningas verine olnud, hakatud järve Kuningvere järveks hüüdma.

E 54874 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõja ajal Haiba ülem kolm kadakat kokku keerutanud, maha pistnud. Kadakad kasvama, nüüd jäme keeruline kadakas.

E 54875 (393.10) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Taliveres Rootsi Niitsovi suur kivi, selle muugarahvas sinna visanud. Nad ka vana Nigula kiriku ehitanud, sest müüris nii suuri kiva, mida tavalised inimesed ei oleks jaksanud sinna kanda (eestlastelt kuuldud). Muugad üle kümne jala pikad ja kole tugevad.

E 54877 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Manija saare juures metsa sees kivimürakas. Rahvas hüüab kivi Muugakiviks. Selle kivi otsas käinud vanasti mereneitsi istumas. Mereneitsil inimese pea, rinnad, juuksed, ilusa inimese keha, allpool aga kalasaba. Mereneitsi õhtuti, enamasti neljapäeva õhtuti Muuga kivil, väike laps süles, imetanud last. Inimeste liginemisel kadunud mereneitsi lapsega vette.

E 54877 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muuga kivil üsna ligidal Manija saarel Kalmumägi ja seal jälle tähtsad Türnikärna kivi. Sel kivil inimesed kogu Tõstamaa kihelkonnast ohverdamas. Nimelt uhatud(?) seal kõiksugusid nahahaigusi. Abiotsija pidanud iseäralikku vedelikku - ohvrivedelikku keetma, pudelisse panema ja Türnikärna kivile minema. Teel ei tohtinud milgi kombel tagasi vaadata, muidu läks ettevõte nurja. Kivile jõudes visatud pudel (kivist mööda minnes) selja taha maha ja siis jälle tagasi vaatamata koju poole. Niisuguse uhatamise järele jäänud kõik kärnad ja nahahaigused sellele kivile inimiselt kadudes.

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
V. Saku järv Paistu Heimtaali läheb korra vana koha pealt ära. Ka Viljandi järv.

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tanijärv Helmes Löve vallas tulli nagu ??, matab ühe noorpaari enese alla.

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tarvastu kirikutee ääres vanasti kaks allikat äkisti kadunud, rahva arvamise järele tark nad ära viinud.

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Härjad, kuusk järel, määravad(?) Tuhala kabeli aset(?).

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pakso järv Lehova juures. Rändab ära, sest et naine lapse pesu peseb. (Inland 1853, N. 7)

E 54913/4 < Tallinn l. < Laiuse khk. - Andrei Ramul (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Parun Nolken, kodukäija Ükskord, ligi viiekümne aasta eest oli Saaremal Kihelkonna kihelkonnas Pilguse mõisas mõned mõisnikud koos ja teiste seas ka Tagamõisa härra parun Bukshewden. Ajasid juttu... Jutu sees rääkis Pilguse mõisa omanik von Rukteschell, et tema näeb mõnel hommikul teises toa otsas kambris üht vanapoole meesterahvast hallis riides, aga kui ta ligemale läheb vaatama, kaob võõras ära. Sel ajal kui Rukteschell seda rääkis, hakkas Tagamõisa Bukshewden hirmsasti värisema. "Mis teie värisete?" küsisid teised mõisnikud Bukshewdenilt. "Hirmus lugu," kostab Bukshewden ning jutustab järgmist lugu. "Minu vanaisa ja Pilguse Nolken olid tülis laevade pärast, mis madalale kinni jooksid. Tegid mõnikord ka valetulesid, et laevu madalale meelitada ja kui laev oli madalale kinni jäänud, siis läksid teda päästma. Ja kumbki ei sallinud, et naaber päästma läheks, sest päästja sai tugevasti tasutud. Viimaks ei jõudnud vana Tagamõisa Bukshewden seda võitlust ära kannatada ning võttis nõuks Pilguse Nolkeni ära uputada. Ta ässitas Pilguse madruseid (talupoegi) Nolkeni uputada, kui nad laeva päästma lähevad, Nolkeni merde lükata. Talupojad, kanged joomamehed, hea maksu eest täitsid Bukshewdeni soovi, viskasid Nolkeni merde ning muidugi ütlesid, et Nolken on ära uppunud ning tema surnudkeha merest ei leidu. Pärast seda on mitmed näinud, et Nolken on hakanud kodu käima, ikka neli päeva enne laevaõnnetust ilmuvat ta Pilguse mõisa herrastemaja ruumides. Seda jutustas mulle tolleagne Pilguse mõisa omanik von Rukteschell, kes mitu korda viirastust oli näinud. Sellest liigub jutt ka Saaremaa talurahva suus. (Saaremaal Kihelkonna kihelkonnas 1870. aasta ümber) E 54919/21 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. - Mihkel Sild < Jaan Kukk (1914/1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005/ns/peks/kurat/Rahvasuust üles kirjutanud Mihkel Sild Avinurmes Torma Lohusoo kihelkonnas gr. p. Tshernõi, Lifl. gub. 26.XI.14 Kuidas mõisa taoline peksust pääsis Üks mõisa teoline kuskil saanud tihtipääle peksa. Korra kuulutatud talle jälle niisugune nuhtlus ära. Mehel läinud see asi ka juba välja kannatamataks. Sääl ligidal olnud aga üks tark, kes mõndagi teinud. Mees läinud targa juurde nõu küsima. Tark öelnud mehele: "Kui sind peksma hakatakse, siis karju õige! Siis ei ole häda midagi." Mees läinud nuhtluseplatsile. Peksutoimetus võetud käsile. Mees heitnud vatsuli pingi pääle ja hakatud hoopisid talle kätte jagama. Mees muidugi karjunud nii kui jaksanud. Aga imet, hoobid käinud küll, aga tema külge ei ühtegi! Mees püüdnud vaadata, mis ime see on. Näeb, temal õlekubu kõrval, mida peksjad peksavad. Peksjad aga ei näe õlekubu ühtigi, mõtlevad aga, et mees ikka hoobid saab ega ta muidu ei karju. Tõusnud mees pääle peksmist aga peksupingilt üles, olnud ka õlekubu kadunud. Ühel teisel korral kuulutatud aga mehele jälle peksunuhtlust, sest ta olnud ka üleannetu ja koerusetükkide pääle valmis. Mees läinud jälle targa juurde abi otsima. Tark öelnud: "Või jälle sind tahavad peksa! Sa ehk oled ka ise süüdlane ega nad muidu sind alati peksa. Aga ma tahan katsu, kui kaua nad sind ometi peksavad, kas nad ei jätagi seda peksu korra maha. Mine nüüd julgusega tagasi!" Mees läinud jälle nuhtlust vasta võtma. Heitnud jälle peksupingile maha, kui talle hoopa hakatud laduma. Aga mis imet nüüd! Iga kord, kui hoop antud, ei ole tulnud mehele ühtki hoopi külge, juuresseisja mõisaherra karjunud: "Ai, ai, ai! Ai, ai, ai!", sest hoobid läinud kõik mõisaherra enese külge. Ei muud, kui mõisaherra palunud peksmist maha jätta. Sellest ajast ei ole meest enam millalgi peksetud. Jaan Kukke suust Avinurmest Piilsi külast novembri kuul 1914.

E 54922/3 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. - Mihkel Sild < Elias Soo (1914/1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Eesti rahva jutud Rahvasuust üles kirjutanud Mihkel Sild Avinurmes, Torma Lohusoo kihelkonnas gr. p. Tshernõi, Lifl. gub. 23.VI.14 Kuidas mees vanapagana kullatündri ära varastas Korra jätnud vanapagan naese küüni kullatündri juurde vahti, et keski kullatündrit ära ei vii, ise läinud aga, et pühapäev olnud, kirikusse. Olnud õige palav päev, naene läinud küünist välja, heitnud heinamaale rohu sisse magama, jätnud kullatündri küüni ilma vahita. Üks mees aga läinud, varastanud kullatündri küünist ära. Vanapagan ise aga olnud kirikus kangesti ametis inimeste nimede kirjutamisega, kes sääl magama jäid. Nimed kirjutanud hobusenaha pääle. Nahast tulnud tal puudus. Siis venitanud hammastega nahka laiemaks. Viimaks pidanud minema uut nahka tooma. Küünis leidnud aga vanapagan, et kullatünder kadunud, kuna naene väljas rohu sees magamas. Siis peksnud vanapagan naese õige läbi ja öelnud: "Kui teine kord veel seda juhtub, et sa küünist välja lähed, annan sulle veel suurema nahatäie!" Jutustanud Elias Soo Avinurme Piilsist jaanilaupäev 23.VI.14.

E 54924/6 (2) < Torma khk., Avinurme v., Kärasi k. - Mihkel Sild < Jaan Haav (1914/1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mees kuradiga pulmapidul Üks mees hakanud korra naabrikülasse minema. Olnud õhtune aeg ja läbi metsa minek. Ta eksinud metsa ära, saanud mitmele korrale ühe põlenud kannu juurde tagasi. Mees hädas, ei saa välja. Viimaks tulnud mehele üks halli habemega vanamees vastu. Vanamees pakkunud ennast teejuhiks. Mees rõõmus, võtnud pakkumise vastu. Saanudki nad ühte külasse välja. Ühes majas paistunud õige tuled põlema. Halli habemega mees öelnud: "Siin on täna öösel pulmapidu. Lähme siia pulma!" Läinud majasse sisse. Rahvast palju. Pandud ka söögid lauale ja hakatud sööma. Halli habemega võeras mees öelnud mehele: "Hakkame meie ka sööma!" Mehel kõht muidugi tühi. Asunud siis mõlemad lauda ja hakkanud sööma. Söönud nii, et laud lage. Pulmatalitajad ei ole jõudnud sööki lauale kanda, imestanud küll, et kuhu see söök kadub, aga ei ole teadnud ühtigi. Viimaks saanud ka meestel kõhud täis, lõpetanud söömist. Pulmalised saanud ka söönud. Siis korjatud söök laualt, lauad lükatud nurkadesse ja alganud tants. Habemega võõras mees pannud tantsijatele jala taha ja pillanud neid tihti maha. Tantsijad öelnud kurja ja tõusnud jälle üles ja hakanud uuesti tantsima. Mees pannud aga seda tähele, et kui tantsijad kurja öelnud, siis oli habemega võeras mees naernud ja tal näidanud sellega hää meel olevat. Viimaks pannud ka habemega võeras mees peigmehele ja pruudile jala taha ja pillanud nad maha. Pruut ja peigmees aga ei ole kurja öelnud ja nad jäänudgi surnult maha. Siis öelnud habemega võeras mees mehe vastu: "Lähme nüüd minema." Võeras juhatanud mehe ka metsa põlenud kannu juurde, kus nad õhtul kokku saanud ja kadunud siis ära. Mees saanud ka koju. Kodus kuulnud mees pärast, et naabrikülas pulmas surnud noorpaar ära. Mees saanud siis aga aru, et võeras habemega vanamees, kellega ta ühes käinud, kurat olnud. Jaan Haava suust Avinurmest Kärasi külast 18.X.14 ja ennemalt mõnelt teiselt.

E 54946 < Lüganuse khk., Limala k. - Otu Liiv < Jaagup Saar, 57 a.(1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanasti elanud Püssi vallas Liimala külas (Lüganuse khk) kaks venda. Üks asunud Sõredi oja ääres, kus tal vesiveski, teine praeguse Tori talu koha peal. Viimaks nimetatu olnud õige rikas. Kord läinud vennad tülli. Rikkam vend kaevanud Sõredi ojast veele uue tee ülaltpoolt veskit, et seega vett merde juhtida ja kehva venna veskit veeta jätta. Lõpuni merde pole ta oja siiski suutnud kaevata. Kaevamisasena olla praegu järgi Tori oja ja tunduda ka veel vana veski ase. Jaagup Saar, 57 a. vana, Liimala küla. Kogunud O. Liiv, 1924 a. XII kuul.

E 54966 (1) < Järvamaa < Pärnumaa - H. Born < Eva Mironov, 78 a. (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad Oo, ussi, ulualune, kirjupea, kibitagune, keri ennast künkaasse, mässi ennast mättaasse, soo karva, sarapuu kirja, valge ussi, vase karva musta ussi, mulla karva. Eva Mironov, 78 a. Vahastus.

E 54966 (2) < Järvamaa < Pärnumaa - H. Born < Jüri Kütt, 75 a. (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussikene, (h)ullukene, moakene, maokene, miks sa minda (h)ammustasid, salaja mind näpistasid? Maarja mäele mingu, seal ta reisi ringutagu, veresooned venitagu. Jüri Kütt, 75 a. Vahastus.

E 54972 (7) < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Purtse-Liivalt läbivoolav allikas nimetakse Krahvi allikaks. Nõmm, mis asub Nikolai koha ja Liiva kõrtsi ning uue surnuaja ja Purtse-Liiva vahel, kannab nime Nappa Liiva.

E 54972 (8) < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjapool surnuaeda voolav oja kutsutakse Sajori ehk Surnuaja ojaks.

E 54972 (9) < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lõuna pool surnuaeda läbi voolav oja on Madis-Hansu oja. On vana koolmekoht.

E 54973 < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Koljala jõgi algab Satsu heinamailt Kuresoost ja voolab Koljalast ning Aruvainu küladest läbi. Aruvainul ühineb ta Sala või Varme jõega, mis algab Vihamaalt. Sala jõkke suubuda Künkamaa metsas Jalastu jõgi. Aruvainult jookseb jõgi Errasse ja sealt Uhaku salajõena Püssi jõkke.

E 54977 < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lutsu oja algab Maidla metsa tagant umballikatest ja langeb Irvala küla lähedal Savala jõkke, sünnitades suubumiskohal toreda oja.

E 54977 < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõredi oja algab Kestla-Oido küla alt Püssi vallas ja langeb Liimala küla merde.

E 54977 < Lüganuse khk. - Otu Liiv (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hirmuse jõgi voolab Kõnnu (Sõru) metsast läbi.

E 54987/8 < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui laps ei võta jalgu alla Kui ma poisike olin, siis oli mul vend Robert väikene laps, kuid nii vana ja suur, et oleks ammu juba kõndima pidand, kuid ta ei hakand veel kõndima, kõneles küll. Siis tuli tsõtsõ Mari meile ja talle räägiti, et ei tea mis saab, ei lähe teine kõndima ega lähegi. Tsõtsõ õpetas, et mässi talle kolm humalavart jalgu ümber üksteisest kõrgemal, siis mine istu sauna eeskoja välimisele lävele lapsega. Teine suurem poiss mingu läve juurest minema ümber sauna vastu päiva. Läve juure jõudes ütelgu see: "Tere, tere, vanaema!" Sa pead siis vastama: "Jumal appi!" Pääle teretamise peab poiss küsima: "Mis sa teed?" Sa vasta vasta, et: "Lõigun äijä(aijö?)kammitsaid." Selle pääle lõika üks humalavars katki ja viska tulle. Teine ja kolmas kord tehke kõik veel niisama, siis vabaneb laps äijäkammitsaist. Ema tegi nii, mina olin see umber sauna käija ja teretasin igakord nagu kästud, ja poiss hakkas tõepoolest pärast kõndima, kuid kas ta nüüd tolle pärast hakkas, ei taha uskuda, kuid tsõtsõ ja ema uskusid seda kindlasti. Mina olin tol ajal veel väike ka ise ja noor, ma ei teadnud uskuda ega mitte uskuda.

E 54993 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu kuival (viimasel veerandil) ei tohi lina külva, saab kerge, kare, tõrva kirbenine (mustad täpid).

E 54993 (2) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu kuival ei tohi siga tappa, siis ei tule vägi välja ehk tuleb väga vähe, jääb keetes tuimaks ja kõvaks.

E 54993 (3) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu kuival ei või kartulit maha panna*, siis ei mädane vanad ära. Ülesvõtja korjab vanad ka hulka, need lähevad aga õhu kätte puutudes ikkagi mädanema ja ajavad teised ka mädanema. * istutada

E 54993 (4) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Samuti ei tohi herneid vanakuu kuival külida, et neist mõned üksikud naglaks* ei saaks. * kõvad, et ära ei kee.

E 54993 (5) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu kuival tuleb truupe pühki, siis ei tule ritsikaid ja prussakaid ja hävinevad needki, mis olemas.

E 54993/4 (6) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu kuival tuleb tatraid külida, saab kõik ühelisi valmis, kui teisel ajul külida, siis ei saa ühelisi valmis, siis õitseb üks osa ennem, teine hiljem. Tüve pool on terad valmis, kuna latv ikka alles õitseb.

E 54994 (7) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Püüglid ja tangud tulevad samuti vanakuu kuival teha, siis ei löö usse sisse.

E 54994 (8) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõiksugu maa sisse pandavad puud nagu postid, kaerasalved, koobalaed, keldrilaed jne. tulevad vanal kuul panna, et nad kauem vastu peaksid.

E 54994/5 (9) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003
Kõige kuivem aeg on siis, kui küünlakuu kolme päeva vanune on. Siis on kõige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mädane, peavad kaua vastu, põletispuud annavad valusa tule. Kõik puud üldse, eriti tarbe- ja ehituspuud tulevad kuival ajal võtta, s.o. vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga küünlakuu kolme päeva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ära.

E 54995 (10) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanast lõigati poisikesil juust vanakuu kuival, et see nii jõudsaste ei kasvaks.

E 54995 (11) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Koduloome pidi kuival ajal kohitsema, et haavad mädanema ei läheks.

E 54995 (12) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lambaid niideti suvel noorkuul ja talvel vanal: "Noorel kuul nurme, vanal kuul varjo."

E 54995 (13) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Herned tuleb teha kuu vahepäeval, siis saab ta kõige parem: "Noorel kuul naglutet, vanal kuul vaglutet."

E 54995 (14) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nisu tuleb samuti kuu vahepäeval teha, muidu saab nisu tungalpäine, pää kasvab kehv ja õlg on lühike.

E 54995 (15) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lina tuleb noorel kuul teha, siis saab ta raske ja kiud pehme.

E 54995/6 (16) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Õunapuude pookimist peab noore kuu pehmel toimetama, siis lähevad kasvud hästi kasvama, ei kuiva ära. Niisama tuleb õunapuid istutada noore kuu pehmel, et hästi kasvama läheksid.

E 54996 (17) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rohi tuleb nita noore kuu pehmel, kui tahetakse, et ka ädal hää kasvaks.

E 54996 (18) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noore kuu uni (unenägu) tuleb ruttu kätte. Unenägu laupäeva öösel vastu pühapäeva tuleb veel samal päeval kätte, s.o. pühapäeval. Vanakuu uni tuleb veel mõnikord mitme aasta pärast kätte.

E 54996 (19) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Poolkuulmata inimesed kuulevad noorel kuul paremini kui vanal.

E 54996 (20) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003
Vanal kuul on vanatüdrukud riiakamad, rahutumad, kärsitumad, tülikamad kui noorel kuul.

E 54997 (27) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärast ristimist visatakse ristimise vesi, kas maja katusele ehk muidu kõrgele, siis saab tast kõrgeauline inimene. Tütarlapse ristimise vesi visatakse õunapuusse üles, et (õnn õitseks hästi nagu õunapuu). Vaderid peavad ümber maja jooksma kolm korda, et virk inime suaks. Pääle ristimise võtavad vaderid lapse jalad lahti, siis läheb ruttu kõndima.

E 55006 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näkk. Näkist ei tea muud midagi, kui et öeldakse vees olevat ja inimesi ära viivat. Lapsi hirmutatakse ikka, et näkk tuleb ja viib ära, kui järve ehk kaevu ääre lähed.

E 55018 (2) < Kanepi khk., Kooraste v. < Põlva khk. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sündimine. Ühel mehel sündis ükskord öösi laps. Ta tahtis, et lapsel hää lambaõnn saaks. Naine sünnitas saunas ja saunani läks maja juurest aid. Mees pani iga teibapaari vahele ühe viha kunni saunani. Me läksime vett tooma sauna tagant ja nägime seda. Ma küsisin, et mis ime see on, et iga teiba paari vahel viht on. Teine tüdruk oli vanem ja teadis seda ning ütles, et ära lausu sellest sõnagi, et see on hää lambaõnne pärast nõnda pandud. Kui valgeks läks, olid vihad jälle kadunud.

E 55019 (5) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ema rääkis, et jaanilaupäeva öösi vaimud surnuaial raha kuivavad, aga kui saab sellele hõberahale sängilina pääle visata, siis jätab vanajuudas raha maha ja inimene saab raha omale.

E 55019/20 (6) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korra olnud üks tütarlaps õitsis hobuste juures. Ta näind, kui üks mees, vanajuudas, tuld teind. Tütarlaps läind sinna juure ja vanajuudas visand talle süsi rüppe. Tulema tulles kustunud söed pea ära ja tütarlap visanud söed maha, ise läind jälle tagasi. Vanajuudas visand jälle süsi ja tütarlaps teind jälle niisama. Läind kolmat korda, jälle niisama, kuid vanajuudas öelnud, et ära enam nüüd tule. Tütarlaps pole läind ka enam. Varsti tulnud sulane ka sinna ja tütarlaps jutustand sellele loo ära. Sulane saand sellest aru ja läind korjand kõik need maha visatud söed ära, mis puhas kuld olnud ja sulane saand rikkaks meheks. Osa oli ta ka küll tütarlapsele annud.

E 55020 (7) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mul ema oli mitu korda näind, et kabeliaid jaanilaup. öösi sinist tuld täis on justkui väävlituld. Sel ajal kuivavad tondid sääl alati raha.

E 55020/1 (8) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks mees läind korra viinavaadiga kabelist mööda ja näind, et kabeli pääl tuli põleb. Tal pole tikke olnud ja läind säält piibu pääle tuld võtma. Vanajuudas öelnud mehele, et pühi siit kääpa päält penisita halb ära. Mees teind ka nõnda, kartes et muidu midagi paha juhtub. Siis küsind vanajuudas, et kas sul mõnda kotti kaasas on? Mees öelnud, et hobuse pääkott on ja toond selle. Vanajuudas võtnud kääpa päält liiva ja pannud selle kotti, koti täis. Mees läind liivakotiga minema ja mõtelnud, et mis ma tühjast kannan, valan õige kotsit välja, kuid valama hakates näind, et kõik on selged rublatükid. Siis saand aru, et ta rikas mees on ja ostnud omale kohe uue hää hobuse ja palju muid asju.

E 55021 (9) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suure Kambja mõisa naisele juhatatud unes, et Kambja kiriku metsanurga juures on viienda kuuse juure all toobitäis kulda, mille ta võib ära tuua öösi, enne keskööd, kui kuked veel pole laulnud. Öeldud, et kõige enne tuleb sulle vastu kolm vihast härga, kes kaabivad ja on sulle kohe pääle tormamisel. Neid ära siiski karda, nad midagi ei tee. Siis tuleb vastu suur jõgi, ka seda ära karda, vaid mine aga läbi. Siis tuleb vastu... mine jälle edesi, siis mine võta kuusejuure alt kuld. Naine teind ka kõik nii ja pole neist takistustest suurt tähele pannud. Saand kulla ja saand rikkaks inimeseks. Tagasi tulles pole enam mingisuguseid härgi ega jõgesid ees olnud.

E 55027 (12) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Mai Müürsepp (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Risttee. Öösel sõideti ristteel enne keskööd luuavarre seljas, et halli(tõbe) eksitada. Inimene läks ise üht teed, luuavarre viskas teist teed, et hall ei oskaks inimese kallale tulla.

E 55028 (13) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Mai Müürsepp (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suri mõni inimene ära ja jäi teine pääle selle haigeks või rahutuks, siis pidi ta surnuaida viskama raha, öeldes: "Säh, võta sa N raha, anna mulle mu tervis tagasi!" Tegi ta seda, siis tai ta tervise tagasi.

E 55028 (14) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jaan Kõrv 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ebausk. Suurt puud ei tohi aiast ehk mujalt kodu ligidalt maha lõigata, mis on ilupuuks. Seda maha lõigates sureb kas peremees ehk perenaine ära. Ma ei lase oma suurt kuust järve ääres maha lõigata, lõigaku pääle surma, kes tahab ehk tehku, mis tahes.

E 55031 (33) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jaan Kõrv 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korjad suurel neljapäeval laaste tule tegemiseks, leiad suvel palju linnupesi.

E 55035 (1) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuu mõju. Puid tuleb raiuda kuival ajal. Kuiv aeg on kuu esimesel ja viimasel veerandil. Kuu esimesel veerandil on noorekuu kuiv, kuu viimasel veerandil vanakuu kuiv. Tarbepuid on kõige parem võtta, kui kuu kolme päeva vanune.

E 55035 (4) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ruttu saab mehele ka, kui hälliõrs kasepuust teha.

E 55037 (4) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korra oli üks mees uue maja ehitand. Igal ööl oli tulnud keegi ja öelnud, et mis sa vead sitast perset üle mu söögilaua, ja ei ole kunagi öösel magada lasknud ning peksnud alati aknaruudud katki. Mees oli pannud rasvakelmest ruudud ette, kuid ka see pole aidand, viimati oli mees säält ära läind.

E 55038 < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvajutt Kärgula mõisast jookseb jõgi läbi. Selle jõe ääres on eemal mõisast üks kivi, kus ennemalt tantsimas käidi ja mõnikord ka suplemas. Neli korda aastas teatud päivil ilmub sellele kivile ruudulise suurrätikuga naisterahvas ja laulab imeilusat laulu. Kellegile need sõnad meele ei jää ja viis samuti. Kui järgmist osa kuulad, ununeb eelmine. Neil samul öil käib pikk noormees teed mööda, mis Kärgula metsast läbi viib ja pakub igale vastutulijale praegugi paberosse: "Võtke paberosse, võtke paberosse!" Keegi aga ei julgevat võtta. Noormees lähvat jälle edasi. Samul öil käivat metsas ka üks suur uss ringi, se olevat umbes toobi jämedune. Keegi ei julgevat seda ära tappa. Noil öil eksivat iga teekäija ära, kes Kärgula metsast läbi läheb.

E 55040 (3) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lina tuleb teha kuu vahepäeval, siis kasvab ta hää.

E 55040 (4) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühel härral oli olnud korra väga ilus hobune. Petja Hans öelnud härrale, et ta taob homme hommikul selle hobuse tallist välja kella 8 ajal. Härra pole uskunud seda ja öelnud, et see võimata on, et ta paneb kutsari hobuse selga valvama. Pannudki kutsari ööseks hobuse selga, kuid kutsar jäänd öösel magama ja Petja Hans tõstnud ta tallipuu pääle, kuna ise hobuse võtnud ja minema kihutand. Hommikul kella 8 ajal kihutand mõisa trepi ette. Kutsar aga istunud tallipuu pääl ja arvanud unest, et ta hobuse seljas istub.

E 55045/6 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tahad teada, on varane külv parem ehk hiline, lõika kolm pihlakapulka ühest oksast, igaüks ühe lõikega ja viska nad vette, kusagille järve ääre või lompi. Läheb põhja kõige tüvepoolne, on hää varane külv, läheb ladvapoolne, on hiline külv parem, keskmine - siis keskmine.

E 55046 (4) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teretamised Lambapügamise juures pidi ennevanast teretama: "Karv vass villa, lammas ravva surma!" Vastati: "Annas Jummal!" (?). * küsimärgiga vastused on ebakindlad, uuema aja inimesed on ära unustanud.

E 55046 (5) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sauna minnes (öeldi): "Jumal sekkä!" - "Jumal tarvis!" ehk "Avita Jummal!"

E 55047 (6) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pesunaise juures: "Valgid!" - Valgid vaja! Ehk: "Valges!" Ja vastus: "Valges vaja!"

E 55047 (7) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestanud Eva-Kait Krblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kapsaistutamise ajal: "Suuri päid ja lako lehti!" "Õnnista Jummal!" (?) "Annas Jummal!" (?) * küsimärgiga vastused on ebakindlad, uuema aja inimesed on ära unustanud.

E 55047 (8) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lina kitkumise juures: "Tere, jõudu, kõvva kiudu!" - "Tarvis (?)!" * küsimärgiga vastused on ebakindlad, uuema aja inimesed on ära unustanud.

E 55047 (9) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Söömise juures: "Jakka leibä!" - "Jakku tarvis!" Söömise juures: "Jakku leeväle!" - "Jakku tarvis!"

E 55055 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teine laagrikoht on Hirmuste lähedal. Sääl olla laev seisnud, mis paarisi ära viinud. Paarid olla puha kandepuude abil kätel randa kantud. Ristna tuletornis umbes pool kilomeetrit põhja pool, kalda lähedal , kui merest vesi vahel kruusa ära viib, tulevad tammepuust laeva kared (kaared) nähtavale. Selle laeva kohta räägitakse, et tema pääl palju kõiksugu kraami olnud. Kolm meest olla üheskoos kullakasti ära varastanud ja maha matnud, ei tea, kuhu kohta. Kui teada saadud, kes vargad, poonud üks enda üles Kopli maa niitu Voolensi popsi koha ligidale (seda kohta vanemad näitasid mulle ja meie lapsed kartsime seda kohta). Teine poonud enda Kõpu ligidale heinaküüni. Kolmandat ei mäleta, kuhu see enda oli tapnud.

E 55060 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Oskar Loorits, Endis-Eesti elu-olu, Mõisnik mereröövli osas, Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laevadest, mis randa jooksid, ei pääsnud ükski minema, kui terve ta ka ei olnud. Mõisnik laskis masti maha raidu ja viis laeva meeskonna vangi. Kord, kui laevavile kuulsime, jooksin ühes kahe teise poisiga randa ja sõudsime laeva juure. Kapten pani meid ka süsa laevalt merde pilduma, kuni laev lahti sai. Valitseja, kes randa jõudis, kui laev juba lahti oli, oli hirmus vihane ja kaebas mõisas, et Ristna peremees olla laeva lahti päästnud. Ristna peremees kutsutud mõisa, kus ta peapesu saanud: "Sina päästma laevad lahti, sina ei tohtima seda teha!" See aga seletanud, et karjapoisid olid käinud laeva juures. Siis ütelnud: "Noh, seekord jääb niisama, aga ütle neile poistele, et nad teinekord seda ei teeks!" Minu aegu, kui laev randa tuli, viidi kraam mõisa. Kraamist sai üks osa mõisale, kaks osa laeva peremehele. Laevale lasi mõisnik augud sisse, et põhja vaoks; pärast tõsteti laev üles. Tapmisi ja valetuletorni pole minu aegu enam olnud.

E 55063 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varem oli suurim teenistus ikka laevadega. Nüüd, kus puu saamine raske, on laevandus soiku jäänud. Ennem ehitati Kõpus iga aasta paar laeva. Nüüd mõni aasta ei ehitata ühtegi, kuid ikkagi suurem jagu noormehi läheb välja laevade pääle teenima, sest maa ei toida. Salakaubanduseks on ikka ainult soolavedu sõdade ajal olnud. Kalapüük ainult oma tarvis. Teenistust andis ka metsatöö ja varemalt tõrva ajamine.

E 55066 (2) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõpu kabeli juures on suur püha lõhmus, kust seest sõrmuseid jne. leitud. Kes tähtsa asja pärast mööda läinud, pandnud ikka lindi ehk muud midagi külge. Ka paise korral pantud raha.

E 55067 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ristnal on ennem 3 talu olnud. Katku aegu olla teised ära hääbund. Nägin veel vanu majamüüre. Ühe talu põrand oli isesugusest paekivist, mida siin pole põrand tehtud. Kivid olid igat kanti 10 tolli ja 3 tolli paksud. Nad olid väga hästi tasaseks lihvitud, nii et neid kui liig libedaid ei tahetud. Teise talu põrand oli punastest pehmetest väga isemoodi kividest, mille pikkud 18 tolli, laius 15 tolli (sarnast kivi pole üleüldse meie maal olemas) need olid ka lihvitud. Ristna talus on vistist veel neid kiva.

E 55072 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kidaste Antsu Paavel rajunud kord männi küllest tõrvase tükki, härra näind ära, kutsunud mõisa ja küsind: "Mis sa tegid metsas?" "Rahusin tõrvapuud, tarvis tõrva vankrile, lootsikule ja naise ots tahab ka tõrva saada." Härra naerma: "Kuidas naise ots tõrva tahab?" "Teen kingad naisele ja need tarvis ära tõrvata."

E 55079 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui ma veel väikene olin, siis olid puud, mida pühaks peeti, kuhu naelu pekseti ja haige mädaga lapse külge löödi, et terveks saada.

E 55087 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) vrd EKLA, f. 199, m. 8, l. 9 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti < Peeter Ebrok, s 1867 (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katkudest pole muud kuulda olnud, kui köster rääkis. Kirikuraamatutes olla üles märgitud Sarve külast maetud 20, ka Hellamaa külast 30 inimest musta katkuhaigusse surnuid. Hilliste külas oli iseäraline katk, mis ühest perest 7 inimest hauda viis.

E 55092 < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vallipää mäel olnud vanasti loss. Suuremõisas olevat kaart sellest. Loss olla kahe torniga olnud. Sel ajal olnud meri kuni lossini, nii et laevad sõitnud lossi juure. Viimane lossi peremees olla üks naisterahvas olnud. Vaenlane olla lossi ära häävitanud. Kümme sülda hommikupoole vallist oli veel minu noorepõlve ajal maa-alune käik lahti, mis seestpoolt kividega oli vooderdud. Keegi mees oli sees käinud. Ta sattunud ühte keldri, kus pottkiviahi sees olnud ja näinud taldreku tükke. Suuremõisa valitseja Otto Stakelberg olla kaartid kätte saanud, millel olnud märgitud, kus on varandused peidetud ja hakkand kaevama. Urädnik olla ära keeland. Viima külast Andrus Sonik oli kaevamiste juures olnud.

E 55108 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sarve küla metsas Tammistu kivi juures olla maa sees rahakast, mis rootsi raamatutes olla üles märgitud, kuid neist raamatutest ei lastavat ärakirju teha.

E 55108 (2) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sarve küla ümbruses on palju suuri kiva, need olla Vanapagana mängu kivid.

E 55112 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiesaare Matse talu karjamaal vana kabeli ase ja surnuhauad praegu veel näha. Hiisaares vanasti hiiepuud olnud. Hiiesaare metsa sees on praegu üks ümarik koht Hiie kare, mis alati roheline, kui ka muial kollaseks kõrbeb. Selle ümber olla vanasti rahvas tantsind vana ebausu aegu. Sääl olla vanasti ka pühad puud olnud, mis nüüd kadunud. Hiiesaar olla vanasti mere sees teisest maast lahutud olnud, teda ümbritsevad ka praegu madalamad kohad. Endine Hiiesaare mõisa on ära hävitud ja tema asemele Villivalla ja Loja külast inimesed toodud. Hiiesaar olla kõige vanem mõis olnud. Nimetus võib olla on sõnast hiidlane (suur mees), sest praegu veel on mannermaal Hiiu saare elanikkude kohta arvamine, et nad midagi iseäralist nõiataolist olla.

E 55120 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tuul ühe püha männi külili ajas, siis leiti õõnsusest pool toopi rahasid.

E 55120 (2) < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Matsi talu õuest Nõmbas on allik, kuhu vanasti naelapäid pilluti ebausus.

E 55122 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) sama tekst veel EKLA, f. 199, m. 8, l. 27 < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Nõmba k. - Arnold Lätti < Peet Ark, 75 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk - hall mees olla käinud talust tallu, keda löönd, see jäänud haigeks. Ainult Kuke küla Laasi talus olla lapsed põrandal alasti maganud. Katk vaatand üle ukse, üelnud: "Siin on põrsad," ja läinud ära. See olla ainuke talu, mis järgi jäänud.

E 55125 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kärdla vabriku ehitamise ajal elanud Kärdlas rootslased, kes vabriku jõest säinaid püüdnud. Eestlased olla peksnud ühte rootslast, see vedanud oma verist särki jões ja säinad kadunud jõest ära.

E 55126 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti on mungalased käinud Keina lahes Puulaja lõuas kalal käinud, kord võetud nende käest võrgud ära, mis Keina kiriku lael ära kõdunesid, tolmuks. Mungalased kättemaksuks pandnud kahele silgule sõled külge ja ütelnud: "Kuhu need silgud meres lähevad, sinna läheb siit kalaõnn." Kalad olla Pärnu alla läind.

E 55127 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuusalu kihelkonnas Lohja järves ja Tõlk jões on vanasti pärlid leitud. Kolga Jaani pärlid olla õige kallid olnud. Minu ema isa ja ema vennad (umbes 110 a. tagasi) olid ka otsimas käind, ootand, millal kõige ilusamaks läind. Minu venna tütrel Elsa Heimbergil Järvamaal Lehtse jaama juures on üks Kolga Jaani pärli olemas sõrmuse sees. Umbes 70 a. tagasi ajand Kolga Jaani krahv kõik rahva kokku ja lasknud kõik karbid välja korjata ja läbi vaadata. Selle juures juba rikuti neist palju ära, pääle selle pilluti neid järve tagasi, sinna õhukeste kohta, kust läbi sõideti ja teisel päeval just sõnnikuvedajad läbi käisid. Nüüd leidub mõni üksik karp. Kord olla krahviproua Kolga-Jaani pärlite lindi ära kaotand ja kuulutan, et maksab 400 rubla pankoraha leidjale. See oli 60-70 a. tagasi.

E 55128 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõmbas Liiva väljal oleva püha männi olid rahvas vanastu raha toonud. Nõmba püha männa otsas olnud vanasti kell, mida löödud, kui keegi paari läinud.

E 55130 (2) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003 Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sääreninal on vanasti kabel olnud. Praegu on hauakohad näha. Ka kirik olnud, kuid sellest pole jälgi järele jäänud. Õpetajat pole kiriku juures eland, aga kellad olla olnud. Sõja aegu olla kellad merde läinud. Iga seitsme aasta tagant olla merest uueaasta ööl kell 12 kellahääli kuulda. Sääre nina kabelikellad olla merde viidud sõja ajaks, aga pärast pole üles leitud.

E 55131 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Villivalla ja Suuremõisa vahel Matta rabast leitud lodi ja pool treitud supikaussi umbes 40 a. tagasi. Minu isa leidis säält tammepuu tüki, mis oli kõva kui raud ja must.

E 55139/9a (24) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pühalepa kirikut tahetud enne Kurile ehitada, kuid Vanapagan, kes Hellama niidul raudkivil ikka magand (praegu on sellel kivil Pagana magamise ase, peaalune, külle- ja jalgadeasemed näha), lõhkunud öösiti kõik ära, mis rahvas päeval teinud. Siis olla mintud targa juure. Tark juhatand: "Kui kellegi sünnib ühest lehmast kaks vasikat, siis kasvatagu need üles. Kui saavad 7-aastaseks, siis rakendatagu kivikoorma ette ja lastagu minna, kuhu tahavad; kuhu seisma jäävad, sinna ehitatagu kirik. Nii tehtudki. Pühalepa kohal läinud teine härg teiselt poolt lepapuud minema, pole edasi saand ja jäänud seisma. Sinna hakatud kirikut ehitama ja sellest ka nimi Pühalepa. Vanapaganal aga jäänud veel õigus kiriku valmis saamise/l/ enne risti ehk kuke päälepanemist kirikut ära hävitada. Vanapagan/al/ olnud Kallaste mäe sees sepikoda, kus ta ikka töötanud ja vahetevahel mäe otsa käinud vaatama, kas kirik saab juba valmis. Sepakoja plarin aga vihastanud naisi, kes siin kaldal pesu pesesivad, ja need läind korra ja ajanud Vanapagana märgade lappidega minema (peksnud märgade lappidega). Pagan asunud nüüd Õunamäele ja tulnud meie randa kiva korjama. Tagasi minnes Isabella mõisa kohal kuulnud kolmat korda kukelaulu, taskud rebenend, kummagi tasku kohas tekkind kivihunnik. Teisel päeval hakand kirik valmis saama. Kuid tulnud nii suur udu, et Tont pole kirikut näind. Viskand huupi, ja siis sõitnud ratsahobuse seljas vaatama. Kivid olnud mööda läinud. Tondi kihutamisest aga jäänud Pühalepa lähedale ühele kivile hobuseraua jälg, mis praegu näha olevat.

E 55140 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) O. Loorits Endis-Eesti elu-olu I, Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paluküla kiriku lähedal läind rasvalaev hukka. Kapten aga pääsend õnnelikult paadis oma perekonnaga kitsast kohast läbi, mis ainukese võimaluse annab randa pääsemiseks ja mida rahvas Püssirohusilmaks nimetab. See lasknud siis kiriku ehitada, nii et kui sõita sellel joonel, millel on kirik ja mere kaldal üks märk, siis saab õnnelikult kivide vahelt (Püssirohusilmast) läbi. Nimetus Püssirohusilm sellest, et üks laev sõjavarustusega siin hukka oli läinud. Seda kirikut oli minu isaisa, kelle nimi siis Tiisler oli, ehitanud.

E 55141 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pihlasoo kõige ilusam org olnud, kus inimesed elanud. Katku aegu on inimesed otsa saanud, kraavid ära umbunud ja maa sooks muutunud. Kui nüüd kraave kaevati, leiti õunapuu- ja tammekände põhjast. Tammepuu tükid olid ilusad sinised. Ühe tüki tammepuud tõin ise ära. Nägin ka õunapuutükki, mille kolm sülda sügavalt välja kaevasivad. Metsaülem laskis sellest omale saapasulase teha. Selle katku aegu olla ainult üks tüdruk Rootsi külla üle jäänud, kelle üks kalamees lumejälgesid mööda üles otsinud ja siis hakkanuvad ühes elama ja inimesesugu tooma.

E 55142 (1) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enne Lutheri usku katoliku usu aegu on Veski tiik, mis minu tua taga, on munkade tiik olnud. Siis on mungad Reigi kiriku juures elanud. Tiigis on praegu ka kalu, mis muidu siinpool ei ole. Ka on Kõrgessaare mõisa ümber puid, mis muialt maalt toodud.

E 55145 (2) < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Halspacki mäel on vana kask, kuhu otsa vargaid jne poodu.

E 55146 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924) O. Loorits Endis-Eesti elu-olu, Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valemajak on olnud Tammistu põllul määl, kus praegu maa kõmiseb, sääl on vist keldrid all. Kõrgesaare mõisast vähem kui üks kilomeeter lõuna-lääne poole. Mõisast loode poole metsatuka sees, mida vanasti muidugi ei olnud, on suur kivi, mille sees on raiutud auk, kuhu on tule tarvis restid kinnitatud olnud, mille pääl tuli põles.

E 55147 < Pühalepa khk., Jõeranna k. - Arnold Lätti < M. Espenberg (1924) O. Loorits Endis-Eesti elu-olu, Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Käsikirjades, mis mul olid, oli teateid selle kohta, kuidas Peeter Ungern-Sternberg, Evaldi isaisa, oli Villigeroode ära tapnud, kes ei olnud teda küllalt hästi teeninud. Verner oli merehädalisena sinna sattunud, kodukooliõpetajaks olnud ja siin asjale jälgile saanud. Kui krahv Stenbock sures (kes Suuremõisa asutaja oli) sai ta Suuremõisa omale. Malmi matnud Unger-Sternberg maneezhi liiva sisse (selle kohta oli rahval ka üks laul kokku saetud). Malmi proua tahtnud mannermaale põgeneda. Kuid mehed olid palgatud, et teda merde visata. Proua saanud aga aru. Mehed joonud ennast purju ja jäänd magama. Tuul ajand paadi ümber, madrused ja ema uppund ära, aga veikene laps pääsnud korgimadratsi pääl ära. Krahv Igelström võtnud lapse oma juurde. Laps seletanud oma isa tapmise ja ema uppumise loo ära. Krahv ühes von Gerndiga kutsunud Unger-Sternbergi oma poole pidule. Kui Unger-Sternberg saanud Parali kõrtsi juure, kus seisab kivi, millele rajutud "anno 1504 Jürgen Unger-Sternberg" (esimene siiatulnud Unger-Sternbergi nimi), võetud teda kinni. Pärast võetud tema abiline Kuusepalu Jüri kinni.

E 55149 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924). O. Loorits Endis-Eesti elu-olu, Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Minu isa oli poisike olnud ja ukse pääle jooksnud, kui Unger-Sternberg Malvi ära oli tapnud. Ema saanud veel poisikese ära tõmmata, nii et teda keegi pole näinud. Surnukeha peidetud kangaposti sisse. Vereplekke pole saanud põranda seest välja ja olnud, kuni nüüd paarkümmend aastat tagasi põrandat uuendati.

E 55152 < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Isabella mõisa läheduses on kaks kivihunikut, nende kohta räägitakse, et kord vanapagan läinud Leigert maha lööma, korjand kaks taskut kiva täis. Kui Isabella kohale saanud, laulnud kukk kolmandat korda, pagana taskud rebenenud katki ja kivid kukkunud maha.

E 55158 (1) < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Meelses oli suur mänd, kuhu raha pandi ja paiseid muljuti. Ka oli Meelses püha pärn.

E 55158 (2) < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Keina kirikul oli tömp torn, sest Tõll olla otsa kividega maha löönud. Tõll olla Leigriga võidu kirikut ehitanud, Leigril saanud ilusam. Tõll viskanud vihaga Leigri ehitud Keina kiriku tornil torni puruks.

E 55159 (2) < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kidaste järve lähedal turba lõikamisel tulid põhjast saarepuu halud välja (nüüd pole neid puid leida).

E 55161 (1) < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tahkuna Läti sadamas olla lätlased käinud kalu püüdmas. Kui neilt selle eest maksu hakatud nõudma, läind nad ära, ähvardades kõige ahvenatega minna. Ja tõepoolest kadunud ahvenad sest saadik ära.

E 55166 < Tartu < Kolga-Jaani khk., Soosaare v. - E. Grau < 50-aastane talupoeg (1925). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanarahva jutt Virtsjärvest Vanasti olnud Virtsjärv praeguses Pilistvere kihelkonnas, Vitsjärve küla juures. Järv on väga kalarikas olnud. Kalu olnud nii palju ümbruskonna rahval süüa, et neist kõigil himu otsas olnud. Inimesed ei ole enam teadnud, mis nende rohke kaladega peale hakata ja muutunud järve vastu hoolimataks. Kord oli keegi naine kalaga lapse perset pühkinud, mille üle järv hirmsaste vihastanud. Ta tõusnud kohe kõige täiega õhku ja lasknud praeguse Virtsjärve kohale jälle maha. Kalarikkaks on ta ka tänapäevani jäänud. Endisel kohal on aga ainult üks veikene virtsajärv alles jäänud. Praegune Vitsjärv.

E 55167 < Tartu l. - E. Grau (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanarahvajutt Ihaste suurest kivist Kord oli Vanapagan Vooremäe pealt näind, et Tartus kirikut ehitatakse, sest Maarja kiriku torn olnud juba valmis. Ta oli selle üle hirmsasti vihastanud, võtnud ruttu suure kivi ja tahtnud sellega kiriku puruks visata. Kivi olnud aga liiga raske ja kukkund Ihaste mõisa alla Emajõkke maha.1 1 Kivi oli nii suur, et ta pealmine osa alati veest väljas oli. Ta oli otseliinil Vooremäe ja Maarja kiriku vahel. Kivi sai alles enne Ilmasõda Vene valitsuse poolt Emajõe puhastamise juures ära lõhutud ja jõest välja võetud. Seda lugu jutustas kord keegi vanem kalamees Emajõel, kui veel kivi alles oli. - Üleskirjutaja märkus.

E 55168/71 < Puhja khk. - Elmar Päss < Turm, u. 60 a. (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puhja kihelkonnas, praeguse Tiiru talu maa peal olnud varemini, s.o muistsel ajal mõis. Tiiru talu on valla kaardi järele Võllinge külas, tegelikult aga Pori külas ja nii kaks-kolm versta Reku sadamast eemal. Selle mõisa lähekonnas asunud järv ja nimelt Emajõe poole kalduval madalikul. Ei mõisat ega järve pole praegu olemas. Ehk küll kohalikud elanikud mõisaasemest teadsid palju rääkida, isegi juhatust anda - jäi see paik leidmatuks. Kahepäivase otsimise järele selgus küll üks teine ajalooliselt tähtis koht, nimelt rootsiaegne haud. Kas ta tõelikult seda oli nagu rahvasuu rääkis, jäi mulle seekord kahtlaseks. Oli pikergune kivilade, nii midagi sülda kümme pikk ja kaks lai. (Talu, kus see haud oli, ei ole praegu meeles, küla nimetus oli Nasja). Mis asjata otsisin, sellest teadis rahvasuu pisut enam. Mõisast, mille ase jäi mulle kätte leidmatuks, oli hiljuti veel üksikuid kiviseinu nähtud. Mõni vanem inimene teadis kivimajastki rääkida, mis mõisa asemel kokku varisenud. Telliskiva tükka oletati praegu veel seal kohal olevat. Muinasjutt mõisast käib nii: Kohalik mõisnik olla kuri inimene olnud (nõid?) ja rahvaga karmilt ümber käinud. Teda ennast ümbritsenud aga mingisugune saladuslik vari. Nii näituseks ei ole ta oma tuppa kedagi võõrast ega teenijatki sisse lasknud. Oma teenijatel ja kogu valla rahval keelanud ta kurjast ära mõisa all asuvas järves kalapüüdmise jaanilaupäeva õhtul. Veel saladuslikumaks muutunud asi sellega, et millalgi jaanilaupäeval mõisnikku ennast kodus pole nähtud. Vähemalt hoidis ta end just sellel ajal luku taga, ega andnud kellegiga kokku. Mõisas asunud paar sulast, kes olnud muidu tööle keskmised, kuid selle vastu agarad kalapüüdjad. Kalu saanud nad mõisa järvest ütlematu palju. Ehk küll mõisniku poolt mitu kalapüügikeeldu neile tulnud, on need töömehed ometi kord oma igapäevase harjumuse järele ka jaanilaupäeval läinud kalastama mõisa järvele. Nad võtnud järverannalt vana lootsikutüki ja kalasaak olnud esialgu üsna hea. Siis tulnud aga lootsiku alla seesugune suur kala, mis lootsikut ennast tahtnud ümber lükata. Kalal olnud läikivad soomuksed. Üks julgem ja nodikam töömehest haaranud sel puhul västra ja hõigates: "Jeesus Kristus siuna rauda!", löönud selle västraga kala. Kala ühes västraga selle peale kadunud. Natukese aja pärast tulnud mõisast käskjalg ja teomehed valjult kutsutud mõisa. Mõisnik olla oma järves supeldes haigeks jäänud ja keegi teine ei või teda parandada, kui need mehed, kes tema keelust hoolimata jaaniööl kalal olid. Teomehed kutsutud tuppa, kuid seal olnud mõisnik, lamades haigena voodis ja kalaväster aga kehas. Mõisnik käskinud teomehel öeldud sõnu korrata ja västrit kehast välja tõmmata. Teomees pole käsku täitnud. Suurem osa mõisahoonetest varisenud siis kokku. Järvgi, kus kalu püüti, kadunud ära. Järve koht ja mõisavaremed aga veel meie ajani alal hoidunud. Kooliõpetaja Turmi suust kuuldud, Puhjas 1923 a. Hr. Turmi vanadus umbes 60 a.

E 55176/7 < Vändra khk., Käru v. - ? (1925) P. Kippar Eesti loomamuinasjutud, tark hiir, AT 68*, 11 t. Populaarne jutt lugemisraamatutes ja kalendrites alates Gresselist (1855) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kord tuli hiir august välja ja nägi augu ligidal üht lõksu seisvat. "Vaata ometi," ütles ta, "seal seisab üks lõks! Olete teie ühed targad inimesed - seadnud kolme pilpaga raske telliskivi püsti ja pannud ühe külge tükikese pekki! Seda riista nimetavad nad hiirelõksuks! Meie, hiired, teame väga hästi, et niipea, kui me oma nina peki külge puudutame, langeb kivi maha ja lööb maia hiire puruks!" "Aga ometi," rääkis hiir edasi, "ega see peki nuusutamine üksi ei või kahju teha. Minul on aga peki hais üle kõige muu armas ja nuusutamisest ei või lõks kinni kukkuda." Ta jooksis lõksu alla ja nuusutas pekki. Kivi kukkus maha ja lõi maia hiire surnuks. Nõnda mõtlevad hiired alati, kui nad jahile lähevad.

E 55178/9 < Vändra khk., Käru v. - Marie Bamberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuidas pääsuke ja hunt saanud Siis, kui Jumal on maa peal käinud ja ta on ühte pulmatuppa sisse läinud ning palund süia, pulmalised hakkand kõik riidlema ja ajand ta välja. Pruut ja peigmees kutsund ta sööma. Kui ta söönud saanud, õnnistand noortpaari ning muut nad pääsukeseks ja pulmarahvas hundiks.

E 55186/8 < Vändra khk., Käru v. - Elise Dröner (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vaimu koputamine Ühe talus olnud üks tuba, kus igal öösel koputatud ahjus. Keegi ei ole julgenud enam seal toas magada. Ükskord tulnud üks vana soldat ja palunud öömaja, pererahvas võtnud ta öömajale, rääkinud sellest koputamisest ka soldatile. Soldat tahtnud kohe sinna tuppa magama minna, et näha saada, kes seal koputab ja küsind siis pererahva käest luba sinna magama minna, pererahvas lubanud kohe. Ta võtnud oma paki ja läinud sinna tuppa magama. Kella üheistkümne ajal hakanud üks koputama, soldat küsinud: "Kes seal koputab?" natuke aega olnud vahet, juba jälle koputud. Küsib teist korda, ei vastata midagi. Kolmat korda hakkab jälle koputama, siis tõuseb soldat magamast ülesse ja küsib: "Kes seal koputab?" Nii kui ta sai selle öelda, kui korraga langenud ahi praginal põrandale laiali. Ahjurusude vahel olnud suur kast kulda, mis muidugi sõnadega oli sinna pandud. Soldat võtnud kulla ja pannud kotti, läinud kohe öösel sealt majast minema, ilma et oleks sellest midagi pererahavale rääkinud ja vaimud olnud sellest ööst saadik kadunud, ei ole keegi enam kuulnud koputamist. Sest soldatist saanud kuulus ja rikas mees. Selle sai ta kõik oma julguse läbi. Sellega on siis selle jutul lõpp.

E 55198/200 < Vändra khk., Käru v. - Nadeshda Penu (1925) R. Põldmäe, eesti rahvanaljandid I, naine lobiseb mehe rahaaugu leidmisest. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mees ja naine Oli kord üks mees ja naine. Naine oli hirmus kange lobisema. Kõik, mis kodus teada sai, seda külas rääkis. Mees aga oli tubli kütt ja kalapüüdja. Ükskord juhtus ta metsas püüniseid vaatamas käies rahaaugu leidma. Hakkas mõtlema ja arvama, kuidas raha tasa koju saada, sest et naine oli ju sihuke loba, et mis kuuleb, seda kohe teistele räägib. Mees oli sel päeval võrgust havi ja linnupaelast metsise leidnud. Ta vahetab need ära, metsise pani võrku ja havi paela. Läks siis koju ja ütles vanamoorile: "Mina leidsin metsas rahaaugu, homme lähme toome raha ära!" - "Mis juttu sa nüüd ajad, või sina leidsid rahaaugu!" ütles naine ja tahtis juba külasse rääkima minna. Aga mees ei lasknud. See öö läks mööda ja hommikul läheb mees ühes naisega metsa raha tooma. Järve äärde jõudes ütleb mees naisele: "Oota, mul siin püünis sees!" Ja kui saaki vaatama mindi, leiti metsis võrgust. Lähevad natuke edasi, näevad linnupüünist. Rahaaugule jõudes võetakse raha kottidega selga ja hakatakse koju poole minema. Taludest mööda minnes tahab naine jälle teistele rääkima minna, aga mees hoiab tagasi. Kus aga tee talusse pöörab, tahab naine juttu ajama minna, aga mees hoiab tagasi, ühes talus kiskusid koerad isekeskis. Mees ütleb: "Ära mine, naisukene, eks sa kuule, kuidas siin talus mees naise käest peksa saab, et teine üsna ägab käes." Naine kartis ja ei läinud ka sisse. Mees sai rahaga koju, ilma et külarahvas oleks teadnud. Tuli uus päev. Ei nüüd naine enam läbenud kodus olla. Juba vara hommikul jooksis ta külasse ja läks kohe senna talusse, kuhu ta õhtul pidi minema. Hakkas sääl siis rääkima, nii kuidas jõudis: "Me leitsime rahaaugu metsast, minu vanamees leidis juba tunaeila õhtul, aga oli juba hilja ja ei saanud ära tuua. Kaks kotitäit saime, nii suured kotid!" "Kust te selle rahaaugu siis leidsite?" küsis teiste peremees. "Sealt metsast ikka," seletab naine. "Läksime mehega kahakesi, vaatasime veel püüniseid: võrgus oli metsis ja püünises havi. Võtsime need säält ja läksime jälle." "Mis sa valetad!" ütles peremees. "Kes seda on näind, et metsis võrku või havi paela läheb!" "Usu või ühti, leidsime rahaaugu jah! Läksime siit siis just rahaga mööda, kui sinu naine sind peksis!" "Kas sa pead oma lori!" hüüdis peremees, "kasi minema, või ma löön sind luuaga!" Naine katsus, et minema sai, ega rääkind mehe asju iialgi külas teistele.

E 55204 < Vändra khk, Käru v. - A. Kontus (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Umbluu Umbluu on selle inimese õnnistamata luu, keda sala on ülekohtusel viisil surmatud. Pidapa raba põhjapoolsel serval on selgesti häält kuuldud, mis nagu ümisemine maa alt kostnud. See on seljandiku tee peal Kummuti silla juures. Kord on üks julge mees hakanud selle hääle peale minema. Saanud juure - olnud inimese sääreluu, karanud ja ütlenud humiseva healega:"Umluu!" Pääle poolööd jäänud ta vait. Mees matnud selle luu maha ja lugenud "Meie issa", pärast ei olla enam midagi näha olnud.

E 55209/10 < Vändra khk., Käru v. - Hilda Stümper (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuu, päike, tähed Ennemuiste olnud taevas nii madalal, et käega katsuda võidud. Rätsepa lapsed läinud välja mängima ja hakanud sõrmedega taevasse aukusid torkima ja vaadanud taeva ilu. Vanataadil olnud sulane, see ütelnud: "Kergitame taevast kõrgemale! Lapsed lõhuvad meie katuse ära." Vanataat vastanud: "Las lapsed vaatavad." Varsti tulnud rätsep ja lõiganud kääridega suure tüki taevast välja. Siis tulnud rätsepa naine ja lõiganud sama suure tüki välja. Seda nähes ütelnud vanataat: "Kergitame taevast kõrgemale! Kurjad inimesed lõhuvad meie katuse ära!" Siis kergitati taevas nii kõrgele nagu ta praegu on. Rätsepa lapsed tegid tähed, mees ise kuu ja naine päikese.

E 55211/2 < Vändra khk., Käru v. - Leida Utrov (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahakatel Ennemuiste elanud mees, kes vaimusi ega tontisi ei kartnud. Ükskord näinud mees unes, et keegi temale oli rääkinud: "Võta suur pastlanõel kaasa ja mine otse läbi metsa kuni mõisahärra hobuste koppel vasta tuleb. Sealt mine üle aia kuni suure toomingani, sealt veel mõni edasi on rahakatel. Kui sa toominga juurde jõuad, tulevad sulle kõik vaimud ja vanapaganad vastu, ära sa neid karda, nii pea kui sa neid kartma hakkad, ei leia sa rahakatelt enam. Kui sa aga nendest väljagi ei tee ja edasi lähed, näed sa varsti maa seest sinist suitsu üles tõusvat, kus ümber sarvilisi, inimesi, koerakoonlasi ja kõiksugu tontisi on. Mine sinna juurde, viska suur pastlanõel suitsu sisse, selle peale käib pauk, vanapaganad kaovad ära ja rahakatel tõuseb maa seest suure käraga välja, võta rahakatel ülesse, mine kodu ja ära teel tagasi vaata." Mees ärganud ülesse, pannud riidesse ja hakanud läbi metsa mõisahärra hobustekople poole minema. Saanud aia juurde, läinud üle aia, näeb suure toominga, läheb sinna juurde, näeb kõiksugu vaimusi, mis temale unes öeldud, tema ei karda neid ja läheb edasi. Näeb sinist suitsu maa seest ülesse tõusvat, kus jällegi palju vanapaganaid ümber oli. Visanud suure pastlanõela sinna sisse, käinud kõva pauk, nii et mees sellili kukkunud. Rahakatel tõusnud maa seest välja, mees võtnud rahakatla maast ülesse, läinud kodu, ei ole ka teel tagasi vaadanud. Mõne aja pärast saanud temast rikas mees.

E 55225/6 < Vändra khk., Käru v. - Hilda Neidlich, 6. klassi õpilane (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arvatavasti näkineiu Kord läinud üks mees õhtul Käru mõisa pargist läbi. Korraga hüpanud põesa tagant neiu välja ja pakkunud mehele teretamiseks kätt. Mees võtnud tervise vastu. Neiu kutsunud mehe jõe ääre suure kivi otsa istuma. Mees läinud. Neiu hakanud laulma ja sulistanud jalgu vees, käskinud ka meest laulda, kuid mehel ei olnud hääd lauluhäält, sellepärast ta ka ei laulnud. Nüüd tahtnud neiu mehele jumalaga jätmiseks kätt pakkuda. Mees ei ole julgenud kätt vastu võtta, sest ta kartnud, et neiu tõmbab teda vette. Mees hakanud kodu poole minema. Natuke maad eemal vaatanud ta tagasi, kuid ei neidu kusagil.

E 55249/50 < Vändra khk., Käru v. - Alfred Naaris (1925) P. Kippar, eesti loomamuinasjutud, kellaga karu, Mt. 179 D, 13 t. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti käinud mesikäpp ühel mehel võõrsil ja teinud sedaviisi mehele palju kahju. Mees mõtelnud: "Mis ma sulle selle eest teen!" Leidnud viimaks nõu, mis järgmine oli. Mees toonud selle tarvis pool toopi mett ja toobi viina, valanud pange ja viinud pange sinna, kus mesikäpp kaera käis söömas. Kui sellega valmis oli, läks uudishimu pärast puu otsa, et näha saada, mis mesikäpp ka teeb, kui ta maiuseroa eest leiab. Mis mees näeb? Metsakuningas tuleb patseerides metsa poolt ja läheb just sinna, kus maiusroog ootab. Kohale jõudes kõdistab magus mee lõhn ta nina, aga sellegipärast ei julge ta pange tühjendada, vaid pistab käpa sisse ja lakub käppa. Võtab siis pange kahe käpa vahele ja joob selle tühjaks. Hakkab siis selle tagajärjel tantsima. Tantsib nii kaua, kui jalad enam ei kanna. Siis viskab end siruli ja hakkab norskama. Mees näeb kõike puu otsast, mis all sünnib. Mees arvab et nüüd paras aeg on, ja ronib alla. Karu juure jõudes võtab ta taskust kella ja paneb selle karule kaela, seob paela karule kaela umber ja läheb puu otsa, et näha saada, mis edasi sünnib. Seda talitust ja toimetust oma kallal ei tunne va mesikäpp mitte sugugi, sest ta magab alles rahulikult tantsuväsimust. Umbes poole tunni pärast ärkab ta üles. Üleval olles tunneb mesikäpp, et tal midagi kaelas on. Katsub esimese käpaga, aga - kinni mis kinni; katsub tagumisega - ei paremat ühtigi. Tõuseb siis püsti, raputab pead ja - mis ta kuuleb? Kell tiliseb talle vastu! Vaat nüüd saab karu alles vihaseks, tõuseb üles ja pistab minema, nii et maa müdiseb. Hiljem on nähtud seda mesikäppa oma kellaga ümber kolavat ja kaks teist ka olnud tal kaasas. Pärastpoole rääkinud mees lugu teistele ja viimati jõudnud jutt ka Tallinna kohtuherra kõrvu. Kohtuherra lasknud mehe oma juure tulla ja küsinud: "Mispärast ja kuidas sa kella karule kaela said?" Mees vastanud: "Tema käis minu kaeras, sõi ja tallas seda. Mina mõtlesin: "Mis ma sulle teen, mängin õige ühe vingerpussi sulle selle tasuks. Tõin selleks pool toopi mett ja toobi viina ja viisin need kaera. Tema jõi need ära ja jäi magama. Siis panin mina talle kella kaela." Kohtuherra kiitis mehe vahvat tegu ja andis talle selle tasuks kolmkümmend rubla raha.

E 55262 < Vändra khk., Käru v. - Minna Kommisar (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Seal kus mina elan, on mets ligidal ja seal on laps ära tapetud ja selle vaim peab käima metsast välja, valge kleitd seljas ja valge rätik käes. See vaim peab pool lendus tulema. Ja üks naisterahvas ketrab metsa ääres ja punased kerad veerevad ühe puu otsast teise puu otsa.

E 55265/6 < Vändra khk., Käru v. - Alma Villig (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
22.III.25 Õiglased naabrid Jüri ja Aadu olivad head naabrid olnud. Kord künnud Aadu enese põllul, mida hiljuti oma naabri Jüri käest ostnud oli ja mõtted vaevanud tema pead: "Kaks aastad oli juba viljaikaldus olnud ja loomade kasvatus viletsasti läinud, sellepärast olen väga viletsas seisukorras ega tea, kuidas oma perekonda toita." Vaevalt olnud ta oma mõtted lõpetanud, kui sahanina vastu üks asi müksatades kõlisenud. Hobune jäi seisma ning kündja näinud mulla peal plekist kastikest, mis kasetohuga ümbritsetud olnud. Aadu koorinud kasetohu ümbert ära ning võtnud kastikese lahti, mis kuldraha seest täis olnud. Nüüd olivad tema raskemeelsed mõtted kadunud ja rõõm asus nende asemelle. Ta võtnud kasti kaenlasse ja rutanud kodu poole, et naisele oma õnne näidata. Teel tulnud aga järgmised mõtted Aadule meelde: "Kas ma võin seda raha omale jätta ehk ma küll selle põllu ostnud olen?" Nagu ta kuulnud, olnud Jüri isa väga rikas mees, kelle varandus järsu surma põhjusel pärijate kahjuks kaduma läinud. Vist peitis Jüri isa sõja ajal selle rahakasti põllumullasse ja ei saanud seda lastele enne surma enam teatada. Nõnda on siis naabri Jüril seda suurem õigus omandada, kui minul. Niisuguste õiglaste mõtega sammunud ta kohe naabri juurde, pannud kastikese lauale ja kõnelenud: "Vaata, selle kastikese leidsin ma põldu kündes, mida hiljuti sinu käest ostsin! Põllu hind on küll makstud, aga siiski arvan, et sinul seda varjule peidetud raha on suurem õigus pärida, kui minul. Võta teda ja hoia omale. Võibolla ehk on ta sinu isa poolt sinna pantud." Kui Jüri oma naabri suust niisugust juttu oli kuulnud ja kastitäit kuldraha näinud, siis oli ta väga liigutatud, nõnda et rõõmupisarad silmist jooksid. Ta hakanud Aadu kaela ümbert kinni ja hüüdnud: "Oh minu õiglane ja hea naaber, nüüd oleme mõlemad hädast peastetud! Sinu truudus ja õiglane meel on kõikidest eesõigustest üle! Meie jagame leitud raha enesti vahel ära ja katsume edaspidi ka õiglaselt elada!" Ja nõnda see ka sündinud. Nad elanud kõige oma eluaja rahuliselt nagu head naabrid, aidanud sagedasti ühteist nõu ja teoga.

E 55270 < Vändra khk., Käru v. - Magda Herodes, 5. klassi õpilane (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muinasjutt Kord oli üks mees unes näinud, et ühest kohast metsa äärest sinist suitsu ülesse tõusnud. Hommikul, kui mees ülesse tõusnud, mõtelnud ta, lahen õige vaatan, mis seal metsa ääres on. Kui ta metsa ääre jõudnud, näinud ta, et suits ühe kännu alt tõusnud. Mees rutanud kodu, toonud labida ja hakanud kaevama, kaevanud niikaua kui puujuurika alt rahapaja sang nähtavale tulnud. Nii kui ta edasi hakanud kaevama, vajunud pajasang kohe uuesti maa alla ja võib olla, et ta praegu veel seal on.

E 55272 < Vändra khk., Käru v. - Lisette Birkfeldt, 5. klassi õpilane (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennemuiste käinud üks mees veskil. Ta jäänud väga pimedaks, jõudnud metsa vahele, temale tulnud suur mees vankrile, et hobune ei ole jõudnud vidada. Ennemuiste vaimud kartnud hunte, peremees hüüdnud: "Hundale, hundale," ja mees teinud hirmust häält ja jooksnud metsa. Teinepäev on peremees käinud seal kohal vaatamas, seal maas olnud sinivesi ja hundijäljed.

E 55273/4 < Vändra khk., Käru v. - A. Ringenberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elas kord vaene mees. Tema ei olnud mingisugust rikkust. Ta elas vases saunaurtsikus. Saun oli väga vilets, vilets, tuul puhus palkide vahelt sisse, kus ka tükati riidenarud ette olid topitud. Teised inimesed elasid ilusates majades ja olid rikkas, sellepärst hakkas ta nurisema, et ta nii viletsesti pidi elama. Ühel õhtu oli ta väga mures, tal ei olnud enam suutäit leiba, mis oleks võinud suhu pista ega ka kopikat raha, millega oleks võinud omale ja oma naise-lastele leiba osta. Siis läksivad nemad voodisse. Naine ja lapsed jäid varsti magama, aga vanamees ei jäänud magama, ta oli kaua üleval ja mõtles seda, kuidas ennast ja oma peret toita. Viimaks jäi ta suurte mõtetega magama. Seal näidati temale unes, kuidas rikkaks saada. Mine neljapäeva õhtul ühe suure tamme alla, mis asub teeristi vahel, koputa jalaga kolm korda vastu maad. Siis tuleb suure habemega mees nähtavale, jutusta habemikule, mis soovid, siis täidab ta sinu soovimise silmapilk. Hommikul, kui vanamees üles tõusis, hakkas ta neljapäeva õhtut ootama. Kui neljapäeva õhtu kätte jõudis, läks ta teeristi vahele metsa suure tamme alla. Koputas jalaga kolm korda vastu maad, kohe ilmus suure habemega mees nähtavale, küsides vaeselt mehelt: "Mis teie soovite?" Vaene mees kostis: "Lubage mulle nii palju kulda, et võiksin oma perega surmani õnnelikult elada." Kohe kadus metsavana tamme alla. Tuli varsti suure kullakotiga tagasi, andis kullakoti mehe kätte ja kadus enne veel, kui vaene mees tänada oleks saanud. Vaene mees sai nii palju kulda, et vaevalt koju jõudis viia. Teisel päeval vara hommikul läks tema turule, ostis omale leiba, liha, võid. Ostis veel uued riided omale, naisele ja lastele. Varsti ostis ta omale linna ilusa sakste maja ja kõik, mis neil vaja oli. Vaene mees sai suureks, toredaks ja rikkaks, ta elas surmani õnnelikult. Kulda jäi tema lastele veel tükiks ajaks tarvitada.

E 55277 < Vändra khk., Käru v. - Alma Bamberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahaaugu leidmine Korra läinud minu vanaisa veist koju ajama. Tänava ääres oli parajasti sööt üles küntud. Isa läinud ka just aia äärest, sest kesk teed oli porine. Korraga näinud, mis asi see läigib sääl. Läinud üle aia, näinud raha. Mul seda küll hästi kui palju ta sealt sai, aga niipalju ma tean, et muist sai mõisahärra Rentlile viidud, sest siis oli alles orjaaeg.

E 55279/80 (2) < Vändra khk., Käru v. - Sulev Olberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Imelik kast Ennemuiste elanud vaid keegi parun, kes rahvalt öötööd nõudnud. Talle pole igatahes kubjastest ja kiltritest jatkunud, vaid enamasti igal ööl käinud ta piilumas, kas rahvas kõik tööl. Kord leidnud ta maast kasti, mille kaane peale kirjutatud: "Kes kasti üles tõstab, saab kasti omale." Kast olnud nii väike, et parunil näis nalja asi teda tõsta, kuid võta näpust! Parun ei jõudnud kasti liigutadagi! Mis nüüd teha? Omale tahtis ta kasti saada. Parun kaval mees, kutsunud talumehe Suuresauna Jaagu oma juure, lasknud kasti üles tõsta ja teinud siis lahti. Kast olnud tühi. Pahal meelel andnud parun kasti Jaagule. Jaagu kodu leitud aga, et kastis kuld on ja mida enam sealt ära võeti, seda rohkem teda oli. Parun saanud sellest kuulda, nõudnud kasti näha. Näidatud, et kast tühi. Parun vaadanud, et on, kuid näinud väikest auku kasti põhjas, pistnud sinna nõelaga, kohe hüpanud kastist välja tuli ja põletanud paruni ära. Uus parun olnud vallarahvaga palju parem. Kast kadunud varsti ära, kuid Jaagul olnud niipalju varandust, et surmani õnnelikult elanud.

E 55281 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanaaegne klooster, vist Padise filiale olnud enne Lümandu mõisas. Kloostri müürid, mis 1,5 m. paksud on mõisa viljaaidaks ümberehitet. Säält olla ka mingisuguseid kindla aastaarvudega kive leit, mis olla kuhugile Tartu muuseumile ant. Legende. 1. Kloostrist praeguse sõidutallini, kus mingi vallikoht olnud enne mingisugune maaalune tee. 2. Aidaks ümber ehitamisel tahtnud juut müüre 3000 rubla eest ära osta. Tal olnud teada, missuguse sees suur varandus olevat. Mõisnik pole müünud.

E 55282 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varandust olla Velise valla Vanamõisa küla Indreku talu karjamaal endise Vanamõisa tiigi kaldal. Kui kaksikute musta härgadega seda kohta künda, siis saab selle varanduse kätte. Korra katsunud keegi kahe musta kukega õnne, teind neile ka väikese adra järele, kuid pole midagi adra otsa hakand.

E 55283 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tammiku mägi Sõttküla mõisas Tammiku talu põllus. Sääl olnud enne loss. Tammikust umbes 130 m. kagu poole on Väike Tammik, sääl olnud surnuaed. Tammikul kasvavad tammed, kased, kuused, lepad, pihlakad ja sarapuud. Ta on umbes 1,2 m. ümberkaudsest põllupinnast kõrgem. Tammiku keskel mingisugune auk, mis sinna kruusakatsumiseks teht, kuid kruusa pole säält saadud. Väike tammik liivane. Sääl kasvavad ainult lepad ja männid. Ka ümbrusest veidi kõrgem.

E 55284 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karukivi Lümandu nõmmes Kükita kõrtsi ligidal, Pärnu maanteest umbes ligi kilomeeter lääne pool ja nõmmest läbi tulevast Kükita kõrtsu teest umbes 50 meetrit põhja pool. Kivi umbes kuus meetrit pikk ja kolm meetrit lai. Teise otsa all loomulikust lubjakivist jalg. Umbes 1920 aastal on kivi keskelt pooleks vajunud, mida rahvas usub mingisuguse varanduse otsija töö olevat. Kivi alla olla kaks või kolm poola, vene või eesti vürsti kõige varandusega maet.

E 55288 < Märjamaa khk., Lümandu k., Aasa t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvriallikas Asukoht Lümandu (Limandu) küla Aasa talu põllus Mardi ja Antsu talu Kabelimäest lääne pool. Allikast viidi enne tervisevett ja käidi sääl ohverdamas.

E 55289 < Märjamaa khk., Paeküla, Laasi tl. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pauna allikas Asukoht Paeküla (endine Soosvere küla) Laasi talu heinamaal Paunaotsa saunade ligidal. Allikas käidi ennemalt haigusi arstimas. Ohvriks toodi igat sorti vilja nartsu sisse seotult, mis allikasse visati. Mõnikord ohverdeti ka raha. Allikast olla ka tervisevett viidud.

E 55290 < Märjamaa khk., Paeküla, Joosma Uueda t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valgeallikas Asukoht Paeküla Joosna Uueda talu heinamaal talust umbes 1 kilomeeter põhja poole, Pärnu maanteest NO poole. Allikas valge lubjase põhjaga, ligi üks meeter läbi mõõta. Ümbruses rohkem lahtiseid allikaid ei ole, on ainult umballikaid. Allikas käidi enne silmi arstimas ja vistrikke (maa-aluseid) kaotamas. Arstimisel viidi allikasse ka ohvreid. Rahu olnud allikas veel hiljuti näha.

E 55291/1a < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Märjamaa kihelkond Paeküla Kõrtsu talu Mustallikas Asukoht Pühajões, läänepool Pärnu maanteed. Paeküla Posti kõrtsust umbes 200 m. läänepool Kõrtsu talu heinamaal Uiste villavabriku ligidal Paeküla ja Sõtke piiril. Allikas on õige tüma ja sügav, mitme auguga, kust vesi ülesse keeb, kuid augud pole siiski nii suured, et neist loomad alla mahuks nagu legendid räägivad. Ka on neis õige palju sisselangend puid ja risu, mis olla osalt ka selleks aet, et loomad sisse ei vajuks. Talvel mõnikord suure veega külmada ka allikas kinni, kuid suuremalt osalt olla ta alati lahti. Üldse on Pühajõgi väga allikarikas, kuid Mustallikas on neist kõige suurem. Mustallikasse tood enne haiguste arstimiseks mitmesuguseid ohvreid. Legende: 1. Mustallikas olla ämbri täis kulda varjul. Korra tahtnud keegi seda kätte saada, lasknud nööri põhja, et sääl pidatud kullaämber otsa pandama. Tõmmand nööri välja ja sääl otsas olnud verine veise pää. 2. Enne olnud Mustallikas põhjata. Korra künnud tüdruk härgadega Kõrtsi ees, härjad hakand kiili jooksma ja jooksnud kõige adra ja tüdrukuga allikasse, kuhu nad ka kadund. 3. Kunagi Kõrtsus sõnikuveo ajal hakand hobune lõhkuma ja jooksnud kõige vankriga allikasse, kuhu ta ka kadund. 4. Korra tahtnud keegi ka katsuda, kui sügav Mustallikas on pannud paja raskuseks köie otsa ja lasknud põhja. Välja tõmmates pole pada enam otsas olnud: selle asemele olnud verine härja pää.

E 55292 (1) < Märjamaa khk., Sõtke k., Kamsa t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karuallikas Asukoht Sõtke külast (Sõtkülast) umbes üks kilomeeter lääne pool Kamsa talu heinamaal 6-8 m. teest lõuna pool. Savise põhjaga sinise ilmega allikas, diameeter umbes neli meetrit. Kui loomal täid pääl olid, siis pandi täisid klaasi ja viidi klaasiga sinna allikasse, millest siis täid kadusid.

E 55292 (2) < Märjamaa khk., Sõtke k., Kamsa t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maa-aluseid ja muid vistrikke hõõruti soola ja leivapurude seguga, millele veel natuke hõbevalget ohuks hulka kaabiti (hõbesõrmuse või -raha küljest) ja viidi siis see segu pääle hõõrumist neljapäeva õhtul ehavalgel Karuallikasse.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50 Järgmine lehekülg ]