Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 8293 (245) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kuu ajast Ikka veel: Kes vanal kuul sündis, jääb rutemalt vanaks kui see, kes noorel kuul sündis.

E 8293 (246) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Ja noorekuu unenäud tulevad ruttu kätte.

E 8293 (247) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Lõpetuseks piale kauba veel mõni põllumehe sõna. Kui vanaaastal puud härmas on, siis on tuleval aastal hiad rukkid.

E 8300/8301 (1) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kalevipojast. Kangest mehest tiab aga siitrahvas veel midagi vesta ja ei ole tema nimi veel ära ununud. Õnnis Dr. Veske ütleb ühes oma korjanduses, et Vaidlu saare juures vesi Kalevipojal üle saapasääre tulnud. Jüri Maasing Kloodis ütleb, et tema isa Jaagup rääkida, et Vaidlu saar olla Kalevipoja mullakott. Pikemalt ei tia ta rääkida.

E 8301/8302 (2) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Ka räägivad niisugused, kes seda raamatust ei ole pärandand, kuda poisike metsa ära eksind, siis ühte majasse saanud, kus teda vana ema kahe poja vahele magama pannud, aga poisside loomulik tuul teda ühe juurest teise põrutanud. Poiss sialt putkama pannud, metsas teda jälle Kalevipoeg, kellel lauakoorm seljas, leidnud. Sellele kurtnud poiss oma lugu. Kalevipoeg pistnud teda oma püksitasku. Kuda siis põrgulised Kalevipoja kallale kippunud, tema neid lapiti laudadega vemmeldanud. Siil põesast õpetanud, et: "Sõrvi lauda, sõrvi lauda, Kalevipoeg!" Kuda siis Kalevipoeg võitu saanud, siis oma hiategijat põesast välja kutsunud, see aga üelnud, et ta ei julgeda, sest et ta alasti olla. Siis Kalevipoeg kiskunud kasukahõlma küllest tüki ja põesa siilile visand, kes Kalevipoja kasukat tänapäävani kannab. Pärast tulnud Kalevipojal tasku pandud poiss meele. Kobland kohe kää tasku ja leidnud, et ta vaene surnuks olnud muljutud ägeda võitlemisega.

E 8302/8303 (3) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kalevipoja jäljed algavad Vohnjast ja lähävad Jõeperest, Neerutist ja mojalt kuni Porkuni. Mägine ja aukline maa.

E 8303 (4) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Assamallas, kus hundid Kalevipoja hobuse ära söönd, on umbes ruutversta suurune tükk heinamaad punane rohi. Assamalla luht, see on Kalevipoja hobuse verest punaseks saanud, kui hundid selle ära on murdand. Sial ligidal on veike mägi, kus praegu tuuleveski pial on, see mägi on Kalevipoja hobuse maksast saanud ja kannab sellepärast nime Maksamägi.

E 8303/8304 (5) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890). Kontrollis Mare Kõiva
Vt. ka: E 42003 < Väike-Maarja, Porkuni v. - J. Elken < J. Kuusler ja J. Ventsel (1901). Trükitud: M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 19. Sisestas

E 8304/8305 (6) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Sirtsisoo, umbes 12 versta iga pidi, piab Kalevipoja küntud olema. Ta künd seda ühe söömavahega, üeld ise: "Ega see suur asi ole, vabadiku kapsaaed." Möödaminnes tähendan seie vahele seda, et rahvas ütleb Sirtsi soo pial Vanatüdrukute võlla olema. Piab suur kõver kask olema.

E 8305 (7) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Peipse järvest on ta mitu korda läbi käind. Ühest kõige sügavamast kohast tulnud vesi jo m- saadik. Kalevipoeg üeld: "Tohoh, see akkab jo kubemesse ulatama!"

E 8347 (7) < Põltsamaa khk., Kaavere - Martin Luu (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usk Kui nuga seliti lahti jääb, siis viilida Vanapaganas viil ahelaid, aga kui kirikus aamen ööldama, siis kasvada Vanapagana nädala viilimine kõik kinni.

E 8366L/8366s (3) < Põltsamaa khk., Kaavere - Martin Luu (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vanadpärglid surnunahas. Ühel õhtul tulnud üks tundmata mees ühte talusse ja palunud öömaja. Pererahvas ütelnuvad mehele: "Siin tua juures meil ruumi küll ei ole, sest meil om kibe matuste vastu valmistumine, aga kui tahad, siis mine sauna juurde. Surnu on küll praegu üksinda seal, aga karta pole sul seal ka midagi, sest praegu on alles valge ja pärast tuleme meie ise ka sauna juurde. Sauna juures on kaks tuba, teine on külm, aga teine soe. Külmas on surnu, aga soojas pole kedagi. Soojas tuas on ka voodi, sinna võid sa ka magama heita!" Mees ütelnud, et ta midagi ei karta ja läinud üksinda sauna juurde. Sauna juures heitnud ta tähendatud voodi peale magama. Korraga käinud teises tuas suur prahvakas nagu oleks keegi uksest teisi tuppa tulnud, kus surnu oli. Mees ärganud ka selle prahvaku peale ülesse ja tahtnud teisi tuppa vaatama minna, et kas teised on tua juurest jo sauna juurde tulnuvad, aga ei saanud teise tuppa minna, sest vaheuks oli lukus. Vaatas siis läbi võtmeaugu teisi tuppa, et näha saada, kes seal on. Aga mida nägi mees. Teises tuas seisivad kaks sikkusarvedega meest ja tõstsivad puusärgi kaant pealt ära. Tõstsivad siis surnu puusärgist välja, võtsivad surnu riided seljast ära ja tõmmasivad hammastega surnul naha umbselt ära ja panivad surnu kirstu tagasi. Oli kõik niiviisi ära toimetatud, siis pugesivad pärglid surnunaha sisse ja läksivad tuast välja. Saivad vanadpärglid tuast välja läinud, siis tuli ka võeras mees teisest tuast välja ja läks surnu puusärgi juurde. Käis kolm korda vastu pääva ümber puusärgi, tegi siis kolm risti puusärgi kaane peale ja läks siis vöörkotta pimedasse nurka vanapärglid ootama. Polnudki mehel tarvis kaua oodata, kui jo vanapärglisi kuulis sauna tulevat. Vanadpärglid läksivad ka kohe surnu juurde tuppa. Mees nägi vöörkojast nurgast seda, läks ruttu ukse juurde, lõi vassaku jala kannaga kolm risti uksepaku peale ja ütles: "Las nad seisavad seni, kuni ma neid kõrvetan." Nende sõnadega hakkas ta tua poole minema. Tua juures ütles ta teistele: "Nüüd on jo varsi kesköö kääs ja teie lubasite mulle sauna juurde seltsiks tulla, aga ei ole veel seni ajani tulnud, tulge siis nüüd!" - "Keda me veel sinna tuleme, kui jo vanamees isigi siin käis, õlleriistad ja leivaastnad ümber viskas, tua lae peal tantsis ja kõiksugusid tempusid tegi jne." - "Seda ma arvasin kohe," ütles mees tuarahvale, "aga tulge nüüd sauna juurde ja vaadake, kuidas tont vangis istub. Aga seda ma pean teiel ütlema, vanamoor isi sest täitsa süita on." Tuarahvas läksivad nüüd võera mehega lugu sauna juurde vaatama. Sauna juurde saades vaatasivad nad läbi võtmeaugu tuppa, kus surnu ja ka vanadpärglid olivad. Mis nägivad nad siis - vanadpärglid olivad surnunahast välja pugenuvad, selle puusärgi peale laiali lautanuvad ja käisivad isi ehmatanud nägudega mööda tuba ümber. Seda nähes ütles tundmata mees pererahvale: "Nüüd pole meil muud nõu, kui piame tuale tule otsa pistma. Tuba ja surnukeha põlevad küll ühtlasi ära, aga see on veike kahju selle vastu, mis vanadpärglid teevad." Nõnda leiti ka nõu hea olevad ja saunale pisteti tuli otsa. Vanadpärglid palusivad tules küll, et neid ära päästetaks tulest, aga keegi ei teinud sellega tegemistki. Küll lubasivad vanadpoisid sellele mitu kotti kulda anda ja viimaks kõik eneste kullavaranduse, aga see kõik ei aidanud. Palve jäi ikka ainult palveks ja vanadpärglid põlesivad tules ära, nii et neist muud järele ei jäänud, kui paar kamalutäit tuhka. Sellest päävast saadik olla kõik pärglid maa pealt ära kadunud ega olla neid enam kellegi silm näinud. See tundmata mees polnud keegi muu kui Soome tark, kes mööda maad ümber käis rahvast õpetamas ja neilt õppides.

E 8377 (4) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestanud Merili Metsvahi Kontrollis Mare Kõiva
Siu Sõnad Hissi, hässi, hirmutus, visise, väsise, vänderus, susise sa, soosoppi. Narakas, räbakas, patt sulle, kivi juure. Irr, ärr, ära sure. Tööhu, tonti pure. Tee tige, soo sõge, Põgene, raibe, rampe alla. Vana uss, ussisugu, kirju keerus, patu prägu. Meid tull' Jeesus peastema, kouri konti kolkima. Pis paas pahane, Hiss,häss, hävine. Pista pea, kasi vea, jäta rahvas rahule. Amen.

E 8377 (1) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestanud USN Kontrollis Mare Kõiva
Kellel põletaja rindus, võtnud rüa õitsemisel üheksa pea küllest üheksa õelmed (igast peast) ja söönud nad ära, siis kadunud häda.

E 8378 (4) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kui laps jalgu risti hoiab, ööldi äiokammitsas. Sellest peasta, viidi laps kolm pühapäeva õhtud palvemajasse laua peale ja leiguti nuaga puud, sellega sai ka äiokammits leigatud.

E 8378 (6) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Urbepäeval võetud vits, hoitud esimese karja metsa laskmiseni, siis löödud selle vitsaga iga looma ristluude peale kolm korda, siis ei söönud hunt.

E 8379 (14) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Martin Jänes 2001 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku. Puule, mille all inimene pikse ajal seisab, leigati rist, et pikne sisse ei lööks.

E 8379 (18) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vanaasta õhtal mintud söögi ajal teisele talule, käitud kolm korda vastupäeva ümber tua ja vaadatud siis rehealuse otspajast tuppa, kes süies ilma peata istunud, see surnud sellel aastal.

E 8380 (22) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Noorel kuul ei tohitud hamed valmis õmmelda, sest siis saanud ta süidine, olgu siis, et kolm tulist sütt läbi hame sai lastud.

E 8380 (24) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kui laps kahetamisel kärnas, siis pantud üks nõu saunaahju, selle sisse üheksa tulist sütt, valatud vesi läbi kerise nõusse ja luetud sealjuures üheksa korda isameie. Selle veega last pestes saanud ta terveks.

E 8380/8381 (29) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Suure neljapäeva homiku toogu neiu sülega puid tuppa. Kui halud paaris, siis saab sellel aastal mehele.

E 8387 (11) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku Tangud tehtud ikka vanakuu kuival, siis ei löönud ussid sise, pehmel ajal aga küll.

E 8387 (12) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku Kui kuu luuakse, on terve nädal kuiva aega, siis tuleb kaks nädalad pehmed või mäda aega ja viimane nädal on jällegi kuiv aeg. Noorekuu kuiv olla ikka halvem. Mädal ajal ei tehtud niiti ega kaplu) - saada mädad. E 8388 (20) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva/astro/putukas/Vana usku Kui noorel kuul korstnad ja truubid pühitud saanud, siis sugenenud prussakad ja ritsikad (kilk).

E 8388 (22) < Põlva khk, Navi k. - Joosep Melzov (1893) Kontrollis Mare Kõiva
Noortkuud nähes tervitatakse teda järgmiselt: Kuu vanaks, mina nooreks; leivakikk kindmaks, jahumatt jaksaks. Seale uni , saksale tõbi, lambale laiskus, mulle kitse kergus.

E 8389/8390 (32) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku Poeglapsele pantud ikka nõelapuust (kuusk) ja tütarlapsele lehepuust (kask) nõderm (hälli vard). Poeglapse juures tähendanud see kindlust, au ja vahvust, tütarlapse juures aga õrnust, au ja järelandmist.

E 8397 (14) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku Kui kevadel lepp urvas, tähendada see head kaerasuid, kui kask - rüa- ja kui haav - adrasuid.

E 8398 (23) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Enne jüripäeva ei võinud peremees midagi metsast seljaga koju tuua ega ka karjus karjavitsa. Sündis seda, siis oli õues palju ussa.

E 8411 (12) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Siga tapetud ikka noorel kuul, siis ei ole liha kokku läinud.

E 8415/8416 < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kuidas kõige esimesed hiired ja lutikad on saanud Ühel peremehel olnud väga kõhn hobune, kes enamb tööd teha ei jõudnud. Tema viinud hobuse metsa ja sidunud puu külge kinni ning ütelnud: "Kurat võtku sind, mina enamb sinu ei taha. Tööd sa mulle ei jõuva teha ja nahk ei ole ka midagi, mis ma sinult saan." Jätnud hobusa sinnapaika ja läinud ise ära koju. Aasta perast läinud mees metsa kõndima ja leidnud oma hobusa, kes tubli ja ilus olnud. Mees mõtelnud: nüid olen õnnega koos, aasta perast tõin kõhna hobuse siia, nüid viin tubli koju, ja tahtnud hobust koju viia, aga vanasarvik tulnud juure ja ütelnud: "See on minu hhobune. Sa ise -kinkisid tema minule ja nüid tahad jälle ära viia, ei seda ma ei luba." Küll tahtnud mees hobust ära viia, aga vanasarvik ei lasknud. Siis hakanud nemad kauplema. "Ühe ainu tingimesega annan mina sulle hobesa kätte," ütelnud vanapoiss. Nimelt kui sina minule mihklepäeva õhtu tilk verd ja suutäis liha annad, siis võid hobusa ära viia. Mees annud ka järele ning kaup olnud koos, aga vanapoiss kinnitanud ikka, et kaup olgu kindel ja pea oma sõna. Nüid viinud mees hobusa koju ja teinud temaga kuni sügiseni maruliste tööd. Aga mida lähemale mihklepäev jõudnud, seda raskemase läinud mehe süda. Ja ootnud ikka külalisi, tapnud sigu ja lambaid külaliste tarvis ja olnud ikka mures. Sel korral juhtnud ka üles sant sinna talusse tulema. Sellele jutustanud peremees oma hobusa loo ära ning küsknud tema käest nõu. See olnud just mihklepäeval. Sant, kes üks nõid on olnud, ütelnud: "Sul on vanapagana enesega tegemist. Mees, kes seda ei olevad teadnud, ehmatanud väga ära ning palunud santi omale abiks. Sant lubanud ka mehe tahtmist täita ja küsknud peremehe käest peiteld ja oherdid. Peitliga löönud tema prao seina sisse ning oherdiga lasknud augu seina ala. "Ei nemad taha mitte lambaleha ega -verd, vaid sinu enese," ütelnud sant. Kui peremees seda kuulnud, palunud tema väga santi ning lubanud temale head maksu, kui tema vanapoisi ära ajab. Nii kui pimeks läinud, tulnud külalised kui kilin ja kolin ukse ette. Peremees tahtnud välja vastu minna, aga sant ei lasknud, et las nemad sisse tulla. Siis tulnud vanapoiss oma sellidega sisse ja tahtnud peremeest ära viia, aga sant ütelnud: "Muist saagu teid hiirteks seina alla auku, muist lutikateks seinalõhe vahele." Sest saadik olevad meil lutigad ja hiired ja, vanapagana sugust. Kes teab, kas tema on vana. Mina kirjutasin tema küll ülesse.

E 8420 (17a) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku Kui puid lõhutud, ei tohitud mitte puud kisa pidi kokku jätta. Siis jäävad lõhkuja lapsel keel sündides kinni.

E 8420 (21) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku Kui lehmapiim veninud, antud lehmale kadajaleemi, siis läinud piim hääs.

E 8421 (26) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku Siga pidavad noorel kuul tapetama, siis ei minevad liha kokku.

E 8421 (27) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kooritud vitsaga ei tohitud elajad lüia, siis hakanud punast kuskma.

E 8424 < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kuressaare valla laulude heinamaa. Endriku karjamaa juures kutsutakse Kunge laan. Seal on ka Kaanjärv. Arvata ühe vakamaa pikkus ja poole laius. Vanast enne on tema suurem olnud, nüid on tema kinni kasunud ja kõigub jala all, kui peale lähad. Seal olevad vanast palju verekaane olnud ja nüüd on tema nimi Kaanjärv. Oma talu maa peal kaasikud kutsutakse Järvesaadu kaasik. Karjamaa peal põndukast maatükikesest kutsutakse Viinapõline.

E 8436/8437 < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Karjapoisi hirm. Üks karjapoiss vandunud väga hirmsaste ja hüidnud va sarvilist tihti appi omale karja hoidma. Küll hoiatanud vanemad inimest teda nii vandumast, aga poiss ei kuulanud sellest midagi. Kord olnud elajad temal metsa ära kadunud ja tema hakanud jälle nii hirmsaste vanduma, et las aga olla. Otsinud elajaid, aga ei leidnud kustkilt, istunud kivi peale maha ja põhjanud ikka edasi. Siis hakanud korraga kivi liikuma ja suur must lehm, ilma sabata, tulnud kivi alt välja ja putkanud metsa. Kõik puud käinud looka, kust lehm oli läinud. Ei tohtinud karjapoiss enamb metsaelajade järele minna, läinud nuttes koju, kutsun perenaise. See otsinud elajad metsast üles ja ajanud koju, sest see olnud ligi õhtud. Sestsaadik poole poiss enamb nii vandunud, vaid iga kord, kui metsaelajaid läinud otsima, heitnud ta ikka ristikse ette ja kõige oma eluajal ei ole tema enam va sarvilist hüidnud. Lõpp.

E 8437/8439 < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vanatüdriku eksitus ehk eksitee See olnud sel ajal ennemuiste või vanal ajal kui naised hamet ehk särka palvemaja juures ükstõisega vahetanud. Jäänud ühe pühapäeva õhtu, üks vana poolen eksinud tüdruk hildaks palvemaja juurest minema. Tema elanud Hansuveski talus ja käinud Tarvastu palvemajas. Õhtu hakanud väha vihma sadama ja läinud pimedaks. Hiiukse metsa jõudes hakanud ühekorraga kuu heledaste paistma ja tema kõndinud nii kui postimaanteed mööda - väga sele ja tasane olnud see tee. Näha muud, kui komistanud ühteviisi. Korraga hakanud kaks saksapoissi tee peal tantsima, nii et tolm mööda pead üles käinud ja kutsunud teda ka enese seltsi tantsima. Türuk hakanud püha Jüri kutsikaid saksu ära murdma kutsuma, aga need naernud selle peale ja kutsunud teda ikka enese seltsi tantsima. Siis hakanud tagurpidi issameied lugema, aga ei midagi, hullemaks läinud saksad veel oma tembutamistega. Korraga hakanud Hiirikse kukk laulma ja tema leidnud ennast sügavas metsas, kõik sopa ja mudaga koos. Ei maanteed ega kuupaistet kuskil, vaid kottpime öö olnud, nii et sõrmegi suhu ei ole näinud pista. Ka tantsijad olnud kui tina tuhka kadunud. Siis alles tütruk saanud aru, et tema vanapaganade küüsis olnud. Kunagi kord ei tohtinud tema enamb, nii hildaks palvemaja juure jääda särgi vahetust ootama ja läinud ikka iga kord selle riidega koju, kellega ta sinna tulnud. Selle peale, arvates, et selleperast olevad tema eksitust kõndinud. Sellest saadik hakanud särgivahetus ikka vähemaks jääm kuni tema suutu kadunud. Lõpp.

E 8457 (1) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Noorel kuul ei õmmeldud hammed (särke), need pidada sügelema.

E 8459 (17) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kui kuustel käbisid ei ole, siis ei saada sel aastal linu.

E 8462/8463 (33) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Jaanipäeva öösel võetud piibliraamat ja valge lina, mintud metsa, otsitud maarjasõnajalg üles, laotatud lina peale ja loetud nii kaua piibliraamatud kuni sõnajalg ära õitseb. Siis võetud õis ja viitud kodu, aga kodu minnes ei tohitud tagasi vaadata. Selle õiega pidada kõik kätte saama, mis aga soovid. Ütle aga soov ja liiguta sõnajalaõit, siis saab kõik sündima.

E 8465 (41) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
/jaanipäev/ Kõige paha ja õnnetuse hoidmiseks käinud peremees kõik see öö oma krundi ümber ja pistnud lehtlisi oksakesi põldude peale.

E 8465 (44) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kes musta hobuse rangide läbi jaaniöösel aknaaugust läbi välja vaatab, see naeb kuradit raha lugevad. Kui härjaikke raha peale viskad, siis saab viskaja selle, mis härjaikke alla jääb omale.

E 8466 (45) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Jaaniöösi võisivad nõiad kõige suuremat kurja teha, ka inimesi hundiks muuta.

E 8468 (58) < Tarvastu khk. - A.Parts (?) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis Mare Kõiva
Kui jõuluaeal palju maratsedi (hullati) südsu (õlgede) peal, siis olla rukis lõikuse aeal sasine.

E 8474 (80) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vanalkuul ei pantud sigu nuuma peale - need ei võta rammu. Ka vanalkuul tapetud liha olla ilma tuluta ja kahaneda palju ära, seda kõike tehti noorel kuul.

E 8474 (81) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Ka arvati, et vanalkuul raiutud puu kannud enam ei võrsu.

E 8474 (82) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vanal kuul savitadi ahju, siis kaduda ritsikad (kilgid) ära.

E 8476 (94) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kui taheti tulihända kinni panna, siis loeti tagaspidi kolm korda issameie ära ja tõmmati hame (särgi) pääauk kuni alla ääreni lõhki. Siis jäänud tulihänd seisma.

E 8477 (95) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Taheti tulihända kinni panna, siis üteldi: "Tere, tere, hiilaspää isand!" Taheti teda lahti lasta, siis üteldi: "Tere, tere, sa siakusi!"

E 8480 (107) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis Mare Kõiva
Andis vanamoor sündimise aeal koerale võidleiba, siis ei olnud koerad selle inimese peale kurjad, kelle sündimise aeal leiba anti.

E 8480 (109) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis Mare Kõiva
Tüdarlapsele võeti esimeseks mähkmeks meeste hame ehk püksid. Sellega arvati täiskasvand neiule ruttu peigmees tulevad. Poisslapsele oli aga esimene mähi undruk, körtsik, sõuke, pallapoolik või naisterahva hame, siis ei põlgand neiud teda.

E 8484 (126) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Esimene viht, kellega tütarlast vihuti, viidi vanamoorist tõiste nägemata õunapuu juure peale, kes maitsevaid õunu kandis, et neiu noorelt mehele saaks. Nägi aga keegi viha viimist, jäi vanakstüdrukus.

E 8485 (131) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Esimese korra karja metsa minemisel pidi karjane vitsa kodust ligi võtma ja enne, kui ta loomad väravast välja laskis, pidi ta tõine kord tõisele poole väravat vitsaga lööma ja isi ütlema: "Siit piima, siit võid!"

E 8486 (133) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Lendas ronk üle karja, siis pidi karjane teda nõnda teretama: "Tere, tere, valgelind. Sinul pesa poegi täis, meil on laut lambaid täis." Siis ei viia ronk lambaõnne ära.

E 8486 (134) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Kui ronk üle karja lendab, siis arvati temal raipeluu noka vahel olevad ning ta laskvad selle luu maha karja sekka ja kes loom seda luud kõige enne haisutab, minevat hulluks. Selleperast oli karjastel kohuseks kaugelt tulejat ronka nõnda sõimates ära hirmutada: "Ronk, ronk, valgelind, viisrävak, pastlapaik, tulitukk, ahjuhark, mine üle küla karja, ära tule üle mede karja."

E 8489/8491 (146) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Pulmaõlle tegijal pidivad punased kindad käes olema, humalaid sisse pannes pidanud hüidma: "Õitsatsah." Siis tulla häste punane ja kange õlu.

E 8495/8496 (1) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Roosi sõna. Seitse sasele saamene Palas palas palas Oh issand! Mine ära.

E 8496 (2) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Roosi tähed kirjutadi: A.S.S.O.R. A.L.L.J.P. R.O.S.A.J. J.L.L.J.T.

E 8496 (3) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
/roos/ B.L.J.T. G.E.N.E. B.O.L.S.

E 8496 (4) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
/Roos/ S.A.T.O.R. A.R.E.P.O. T.E.N.E.T. O.P.E.R.A. R.O.T.A.S.

E 8496 (5) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
/roos/ A.M.O.R. M.J.L.O. O.L.J.M. R.O.M.A.

E 8496 (6) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
/roos/ R.O.O.S.A. B.E.L.L.A. A.L.L.E.R. P.A.P.E.R.

E 8497 (7) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Nikerduse sõnad. Nikerdus nimetamata, Liiber, laaber lausumata, pikka puusse puutumata. Jeesus läks jalgsi kirikusse, ei olnud härga ega hobust ette panna, kõik olivad punase lõngaga ära pood ja sinise lõngaga kinni seot. Kuuseleht, kaseleht, haavaleht, lepaleht, viidi väädi undi vändi. Aamen.

E 8497 (8) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
ehk: Nikerduse sõnad Piu, pau, siu, sau, habedise haide aamen. Jeesus käis aost aida mööda, kivist silda mööda, isi likatas, isi läkatas. Aamen. Aamen. Aamen. Käis mägist maada mööda, Jordani jõge mööda, Viht, pada, pang käes. Aamen. Veri soonel sobitagu, säsi kokku säädigu. Siin on see, kes sind kokku säeb. Issa meie, kes sa oled Taevas j.n.e.

E 8498 (9) < Tarvastu khk - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
ehk: Nikerduse sõnad: Kivi, meri, maa ja taevas, Oli, kellele abi tarvis. Armas Jumal tule appi. Jeesus Kristus läks Peetrusega kirikusse pikken põrutas, maa värises, hobune kohkus, Jeesus kukkus põlviti maha lugema ja laulma ja soovi soovima Jehoova nimel. Aamen.

E 8498 (10) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Väänduse sõna Nikerdus nimetamata, liiber-laaber lausumata, pikka puusse puudumata, viindus-väändus vääramata, luu kokku, paa loks. + + +

E 8498/8499 (11) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Valu äravõtmise sõna Oh meie Issand Jeesus Kristus, sina said kolmest juudist haavatud. Sinu haavad ei valutanud ega teinud häda ega ei paistetanud. Siis kadugu selle inimese valu ka ära sinu nime sees ja Jumala isa ja poja ja pühavaimu nimel. Aamen... Seda üteldi kolm korda, siis pidi valu ära kaduma.

E 8499 (12) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestanud USN Kontrollis Mare Kõiva
Põletud valu ära võtta Nii kõrge kui taevas, nii sügav kui meri nii külm kui surnu käsi nii kadugu see põlend valu. Jumala see Isa ja poja ja püha vaimu nimel. Aamen.

E 8499 (13) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Ussi sõna See uss nõelas, Maarja ütles: "Jeesus, vannu, et see kihvt välja lendab. Siis lennaku ka Jeesuse nimi, kui selle kolme haava kihvt välja lendab, sest Jeesus ole abimees ja hoia selle kurja ussi eest. Noomit Paatre Viile Sanctus Aamen.+++

E 8500 (14) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vere kinnipanemise sõna. Meie Issand Jeesus Kristus, sellel oli kolm lille südame peal kasvanud. Üks oli Jumalast, tõine oli inimestest, kolmas oli Jumala tahtmine. Siis sündigu Jumala tahtmisega, et selle inimese veri ka kinni jääb. Jumala see Issa ja see poja ja püha vaimu nimel. Aamen.

E 8500 (15) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kohtus käimise sõna Tere, tere, mõrtsukas, mina olen joonud Kristuse verd. Jumal olgu minuga, poeg olgu sinuga, püha vaim mõlematega seni kui meie armu seest ükstõisega lepime. Alt mina võidan sind, keskpaigast pean mina sind, ülevalt vaatab Jumal. Jumala see isa ja poja ja pühavaimu nimega. Aamen.

E 8507 (10) < Tarvastu khk - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Karjatse laul Vihmakene, vellekene, Uokene, omatsekene, ära tee minu likesse. Mul ei ole kodu, kun ma kuuva, tare ei, kun ma tahenda. Kodu mul suure kuuse alla, tare mul laia tamme alla. Tule, tule, tuulekene, vii ära vihmakene. Vii vihma Virumaale, aa uogu Harjumaale. Virun vihma oodetasse, Harju kaara kõrbunessa.

E 8569 < Tarvastu - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Kass ja koer Kass oli ennemuiste omale tare ehitanud ja kutsunud omale ka koera abiks. Aga koer ei võtnud kassi nõu kuulda, vaid ütelnud: "Mina ei hakka küll seda vaeva nägema, parem võin väljas magada. Pistan nina saba alla, siis on sooja küllalt." Sestsaadik on kassil hea põli. Magab alati soojas toas kuna aga koer väljas peab valvama.

E 8569/70 < Tarvastu - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Mispärast sepp rikkaks ei saa? Ennemuiste annud sepp haamre oma poja kätte ja käskinud teda haamert vahelt jalge visata öeldes: "Nii kaugele, kui sa haamre viskad, nii kaugele saab ka edespidi sepa rikkus ulatuma. Pojal olnud pitk vammus seljas, selleperast ei ole haamer kaugemale läinud, kui kukkunud sinnasamasse jalgade vahele maha. Selleperast olevad nüüd kõik sepad vaesed.

E 8577/80 < Viljandi khk., Vana-Võidu - Hans Pihlap (1892/3) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mäed ja järved ja muud tähtsad kohad V-Võidu nõmmes Sutemägi, Konnaraav, Pimelohk, Mälgu talu heinamaa kesk nõmme, Punna kraav. Orika talu maa pääl on Saarmaorg ehk Koordikoldeauk. Ira talu maa pääl Ruunamägi ja Haavalohk. Muhulase talu maa pääl on Rebasemägi, mis vist sellest oma nime on saanud, et sääl endistel aegadel palju rebasid on nähtud ja Pikkmägi. Puhkru talu maast läbi joookseb ojakene nimega Härjaoja. Jakobi m. p. on Kalmetemägi, mis sellest oma nime on saanud, et sinna ennemuiste surnid on maetud ja kust veel nüidsel ajalgi mingid vanu asju on leitud nagu surnuluid ja reesisid. Maranamägi, kust teetegemise kruusa kannetud /murdunud leheäär/.

E 8582 (1) < Viljandi khk., Vana-Võidu - Hans Pihlap (1892/3) Sisestas Elge Leiten 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanad arstimise sõnad ja arstimise kombed Kõhuhaiguse arstimine Kätega pitsitakse kõhtu ja loetakse isi neid sõnu: Kiirmus, kaarmus, harakale haigus, varessale valu, musta linnule muu tõbi lapse kõht terveks.

E 8590 < Kuusalu khk. - J. Ploompuu (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Poukjärv, Vendjärv, Nikerjärv, Koitjärv, Mähustejärv, Pedaslaugas, Lohjajärv, Võlendikujärv.

E 8604 (1) < Narva l. - J. Reinvald (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Hansust Teisendid Kord istunud Hans Võltõjärve kalda ääres ja teinud viisupaelu. Vanapagan astunud juurde ja küsima: "Hantsuke, pojuke, mis sa nende nööridega teha mõtled?" Hans kohe kavalaste vastu: "Tahtsin seda va järverisu ümber piirata ja teelt eest ära vedada. Iga kord kui tartumaal käin, tee maailm ring ümbert järve." Vanapagan kohe haledaste paluma: "Pai, Hansuke, nõua, mis sa nõuad või tee, mis sa teed, aga jäta see järv alali! Sedaviisi ep minul, mu naesel ja lastel elukohta on. Kui sa järve ära viad, kuhu meie siis veel kiigele läheme!" Suure tingimisega lubanus Vanapagan Hansule kolm tündrit kulda, et see järve alali jätaks. Hans koristanud kulla kodu ja naernud enesele pihku.

E 8605/8606 < Narva l. - J. Reinvald (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Muinasjutt Jõulupühad olnud ukse ees, laupäev käes, kehval saunamehel ei olnud puupulgakest, mis ahju ehk paja alla panna. Mõtelnud: "Lähen kord metsa kelguga õnne katsuma, ega kallil ööl metsavahti hulkumas ei ole! Mõtelnud ja läinudki. Saab metsa, hakkab raagusi korjama, kuuleb, mis ime kohin ja sahin see ometi on?! Vaatab ümber, kas metsavaht vahest saaniga ei sõida, näeb: üks imeline loom tuleb lund mööda puude vahelt, must nagu vares, pool lennates, pool jookstes tema poole ja kaks hunti kannul. Saavad tema ligidale ja imelik loom paneb kui orav mööda mända ülesse, et aga küined rabisevad Saab puu otsa ja muudab ennast mustaks meheks; hundid puu all põleva silmadega vahtima ja kiunuma. Viimati tuleb teine hunt mehe juure ja hakkab teda hõlmapidi puu juurde tassima, et mees männa maha piab raiduma. Mees saab aru, et vana sõber puu otsas muud ei ole, kui vanakuri ise ja asub puud raiduma Vanapagan puu otsast sõnnoga ähvardama: "Kui sa raiud, siis ma su nahka panen! Või sina tohid kallil ööl metsa vargile tulla!" Mees hirmub ära, lööb kõhklema, ei tea mis teha! Hunt aga hambad irevile jälle mehele hõlma otsa kinni ja ähvardab meest omalt poolt mokka panna. Mees heidab ristikese ette ja hakkab jälle puule pihta andma. Nüid vanapagan ähvardamise asemel paluma: "Pai mees, jäta see puu raidumata! Ma juhatan sulle suure varanduse, mis su lapsed ja lapselapsed veel rikkaks teeb. Külatänava esimese käänaku peal värava posti all on suur raudkast kuldrahaga. Võta see omale, aga ära raiu puud maha!" Mees lööb mõtlema, aga joba jälle hunt mehe kallale. Viimaks saab otsusele: kui Vanapagan otsas on, kes seda kasti siis veel valvab, selle saan muidugi omale. Raiub ja raiub, kuni puu juba liikuma hakkab. Teine hunt seisab puu all, et vanapagan mööda puud maha joosta ei saa, teine seab ennast sinna kohta vahti, kuhu arvata puulatv piab langema. Puu prantsatab maha, mees ei kuule ega näe muud midagi, nii et hundid värinal ja kärinal ühe musta asja kallal kisuvad. Viimaks jääb kõik vagusi ja pole vanapaganast muud järele jäänud, kui tükike karvast nahka. Hundid tulevad tema juurde, lakuvad ta käsi ja saadavad teda siis nagu kaks "ajutanti" kuni juhatud väravapostini, kus nad kangeste kaapima hakkavad. Mees saab aru, mis lugu asjaga on, tassib kelguga puud kodu, annab vanamoorile käsu saun soojaks kütta ja läheb ise kelguga jälle värava juurde. Aga mis imet näeb ta siin: huntidel kast välja kaabitud ja august välja tassitud, teine hunt istub nagu mõni saks kasti otsas ja teine piab väraval vahti. Mees tassib kasti kodu ja piab soojas saunas rõemsad jõulud. Aga kauaks see rõem kestab. Pärast pühi on mõisahära kuulda saanud, ei mees kõrtsus kuldraha ära vahetanud, laseb hobuse ette rakendada, sõidab saunamehe juurde ja hakkab sellega kärkima: "Kust sa kulla said? Silmapilk anna siia! Muidu lasen sind läbi lipu ajada ja saadan Siberisse!" Mees mõtleb: "Armas vale, aita nüüd!" ja kostab "Paljuks minul seda kulda on, ainult paar kamalatäit! Metsas Kullaharu kuusikus teist terve vana süteauk täis!" Härra kohe meelitama: "Ära sa sellest kellegile ütle, muidu lasen sind võllasse tõmmata. Sõidab kodu, uus hobune veuvankri ette ja otsekohe Kullaharu kuusikusse üksipäini kulla järele. Kolme päeva pärast leiti suure otsimise varal ainult vanker Kullaharu kuusikust, härrast ega hobusest ei olnud muud järele jäänud, kui hobuse saba ja härra suur varvas. Rahva sekka lagunes teatus, et hundid härra ja hobuse nahka pannud. Nüid ei olnud saunamehel enam kedagi tagakiusajat, rändas ära teise kohta ja elas kui parun.

E 8633 (1) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Taari laul Mede taar hapneme, külanaise kakleme. Oma naise otseli, perenaise perseli, külanaise kükili. Mede taar hapneme. Huh, hui, hui, hui, kes kaeb see kaklema lääb, kes maitseb see maha satab.

E 8644 (16) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küla koer pääle tuleb, siis peab ütlema: Koer esane, koer emane, koer libane, koer labane, mine kodu perenaise perset lakma. Siis jätab koer kohe haukumise järele ja läheb ära.

E 8644 (17) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lehm puseb tõist lehma, sis peab üte tüki leiba võtma ja ütese korda pika tahilise nõglaga läbi leva pistma, aga esi ei tohi mitte häälega lugede: üits, kaits jne., vaid mõttega ja sis lehmale süüva andma, siis saab lehm terves.

E 8645 (18) < Halliste, Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mõne inimesel või elajal täie sellan om, sis piab püssi võtma ja seitse täie võtma ja püssi sisse paneme, ja sis püssi otsa põhjapoole läbi aja pistma, ja esi ütlime, ku valla lased: "Kust te tulite sinna minge." Sis kaove täie kohe selle inimese sellast ära ja lääve selle selga, kes neid pands.

E 8645 (19) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mõnel latsel kõtt valuteb, siis sii peab ütleme kedsi kõttu pitsiteb: Kiirmus, kaarmus, harakul haigus, varesel valu, musta linnul muu tõbi, mede latse kõtt terves. Sis saab terves kõtt.

E 8646 (20) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanarahva arvamine on, kui kuskilt vana kalme (surnuaidade) pealt puid tood põlete, siis tuleve uisa majja ja pistave kik looma ära.

E 8656 (50) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuu selili on, siis saavad selle kuu sees palju surma ehk lähevad ilmad soemaks.

E 8656 (51) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lambaid pestaks, siis kui nad veest välja lastas, visatse veel vett järele, siis tooved lammas paar talleksid. Esi üteltse kah: "Paar poigi perra, paar poigi perra!"

E 8657 (54) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui talvel ühtepuhku puud härmas on, siis on suvel põud.

E 8661 (65) < Halliste, Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küla koer pääle tuleb, siis peab koerale ütleme: Koer esane, koer emane, koer libane, koer labane, mine kodu perenaise perset lakma. Siis lähved koer kohe ära ja jätved haukmise järgi.

E 8661 (66) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui välk mõne puu või maja põleme lööb ja seal tuld võtad piibu pääle, siis lööb välk selle inimese surnus.

E 8689/8690 (1) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siits sõrme sehen om, või kus tähe (see on, kui kuskilt umbsi üles aab.), siis piab kura nimetsisõrmega sinna pääle kolm risti tegeme ja isi ahvaltama nende sõnadega: Siits, siits, kau ära, kau ära, võtan toki toomingista, pika malka pihlakasta. Kau ära? kau ära, siits-siitsikene. Siis siits saaved kohe terves. Siits kartved õige pihlakamalka ja toomekeppi. Täh. Niimoodi arstitse praegu veel siitsi, aga ei või öelda, kas niisugusel arstimisel ka midagi terves tegemise võimu on või ei ole.

E 8696 (3) < Tarvastu khk., Suislepa k. - Joh. Sein (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kangast telgede pääle aetakse, tõmmatakse "käänikaikad" ruttu lõngapoomi nukkadest välja, visatakse telgede alla ja sõnatakse: "Hüpates ülesse, karates maha!" Siis saab kangas ruttu maha koetud.

E 8699 (19) < Tarvastu khk., Suislepa k. - Joh. Sein (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui taari (kalja) tehakse ja uude pääle kallates, siis muutsutedes kolm korda mokkega ja üteldes: "Mede taar hapnema, külanaese kaklema! Kes joob see joobnuse jääb, kes maetseb see maha sadab. Enam on vil'l'ä väeke ku humala hääke.

E 8700 (21) < Tarvastu khk., Suislepa k. - Joh. Sein (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lapse "kakert" antakse kõige päält koerale, siis ei ole koerad selle inimese pääle elus kurjad ega pääletikkujad.

E 8704 (48) < Tarvastu khk., Suislepa k. - Joh. Sein (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sauna minnakse ehk suud pesetakse, siis süllatakse enne pesema hakkamist kolm korda selle koha pääle, siis ei hakka sügelise, maalise jne. külge.

E 8705 (60) < Tarvastu khk., Suislepa k. - Joh. Sein (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tulekahju ja muu õnnetuse ajal öeldakse need sõnad: Issand heida ette härjanahk, too ette tuline mõõk, pane ette palav raud, viska ette veskekivi, ma tahan sulle tuhande võrra tagasi tasoda. Amen!

E 8709/8710 (1) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanad rahaaugud Läänemaal Merjamaa kihelkonnas Vaimõisas vesiveske allpool tammi on üks jõe hauakoht ja kaldad on jõeveega tasa ja peab väga sügav olema, siis sealpool nimetavad neid sügavusi jões haudadeks. Senna hauda on üks tütarlaps hobuse ja vankriga jõepõhja läinud, kui ta sealt kohast üle tahtnud sõita, nenda kui see jõgi pealtnäha väga kitsas on, kui ühe oeja sarnane, kelle kaldad juba kokku olivad kasvanud, kes oma sügavust võerale palju ei ilmutanud. Aga peale tema uppumist olivad mõned inimesed suve aeal üsna selge päävaga seda tütarlast hobuse ja vankriga jõepõhjas näinud, sest see jõeäärne on ilus aasa heinamaa. Ja teise suve oli jälle nähtud, siis katsunud teda välja tõmbata, aga see töö ei ole neil mitte korda läinud. Jõe põhjas vesi löönd ennast segaseks ja see lapsuke kadund vaatajate silmast ja peale seda nimetavad seda kohta Neitsihauaks.

E 8710/8711 (2) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ühe naisele ööldud unes: "Mine neljapääva õhtu senna suure kivi juure, mis teie tua ees on, ja kaeva päävatõusu poolt küllest, siis saad selle rahakatla kätte. Aga ära omale abi tarvitada, seal juures pead üksipäini seda korda saatma." Homiku tõusnud naine üles ja mõtlenud oma une peale ja olnud väga rõemus selle juhatuse üle ja oodanud igatsusega neljapääva õhtud. Pea jõudnud ka see aeg kätte, millal rahaaugule minna. Naine läinud tähendud koha peale ja alganud tööle, aga see kaevamine pidi nii salaja olema, et keski ei pidand nägema. Naine oli juba nenda palju kaevanud, et juba katla pealmine kord naisele silma paistis. Süda rõemuga täidetud töötas naine edasi, aga õnnetuseks sel silmapilgul astus tema oma mees kaevaja juure ja ütles: "Mis kuradi rahaaugu kaevajaks sina oled hakanud, et sul päävast aega ei ole järele jäänud." Aga ehmatust, mis sündis nüüd! Üks hirmus mürin ja paukumine sai kivi all kuuldavaks mehe teadmata naljakõne pärast ja rahakatla vaumine ehmatas mõlemid ära, et peale mürinat sõnakest ei saanud rääkida. Pärast küll kaevanud sealt kohast, aga ei ole enam kedagi nähtavale tulnud. Nenda vaus naise õnn maapõhja.

E 8712/8715 (3) < Jõhvi khk. khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ühe mehele oli unes ööldud: "Sinu vasikakoplis suure tomminga all on rahaauk. Mine neljapääva õhtu senna tommingapuu juure, arvata sada sammu puust eemal pead sina neljakäpakile kuni rahaauguni minema. See rahaauk põleb põhjapool külges. Ja pead omale kaasa võtma ühe kolmetahulise nõela ja seda pead senna rahaauku viskama, kui senna oled jõudnud. Aga kui sinul selle tee peal tuleb olgu mis loom tahes vastu, ära neid karda ja ära ka tagasi vaata, olgu missugused need loomad on, ees ehk taga, aga sina mine julgesti edasi. Ehk keski sinuga tahab rääkida või midagi küsida, ära neile midagi vasta enne kui rahakatal sinu kääs on. See katel põleb ja on punane kui tuli, aga hakka julgesti kinni, see ei põleta sind, kui oled aga nõela tulesse viskanud." Mees ärkab ülesse ja naeratab oma õnne üle, mis temale soovitakse, paar pääva kuni neljapääva õhtuni. Hakkab nimetud rahaauku juure minema pea mõtted täis, et varsti rikas mees olen. Selle mõttega ei tunnud ta ka kõige vähemad hirmu. Puu paistis juba eemalt ühe väikese tulekumaga, aga kedagid vaimu põlnud ta veel näinud. Pea oli ta seda arvanud, kus pidi neljakäpakile hakkama minema, heitis käed maa peal minemesse tarvis ja hakkas minema. Ei olnud paari sammu läinud, kui üks punane koer vägise tahtis tema kintsu kinni hakata, aga tema arvas, et ta koerast üle on. Ja vähe maad edasi minnes kuuleb ta oma järel ühe härja hirmsa röökimisega tulevad nii, et oleks meest purustanud. Peale seda olid kõiksugu loomad, kes hirmsad tükid tegivad, mehe ees ja taga. Pea oli mees rahaaugu juures. Aga kuidas ehmatas tema ära, kui rahaaugu ääres kurjavaimu nägi suure rautharkidega raha ümber liigutavad. Mees astus julgesti katla juure, kurjad vaimud olid küll vastas ja sülitasid tuld välja ja tahtsivad oma harkidega meest läbi pista, aga mehe käes oli kolmekandeline nõel, kes kõik kurjad vaimud eemale aeas. Siis viskas tema selle nõela põleva katla, aga selle peale sündis üks hirmus paukumine ja pragin, nenda et see mees sellest suurest mürast maha kukkus ja tükk aega uimane maas olnud. Üles ärgates ei olnud enam kurjavaimusid näha. Seal, kus eila rahaaugu tuli oli põlenud, oli suur hulk kuld-ja hõberaha maas. Nenda oli see mees korraga rikkas saanud.

E 8715/8716 (4) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ükskord olnud üks rikas mees ja tunnud, et temal surm ligi on. Võtnud oma rahakasti ja matnud selle maha ja lugenud ise need sõnad sealjuures: "Rahakastikene, ära enne ülese tõuse, kui sinu peal üheksa venna veri on valatud" ja läinud siis ise minema. Aga minia on seda kõik salaja kõrvalt kuulnud, mis vanamees tegi ja rääkis. Peale vanamehe surma läinud minia rahakasti ära tooma. Ta näinud küll jo et üsna maapinda vanamees rahakasti oli matnud, aga kõik tema otsimine oli ilmaaegu. Ta kaevas küll paar jalga sügavasse, aga rahakast jähi ikka kaduma. Aga minia oli kaval, ta teadis ka selle vanamehe tõutuse. Läks kodu ja tõi sealt ühe kana pojad, üheksa kukke ja tappis need seal rahaaugu peal ära. Kui viimane oli tapetud, tõusis rahakast kõlinal minia ette maa peale. Varandus oli naisterahva omanduseks jäänud.

E 8716/8717 (5) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ükskord mees künnud oma põllumaad, paar härgi olnud härgi olnud adra ees ja künnud üsna kiireste edasi. Äkiste jäänud härjad seisma, tema sundinud härgi edasi, aga põle mitte paigast saanud. Küll mees tõstnud adra tagasi ja igale poole, aga paremat ühtigi, nenda kui oleks tema kivi taha tinutud olnud. Mehe hing saanud täis ja annud härgadele pihta piitsaga ja hüüdnud vana teopoisi moodi: "Tuline kurat sul nüid siin adra taga on!" Selle sõna peale tõmbanud härjad kõvaste ja adra tulnud lahti. Paar sammu eemale kündes ehmatanud ära nenda kui vauks maa tema jalgede alt. Suur mürin ja kolin ja kõlin sai mehele kuuldavaks. Kui mees jälle kündma hakkas, nägi oma imeks, et adra otsa rahakatla sang oli jäänud. Tema kurja sõna peale oli katal maapõhja tagasi vaunud ja põllumees oma õnnest ilma.

E 8720/8723 (7) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vaenemees ja rikasmees elasid ühes külas ligistiku. Vaesel mehel tuli leivapuudus, läks siis rikkamehe käest vilja lainama, mis ka heameelega temale lubas. Vaenemees sai rikka käest vaka vilja selle tõutuse peale, et sügise, kui leikus möödas on, et siis ära maksab. Sügese jõudis kätte, aga vaene läks rikast paluma, et tal ei ole nüid mitte võemalik maksta sel sügisel. Rikas aga ei nõudand enam vilja vaesemehe käest: "Sena ei jõua minu võlgu ara maksta, see on parem kui sa seda head mulle teed, kui mina ära suren, siis mata mind maha, oleme tasa." Vaene oli selle kaubaga rahul. Varsti selle järel suri rikas mees ära, aga vaene pidi oma sõna pidama, läks ja pani surnukirstu oma vankre peale ja sõitis teatud teed kiriku poole. Aga öö jõudis peale ja vaenemees ei jõudnud mitte sel pääval kiriku juure, jäi siis surnuga ööseks tee peale ühte väikese metsatuka sisse hobust puhkama. Tegi tulelõkke ülesse ja leigas põesast silguvarda ja hakas siiga küpsetama omale õhtusöömaaeaks. Äkiste sündis üks hirmus pauk surnukirstu juures. Rikasmees astus välja ja ütles: "Sa küpsetad silku omale, mine too mulle ka üks silguvarras, ma tahan ka silku küpsetada." Vaenemees läks nüid hirmuga silguvarrast metsast otsima. Tõi ühe paraja varda. Rikas seda silgovarrast nähes sai õige vihaseks ja ütles: "Mis ma sellega teen, see on sulle paras perse taguda, mine too uus." Vaene jo läks uut tooma. Tõi nüid ühe rehavarre jämeduse, aga rikas ütles: "See on veel peenikene, mine ja too veel jämedam." Vaene läks ja tõi kolmat korda ühe reeaisa jämeduse. Sellega oli rikas rahul. Aga sel samal silmapilgul tuli üks mees kange aeamesega nende juure, see oli Püha Jüri ühe hundi selgas. Kui rikas mees neid nägi, hakkas kiunuma ja pistis jooksu, aga Püha Jüri käest ei pääsnud tema mitte kaugele. Kui varsti mehe ligedal üks hirmus kisa ja vingumine oli kuulda, kus hunt rikkamehe kätte sai, ja pärast vaenemees vaadanud seda kohta, olnud aga natukene rohelist vett maas. Püha Jüri öölnud mehele: "Viis oma kutsikad olen ma sinu pärast surnuks aeanud ja kuuendamaga sain mina sind veel õigel aeal päästa, muidu oleks ta sind silguvardas ära küpsetanud." Teisel pääval viinud mees surnukirstu surnuaeda ja matnud maha.

E 8723/8724 (8) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tartomaal Munamäe peal käinud ükskord kaks meest. Teise mehele tulnud vägise uni peale, ütlenud teise mehele, et hea meelega tahaks ma selle mäe peal natukene aega puhata, aga teine olnd sellega ka nõus, istunud maha ja varsti selle peale uinunud temal seltsimees magama ja see teine jäänud ülesse. Vähe aea pärast nääb see teine, et selle magaja ninast üks kärbes välja lendas ja ligidale, kus nemad olid, ühe ahervareme sisse puges. Tüki aea pärast tulnud sealt välja ja pugenud jälle magaja ninast sisse. Selle peale ärganud ka mees ülesse. Aga see teine, kes kõige see aea üleval olnud, küsinud temalt: "Mis sina unes nägid ehk kus sa unes ka käisid?" - "Oh küll ma nägin ühe väga ilusa tüki unes. Ma käisin seal kohas, kus kulda ja hõbedad suured hunikud maas olivad." - "Aga kas sa praegu tead veel seda kohta, kus kohas see oli?" - "Siin sellesama ahervareme sees nägin ma seda kullavarandust." Mehed hakanud otsima ja seda varet lautama. Leidnud nemad pea seda suurt varandusekoobast kulla ja hõbedaga ja pealegi saanud neist väga rikkad mehed Tartumaal.

E 8725 (9) < Jõhvi khk. khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pagari mõisa kuivatamise rehe ees mäe sees on unes näidatud ühe mehele, et seal üks tünder kulda ja teine hõbedad ja kolmas hobuserauda on. "Mine senna ja too ära, aga pead ühe raudora võtma ja sellega turkima." Aga mees ei ole läinud, on kartma jäänud. Nenda on veel praegu see suur varandus seal ja see mees elab ka veel tänapäävani.

E 8725/8728 (10) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ükskord olnud ühes metsas ühe taloperemehe maa peal suure kivi all palju nõelussa. Rahva jutu järele pidanud selle kivi all üks suur kullavarandus olema, keda need nõelussid seal hoidnud. Neid ussa on mõni ka seal tapmas käinud. Kui ühe ära tapnud, siis tulnud kaks asemele, nenda et lõpetust ei ole olnudki. Hirmuga pannud ussitapjad sealt ikka jooksma. Ükskord juhtunud senna peresse üks vana soldat tulema. Peremees rääkinud soldatile seda lugu. "Kas tahad rikaks saata? Aga sul peab julgust ja ka vaprust olema, kui omale õnne tahad saada." Soldat küsinud: "Ütle aga mulle, kus kohas võin mina oma vaprust julgusega üles näitada, neid on mul mõlemid, kui aga nende läbi rikkaks võib saada?" Peremees viinud soldati senna metsa kivi juure ja öölnud: "Kui sina need ussid kõik jõuad ära tappa, mis siit kivi alt välja tulevad, siis saad selle kivi alt ühe suure rahakatla leidma." - "Hea siis kül, aga kui suured usid oled sina siit kivi alt näinud väljas käivad?" Talumees ütlenud: "Kõige suurem üks neist on peaaegu viis sinu mõegatäit pikk, aga teised kõik väikesed." - "Hea siis küll, mina katsun seda varandust selle kivi alt välja tuua." Soldat piiranud niisuguse ratta, mis viis tema mõegatäit keskelt läbi mõeta oli ja siis teinud selle piire sisse tule ülesse. Varsti selle järele hakanud nõelussid kivi alt välja tulema. Kõik kummardanud soldati poole, aga ta näidanud mõegaga tulesse. Nenda läinud kõik kummardades kästud teed edasi, aga kõike viimaks ilmunud ka ussikuningas välja suure susina, visinaga. Ka tulnd soldati poole ja kummardanud. Pidi ka sedasama teed minema, kus kõik vähemad olivad läinud. Nüid oli soldati ehmatus suur, kui ta nägi, et peremees oli teda petnud, et ussikuningas oli palju suurem, kui talumees teda arvanud oli. Soldat ütles veel vihaga peremehele: "Sinu pettuse läbi on ka minu surm ühes nende ussidega siin tules. Sina ütlesid, et viis minu mõegatäit tema pikk pidi olema, aga tema on kuus mõegatäit." Tulesse läinud ussikuninga saba oli tulest välja jäänud ja sellega lõi ümber soldati ja tõmbas tulesse kaasa, kus nemad kõik otsa saivad. Peale nende põlemist kaevas peremees kivi alt suure rahakatla välja, kulla ja hõbedaga täidetud, ja sai korraga teise abi läbi rikkaks meheks.

E 8759 (2) < Tõstamaa khk., Pootsi - Otto Schants (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noorelkuul ei tohi ahju parandada, siis lähevad kilgid ahjupragude vahele.

E 8759 (4) < Tõstamaa khk., Pootsi - Otto Schants (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lambaid niidetse, siis teeb niitja kääripäradega lambale risti pääle ja ütleb: "Linapio pikkuseks, odraparma paksuseks! Et vill heaste kasvab!"

E 8760 (10) < Tõstamaa khk., Pootsi - Otto Schants (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pea ära 1ööd, siis vauta nuaga ja ütle: Kiitsakale kibe valu, mustalinnul muu valu, aga mino pea saagu terves! Siis saavad kohe paramaks ja olevad suur abi.

E 8787 (2) < Simuna khk. - Tõnu Franzdorf (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kes noores kuus kosja läheb, selle noorik olla kaua ilus.

E 8787 (5) < Simuna khk - Tõnu Franzdorf (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sisestas USN Okaspuid piab noorel, lehtpuid aga vanal kuul raiutama!

E 8787 (7) < Simuna khk. - Tõnu Franzdorf (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leppadel pitkad urvad, siis tulla hia rukkisaak, kui ümmargused, siis odra.

E 8787 (10) < Simuna khk. - Tõnu Franzdorf (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui näeripäeval mets vangis, puud lumega paksult kaetud, siis saada sel aastal palju surnuid.

E 8787 (12) < Simuna khk. - Tõnu Franzdorf (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noorel kuul kartulid maha paned, kasvada nad narma, pitka karvaste juurtega, kui vanal, siis saada suuri kartulid.

E 8891 (2) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui päiksel sapid ees ja taga on, siis saab suur sadu tulema.

E 8891 (10) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sügisel puude lehed rohkem punased kui kõllased on, see tähendab palju tulekahjusid.

E 8892 (11) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ki kevadel kuuskedel palju käbisid on, see tähendab sel sügisel rohkem kartuhvlide saaki.

E 8892 (14) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuu kõrgest käib, see tähendab külma.

E 8892 (15) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuu madalast käib, see tähendab sooja.

E 8892 (16) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noorkuu, kui see selili on, siis saab selle kuu sees palju surema.

E 8892 (21) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tähed mitte heledasti ei sära, siis tähendab see niiskeid ilmu.

E 8892 (22) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui öösel tähed maha kukuvad, siis lähab ilm kuivale. Säältpoolt, kus nad maha kukuvad, on tuult oodata.

E 8893 (31) < Paistu khk - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Haavade urvendamine tähendab head kaerasaaki.

E 8893 (32) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leppadel palju ümarikuid urbe on, siis saab näljaaasta tulema, on pikerikud urvad, siis hea leivaaasta.

E 8893 (33) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui Koodid-Rehad mardiajal hommikus maha maha lähevad, siis on head viljaaastad oodata. Lähevad nad jõuluks maha, siis on veel paremaid aastaid oodata.

E 8893 (34) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ööd, mil noorkuu nähtavale tuleb, on sui soojad ja talvel külmad ilmad. Kui kaks ehk kolm päeva pääle kuu loomist head ilmad, siis saab ka edespidi nii olema, on halvad ilmad, siis saab ka edespidi ilmad halvad olema.

E 8893 (35) < Paistu khk. - J. Sõggel (?) Sisestanud Kristin Haugas 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vikerkaar on enamiste õhtu ja hommiku pool nähja, arva põhja, ei iialgi lõunapool. Kui vikerkaar hommikupool on, siis tähendab see head ilma. Kui ta põhjapool nähtavale tuleb, siis toob ta palju vihma. On ta aga õhtupool, siis on head ilma oodata.

E 8894 (44) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kevadi kõige esmalt lauluräästast kuuseladvas näed, siis on külm kevadi, näed teda lennates, siis tuuline kevadi, näed teda maa pääl, siis soe kevadi.

E 8894 (48) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kägu oksa tuleb, siis on külm sui, tuleb ta lehte, siis soe sui ja sellega ühes õnnelik aasta.

E 8894 (50) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mil kuul kuusekübemed talvel maha tulevad, siis saab sel päeval tõise kuu sees lumi ära minema.

E 8894 (54) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Toomede (remmelgad) rohke õitsemine, tähendab kuiva suvet.

E 8894 (55) < Paistu khk. - J.P. Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pihlakate rohte õitsemine tähendab vihmast sügised.

E 8895 (73) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kirjatlehma (lepatriinu) lendamine näitab armukese kodu: "Näit, näit, kirjatlehmakene, kus pool minu peiukene?" Kuhupoole ta lendab, säälpool teda arvatakse olevad.

E 8896 (90) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noorekuu ajalt tuba savitadakse, siis kaovad kõik prussakad ära.

E 8898 (121) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui talvel kange külmaga puud lõksu löövad, see tähendab sula ja soojaid ilmu.

E 8898 (126) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tammedel lehed talveks otsa jäävad, see tähendab arudlast õnneaastad.

E 8899 (127) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui aiapuud enne jüripäeva õitsevad, see tähendab varemad sügised.

E 8901 (156) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lapse esimene pesuvesi tuule kätte saab visatud, siis saab laps tuulest rabatud.

E 8901 (160) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sookase lehestest vihaga vihutakse, siis jääb vihtuja süüdikusse.

E 8902 (167) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siga täiekuu ajal tapetadakse, siis ei jää liha sugugi tonnist võttes vähemaks.

E 8902 (168) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ki veerand- ehk vanakuu ajal tapetadakse, siis lõpeb ruttu otsa.

E 8902 (175) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui vähja küpsetadakse, siis kauvad vähjad säält kohalt jõest ära, kusalt see võetud on.

E 8903 (197) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui suupesemisevett puude pääle aetakse ja perast seda tulle pannakse, siis lähab suu kärna.

E 8905 (220) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leivad ahjust välja võetakse, siis visatakse puid ahju. Tähendab, siis saab tuleval aastal jälle rohkeste leiba.

E 8905 (227) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui vastlapäeval kuu kaheksame päeva vanune on, siis on head aega oodata.

E 8905 (231) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lapsed pühapäeval lõiguvad, siis saavad need laastud pääle surma lõikuja rindade pääle põlema pantud.

E 8906 (235) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sel korral keegi külasse lähab, kui sääl mõni laps on sündinud, siis võetakse, on külaline meesterahvas, sellele kübar pääst ära; on naesterahvas, siis rätik. (Kas sellel midagi tähendust on, ei ole mina siiamaani tääda saanud, või on ta paljalt pruugiks).

E 8906 (243) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui Võrtsjärvel talve pragu lõunapool on, siis saab nälg tuleval suil lõuna poole minema; on pragu põhjapool, siis ka nälg põhja poole.

E 8907 (252) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sa aida teed, siis tuleb ära väänetud vitsa otsast ikka tükk ära raiduda, muidu lööb pikken sinna kohta aia sisse.

E 8908 (261) < Paistu khk. - J. Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noorekuu sees metsa raiutakse, siis saab sinna pääle noor mets ruttu kasvama.

E 8908 (268) < Paitu khk - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui keegi saunas tõist inimest vihub, siis loeb vihutav: "aituma, aituma!" jne. Muidu väsuvad vihtuja käsi ära.

E 8909 (280) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui ohvripuudest tuli nii ära kustub, et pooled puud põlemata jäävad, siis arvati varsi jälle ohvrile tagasi tulevad.

E 8909 (284) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuu pääle loomise kolme pääva vanuseks saab, on siis halb ilm, siis on kõik see kuu halb ilm, on hea ilm, siis kõik see kuu hea ilm jne.

E 8909 (286) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui õunapuud mõni aasta õitsevad ja sugugi vilja ei kanna, siis saavad nad eestuleval suil seda rohkem kandma.

E 8910 (288) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pääsukesed ja muud rändajad linnud sügise ära kaovad, siis elavad nad seniks järvedes ja jõekallastes, kuni tagasi tulevad.

E 8910 (289) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küüvitsad, näsipuud kevadil lumega ajal õitsevad, siis saab sel aastal ilus lina kasvama.

E 8910 (290) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küüvitsad siis õitsevad, kui lumi on ära läinud, siis saab lina kasv sel aastal kehv olema.

E 8910 (292) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jalakad kevadi rohkesti õitsevad, siis saab sel aastal rohke viljasaak olema.

E 8910 (301) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tähed virvendavad, tähendab sadu.

E 8912 (322) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jõulu ja uue aasta esimesel ööl tähti taevas näha on, siis saab hea noorte elajate õnn sel aastal olema.

E 8914 (351) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sügise palju tühja pähklid on, siis saab ka sel sügisel palju vigaseid kartohvlid olema, sest et see üleüldse vigane aasta on.

E 8914 (359) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui seda hamet (särki) selga aetakse, mis noorekuu sees õmmeldud, siis hakkab ihu sügelema.

E 8970/8971 (II) < Tallinna - Jakob Weltmann (1893) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Hunt, vanapagana vaenlane. Vanaste sõitnud üks talunaene talve ajal läbi põlise paksu metsa, kust külatee läbi läinud. Kui ta tüki teed oli edasi sõitnud, hakanud hobune norskama ja ree ees kibalema. Naine vaatanud tagasi ja näinud hunti ree kande peal olevad. Küll lõdisenud siis naene hirmu käes ja mõtlenud, nüid on mu viimne elutunnike tulnud! Hirmu tagasi hoides hakanud ta viimaks hobusele piitsa andma ja sõitnud kaunis tuliste edasi. Aga hunt seisnud ikka ree kande peal. Korraga kuulnud naene metsas hirmus suurt kära ja praginat. Hunt kuulnud ka seda, kohe hüpanud ree kannult maha ja jooksu metsa poole, kus pragin olnud. Naene sõitnud hirmuga edasi. Kui natukene maad oli edasi sõitnud, nägi ta enese eest hunti üle tee minevad, kellel suur hall sokk lõugade vahel rippunud. Nüid alles saanud naene aru kätte, et hunt pole teda murdma tulnud, vaid kurjavaimu. Sellest nimetakse ikka, et hunt ei ole inimese murdja, vaid hoidja.

E 9100 (1) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ükskord on ühte veikest last üks nõeluss nõeland ja kohe mindud lähema targa juurest abi otsima. Tark lugend ussisõnad ära ja vähe aja pärast tulnd üks uss loogerdes ja kummardades targa juure. Tark on temaga siis taplend ja öeld, et sina ilmasüita last oled nõeland, siis piad selle trahviks lõhki minema. Uis läind vanamehe juurest ära, saand juba reiealuse värava alla, sial läind tema suure pauguga lõhki. Lõpp.

E 9101/9103 (3) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ükskord läind üks soldat ühe peremehe juure võeraks, kui tema teenistusest välja tulnd. Jutt tulnd jutust ja kõne kõnest kuini viimaks jutt rahaaukude piale keeranud. Peremees ütlend, et siin lähidal on ka üks rahaauk, aga sialt ei saa seda mitte kätte, sest sial on palju uissisid seda hoidmas ja iseäranis üks on suur ja tige, sest tema pikkus on kuus mõegatäit. Soldatil olnd kohe hia nõu valmis, sest temal olnd kuldmõek, last selle nõia juures ära nõiata ja läind senna, kus teatud rahaauk olnd ja mõet selle mõegaga kuus korda ühe ringi ümmer rahaaugu. Teind siis hea tule keskelle ringisse ja ise jäend ringi ääre seisma. Kui südaöö kätte tuld, siis hakand uissa igast äärest tulema karja kaupa ja keda soldat oma nõiatud mõegaga puutund, nied kõik läind senna tulesse ja põlend ära. Kõige viimaks tuld sie ussikuningas suur punane kroon peas. Kui soldat seda näind, hakand tema karjuma ja öeId nüid: "Ma olen kadund, et sina valetasid, peremees, sest sie on üks mõegatäis pikem kui sa mulle ütlesid!" Soldat löönd seda ka mõegaga ja see läind ka tulde, aga löönd oma saba ümmer soldati ja tõmmand soldati ka tulesse ja nii põlend soldat ka ara. Teine homikul läind peremees vaatama ja leind suure rahaaugu, kus lõpmata kuld- ja hõberaha sees olnd. Lõpp.

E 9103 (4) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Üks kord näidatud ühe naisele unes ja öeldud: "Tõuse üles ja mine ahju taha, kraabi sealt käega kolm korda ja sealt tuleb üks hõbekang välja. Võta see omale ja pool sellest kangist anna oma õele." Kaks ööd on naist hüütud. Naine mõeld, et see tühi unenägu on ja e ole mitte läind, aga kui kolmandemal ööl veel on hüütud, siis on naene ülesse tõust ja läind, kraapind kolm korda käega ja tuldki hõbedane kang välja ja niipea kui see naise käes oli, hakkas kohe ahnuse juur naise südames võsusi aama ja ta ütles: "Mis ma sest veel õele anda. See läheb mul omalgi tarvi." Ja niipea kui tema seda ütles, kukkus see kang tema käest ma'a ja kadus nii kui tina tuhka maa alla ja ei ole teda enam tänapäevani keegi näind. Lõpp.

E 9113 (4) < Kose, Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui majas palju kilka on ja sa neist lahti tahad saada, siis mine too metsast saue ja viska siis pahema käega saue üle õla kolm korda ja ütle kolm korda: "Kilgid, minge metsa!" Siis nemad kauvad vaärsti ära.

E 9114 (7) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mihklepäev noorelkuul on, siis tuleb loomadel põhupuudust, aga kui vanalkuul on, siis ei tule, siis saab igaüks omaga läbi.

E 9114 (8) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noorelkuul saab jahu jahvatud, siis lähevad jahud koitama, aga kui vanal kuul saab jahvatud, siis ei lähe koitama mitte.

E 9114 (11) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui metsas käies juhtud valged nõeluissi nägema, siis turka teda raudoraga kolm korda, siis leiad sialt kohalt rahaaugu.

E 9115 (14) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui uueaastaööse kolm korda ümmer maja käid põlvili olles vastapäeva ja igal korral tagurpidi Issameied loed, siis ei hakka nõidusesõnad mitte sinu loomade külge ja ei tule mingid õnnetust sel aastal sinu majasse.

E 9115 (15) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sa esimest korda näed teisel langetõbe pial käima ja kui sa siis sel tõbesel särgi seljast ära võtad ja ahju viskad, siis saab sie inimene tõbest lahti.

E 9116 (17) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kel langetõbi pial käib, siis saab sel inimesel pianahk risti lae pialt lõhki lõegatud ja siis saab üks leivatükk võetud ja senna veresse kolm korda kastetud, mis sialt ristist välja immitseb ja temale siis leivatükk süia antud ja siis saab teda viel kolm korda vastupäeva ümmer keeratud. Siis õmmeldakse pianahk jälle kinni, siis piab sie inimene varsti terveks saama ja tõbest lahti jäema.

E 9116 (18) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui vanalkuul saab samblaid kistud ja seinu topitud, siis ei sigi prussakaid ega lutikaid.

E 9116 (19) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rahaauku näed põlema, siis mine ruttu senna ja viska kolmetahuline kinganõel sisse ja siis löö viel kolm korda pahema jala kannaga senna piale kolm korda ja siis mine ilma tagasi vaatamata koju ja hommikul tule ja vii raha ära.

E 9117 (21) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noort kuud esimest korda näed piale loomist ja kui sul siis veeämbrid õlal on ehk mõni muu veenõu käes on, siis saad selle kuu sees palju nutta, aga kui hobusega sõidad siekord, siis saad sel kuul palju sõita ja nõnda edasi.

E 9121 (1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vällä iks viias näiukõnõ, vällä näiu aukene. Nimi jääs niidü pääle, au hainakaari pääle. Ega iks nimi niitü niidä, au hainakaari aja. Päiv läts ku vereten, imä ikk ku nõrõtõn. Es saa iks lepäst lehmänüsjät, kahar kõost karja saatjat.

E 9121 (2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Näiu um laisk latsõst saani, näiu um loid loomust saani. Ei olõ iks kirstun kirevaid, kaasõ alh kalõvatsi. Üts um kivi, tõõnõ kinnas, üts um kand, tõõnõ kaput, üts um hagu, tõõnõ hamõ. Kümme üüd küünärkangast, viis üüd vaskhüüd.

E 9122/3 (3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tennäge tii mii immä, austagõ mii immä. Nu sai iks minnij meeleline, Pojanaane poolõline. Nu sai iks tukõv tuurillõ, nu sai apar anumillõ. Vii tuli kua manu, mõsõ iks anum asakõsõs, luhits mõsõ luigakõsõs Tii, tii, tiigi poolõ, rao rada ranna poolõ. Via vett veereni, vala vangu tasani. Mine mäele tarõ manu, tulõ iks üles, imäkene. Saa saku vii väke, ma vei vett veereni, vali vangu tasani. Ku jouat joostõn minde, joostõn minde, joostõn tullõ, sis iks kullas kutsutadõ, hõbõõs hõigatadõ. Ku jõua õi joostõn minde, joostõn minde, joostõn tullõ, sis iks kuurigu kundõn käävä, järigu järin käävä. Immä är' uiku immisäs, Esä är' uiku orikus.

E 9123 (1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ii otsan istutas, poolõn iin puhatas.

E 9123 (2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lõunõs ei lõpõ, õdakus ei saa.

E 9123 (3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tii esi, tõhudsa tõist.

E 9123 (4) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mõtsan kuuldjat, nurmõn nägijat.

E 9123 (5) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kuulus kuninga tõbi, ausa vaesõmehe taar.

E 9123 (6) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jummal jätku järvevett, kamajahu kotikuga.

E 9123 (7) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Susi sõitku suud müüdä, käügü lak'a laant müüdä.

E 9123 (8) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vingjal tsial mitu vika: maa külmänü, kärss kärnäne.

E 9123 (1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pastlad esimest kord jalga paned, siis piab jalga vastu lõmmukivi lööma, üteldes: "Üte tsua, üte kabla".

E 9123 (2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Esimese rehe üles panekul pandakse ka nõgesed paja pääle, nõgeste pääle kivi, siis on leival jätk sees.

E 9123/9124 (3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Haol ei panta ladvaotsa enne tulle kui tüveotsa, siis saab noorem tütar enne mehele kui vanem.

E 9124 (4) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Saunas ei pühita suud, lähed ruttu vanaks.

E 9124 (5) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mõsipaku otsas ei kusta, saavad kusised lapsed.

E 9124 (6) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui riide pesemine lõpetud on, uhetakse mõsipakk ärä ja tõstetakse tõise koha pääle, saavad lapsed puhtad ja lähevad ruttu käima.

E 9124 (7) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Veskille minejal ei pia mitte kotisuu tahapoole olema, võtab õpetaja ärä.

E 9124 (8) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui uued pastlad esimest kord paljasse jalga paned, katkevad ruttu katki.

E 9124 (9) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui linu kokkutõstmise juures seljaga kannad, kasvavad pitkad linad.

E 9124 (10) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lihahiite lumi üle reejalakse tuiskab, saavad tuleval suvel head odrad.

E 9124 (11) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kikas küünlapäeval räästa alt juua saab, saab härg lihahiite.

E 9124 (12) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lapsed ei või läbi paja käia, sööb susi ärä.

E 9124 (13) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui piima tulde viskad, läheb lehma nisa kärna.

E 9124 (14) < Rõuge khk. - ? (?)Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sisestas USN Kes üte käega kündnud ei ole, ei või ka üte käega leiba murda. Vanasõna.

E 9125 (15) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui hommiku vara sööd saad vana naese.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50 Järgmine lehekülg ]