Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 156, 267 (467) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui puu raa põvvaga vett tsilgussõ, sis nakas kolmandal pääval vihma sadama.
ERA II 156, 267 (468) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristikhäina ja puu lehe longuh ja närvä omma, sis tulõ kolmandal pääväl pikset.
ERA II 156, 267 (469) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui kuusõ ossa tuha karva halli omma, sis tulõ kolmandal pääval sado.
ERA II 156, 268 (470) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui talvõl mõts kohises, sis tulõ sado vai sula ilm.
ERA II 156, 268 (471) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui toomõ häitsese 2 nädalet, sis om süküst kats kuud, häitsese na kats kolm päiva, tulõ sügüse rutto lumi maaha.
ERA II 156, 268 (472) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui kõivo ja paiju ladva lehe kaugõs puuhtõ jäävä, sis tulõ pikk talv ja illos kevväi.
ERA II 156, 268 (473) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ei taha lehe puust pudõnõda, sis tulõ pikk ja külm talv.
ERA II 156, 268 (474) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui viljäpuu lehe punatsõs lääva, tulõ varste lumi.
ERA II 156, 268 (475) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Om pihlakatõl pallõ marjo, saa vihmanõ süküs.
ERA II 156, 268 (476) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui talvõl puu peräst sulla tilka jäävä, sis tulõ varste jäl sula.
ERA II 156, 268 (477) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lätt mõts rutto kõllatses, sulas lumi rutto är.
ERA II 156, 269 (479) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui sügüse kõivo lehe ilda puu otsah omma, sis omma muutliku ilma kõik talv läbi.
ERA II 156, 271 (505) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lät mõts rutto lehte, piäd põllumiis katõ käega külvmä.
ERA II 156, 271 (507) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Mis päivil talvõl puu härmäh omma neil päivil om hää külvä.
ERA II 156, 272 (515) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Tsuvva kabla tii vanal kuul, sis ei mädäne.
ERA II 156, 272 (518) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Aia vitso tuu vanal kuul, sis saisva kavvõmb.
ERA II 156, 272 (519) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõglapuu rao noorõl kuul, vanal kuul kõitas är.
ERA II 156, 272 (520) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Noorõl kuul rao hagu, sis kasus rutto asõmõlõ.
ERA II 156, 272 (521) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko- Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lehtpuu rao vanal kuul, sis om kõva.
ERA II 156, 272 (523) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Noorõ kuuga tulõ talv, vanakuuga suvi.
ERA II 156, 272 (524) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui uibo häitsemine katõ kuu sisse trehväs, sis saa pallõ ubined.
ERA II 156, 273 (527) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lõpõtusõl om ega miis tark.
ERA II 156, 415/6 (20) < Karula khk., Vana-Antsla v., Mändiku vanadekodu < Karula khk., Kärna t. - Kaika noorkotkad < Marie Saalup, s. 1861 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Rahakatel.
Kord vanast elanud ühes rehetoas keegi lesknaine väikse lapsega. Ühel õhtul, mil naine töötas kaunis hilis öö tunnil toas, kuulis ta, et keegi põranda alt ütleb: "ma tõsõ". Sellepääle vastas lesknaine, et "tõsõ nuu tõsõ Jumala nimel". Kohe kerkinud põranda alt üles rahakatel, olles täis kuldraha. Kuna naine olles majanduslikult päris viletsas seisukorras, ja rahakatel sisaldas palju raha, paranes naise seisukord ja saades rikkaks!
ERA II 156, 476 (2) < Urvaste khk., Leppalaisi t. - A. Jeret < Maarja Sisask, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Teine kõrd tulnud suur oinas vastu ja määgnü haledasti. Zähkri oli teist kurakäega urjutand, et urjuh kuri lats kos kodu, selle pääle veel kord määkätanud ja kadunud ära.
ERA II 156, 491/3 (7) < Urvaste khk., Urvaste v., Tatra t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - A. Jeret < Ann Tetler, 66 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Kui tema isa olnut noor mees, eland Uue-Antsla vallas, siis sõitnud kord kolm meest, kaks hobust ees, mõlemad hobused mustad kui süsi Alakõrdsi manu. Palunud eneselle korterid, kõrdsimees oli annud ka. Olid siis käinud mõisas surnuaial ja kirikus. Üle ristee Vanna Antsmõisasse minnes kasvas suur kõver pettai (mänd), Sandi pedäjas kutsuti. Vaatand seda pedäjat hoolega igast küllest. Siis võtnud ühe raamatu välja, uurind seda, läinud kiriku torni, säält vaatand pikasilmaga ja uurind seda pedäjat, siis jälle mõisast ja igast küllest ikka seda pedäjat, ka järvepäält. Rahvas oli teisi juba kartma hakkand, et on mõned vainu toojat. Ükskõrd öösel olid kadunud kõige hobustega tükkis ära. Pedäjast alapoole niidu pealt oli löütut kolm hauku, igal haugul olnut põhjas kolme püti ase, igale asemele oli jäetud natukene maha, ühele hõbe ja vaskraha, teisele kuldraha ja kolmandale ehteasju. Rahat olnud Rootsi aigsed, siis saand rahvas aru, et need olid rootslased, kes sõja ajal maetud varandust tulid ära viima. Küsitud siis kõrdsimehelt, see ei ole teadnud miskid; ainult vaikind. Eland mõne aasta maal, läinud Tartu ja ostnud omale maja. Rahvas arvab, et see oli ostetud Rootsi rahadega.
ERA II 156, 493/4 (8) < Urvaste khk., Urvaste v., Tatra t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - A. Jeret < Ann Tetler, 66 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Kuis vanast oli aiga ja laste sündi arvatud ja loetud.
Õpetaja oli läinud kord tallu, näind talus palju lapsi, küsind peremehelt, et "Kuule vana Jaan, kunas sul need lapsed on sündind ja kui palju sul neid om?" "Opõtaja-härra, pallu mul näid om veel? Kats tükkü om innitse naisõ latsi, Piip om Paabust vanõmb, Jüri Mari järgmine, kats paari katsikid, mullunõ, ülemullunõ ja tinav-astanõ." "Kunas na siis sündünü omma?" "Innitse naisõ latsõ omma tõnõ tsia-ravitsemise (kui hakata sigu toitma sügisel) aigu, tõnõ linaropsmise aigu (ka sügisel). Piip sündü piitripääväl, Paap paavlipääväl, Jüri jüripääväl, Mari maarjapääväl, edimäne paar katsikid katrepääväl, tõnõ paar tõnnispääväl, mullunõ mihklipääväl, ülemullunõ jakapääväl, tinavunõ jaanipääväl. Opõtaja-härrakene, nii nä olli kõik!"
ERA II 156, 501 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Uuel aastal kui kell on 12, siis pannakse suupesukaus vett täis. Pesukausi ühte külge tehakse märk, siis tehakse ümmargune puu, terava otsaga, pandakse see puu kaussi. Üks hakkab vett keerutama käega ja keerutab seda viis minutit. Mitu korda puu terav ots puutub märgi külge, niipalju korda tuleb suvel hunt karja.
ERA II 156, 507 (23) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui Suurel Reedel puu otsa ronida, ja seal laulda siis saab hää laulu hääl.
ERA II 156, 511 (35) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Jaanipäeva laupäeval kui siis minna kolme haruga teepääle ja punu pärg üheksa sugustest lilledest. Õhtul magama minnes pane see pärg pähe, kes selle võtab ära see on peigmees (või jälle pruut).
ERA II 156, 513 (44) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Jõulu ajal ei lähe inimesed vooditesse, vait minnakse maha õlgedele, et kui surnute hinged tulevad, siis on voodi vaba.
ERA II 156, 513 (45) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Jõulu ajal ei lähe inimesed vootitesse sellepärast, et kui Jeesus sündis, siis panti tema ka õlgedele.
ERA II 156, 515 (52) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui sirelid õitsevad, siis kes leiab kuue haruga õie, see on õnnelik.
ERA II 156, 517 (65) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui mets kohiseb siis tuleb vihm.
ERA II 156, 517 (66) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Metsa mühisemisel tuleb rahe.
ERA II 156, 523 (99) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Suvel kui leiad viis roosi õit, siis täna selle roosi juures. Kust leiad hulga teisi lille, säält võta neid lille.
Need pane vaasi, kui ei närtsi, siis leiad suvel kodust hulga marju.
ERA II 156, 523 (101) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui talvel lehmadest kõneled halba, siis lehmad suvel lähevad kiini.
ERA II 156, 530 (1) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Tõnivakk oli ohvrikoht. Meil oli Lemmikmäel kivi. See oli suur kivi, madal ümmargune auk sees. Sinna viisid kõik ümberkaudsed külad ohvrit. Kõiksugust kraami viidi: villu, teri, leiba jne. Kui oli rutulist abi tarvis, nagu paluti haigete eest, siis põletati toodud ohver kivi pääl ära. Jaaniööl otsiti selle kivi ümbert lehmadele rohtu, nopiti üheksat sorti taimi. Kes elas kaugemal, korjas mujalt rohtusid. Taimed palmiti pärjaks, kuivatati ära ja anti loomadele vajaduse korral. Kui lehm sai lüpsma, esimese joogi hulka segati jaaniööl korjatud taimi.
ERA II 156, 531/2 (3) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Pea igal talul oli oma tõnivakk. Igast uudisest viidi sinna ohvrit, värsket leibagi viidi kolm suupala sinna, kui küpsetati. See koht oli kas aia nurgas või rehe juures, mõni kivi või puu juur. Enamasti oli mõne mahamurdunud puu juur. Sellele viidi ikka ohvrit, neljapäeval sagedasti viidi. Neljapäev oli ohvripäev. Kel oli niisugune püha koht, pidi ohvrit viima, muidu ei olnud õnnistust. Minu vanaemal oli rehe kõrval, kus tuulati, suur kand ja selle kõrval kivi. Anded pandi kivi pääle. Mina ise nägin, kuidas vanaisa viis esimesest rukkirehest teri kivile. Pärast rabamist sõkuti hobustega üsäsid, säält vanaisa võttiski teri. Kui tuli tagasi ütles: "Nüüd saab meil tänavu hää vilja õnn."
Hommikuks oli ohvrianne kivilt kadunud. Siis öeldi, et muuk viis ohvriande ära.
ERA II 156, 533 (11) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Roosisõnad.
Aabek, vaabek, saabek; Kristuse aias on kolm punast roosi: üks on headusele, teine verele ja kolmas ingel Gabrielile. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.
ERA II 156, 533/4 (12) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Meie armas Issandal Jeesusel Kristusel oli palju vermeid ja haavu ja ühtegi ei saanud seotud. Nad ei paistetanud, nad ei läinud palavaks, ei mädanenud ega jooksnud verd. Sealt võtan ma vett ja verd, see on haavadele ja vermetele hea. Õnnis on see mees, kes kõiki vermeid ja haavu arstida võib. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.
ERA II 156, 534 (13) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
"Musta ja valget" on nõidumissõnad.
ERA II 156, 534 (16) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Künnap anti noortele tüdrukutele süüa, siis kasvavat neil pikad juuksed.
ERA II 156, 543/4 (33) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Tuli seisis ühtelugu tuha sees rehetoas, säält viidi tuld pillu ja mujale, kuhu vaja. Tohikarbi sees kanti tuld. See oli ümmargune, tohust kokkukeeratud karbike, kaaneta, umbes 15-20 cm läbimõõduga, põhi alla pandud. See söenapp seisis rehetoas.
Söenapa sees toodi tuld ka teisest talust vanasti, kui veel ei olnud tikke ja tulerauda polnud käepärast. Toodi paar sütt, vahel ka üksainus süsi, ega siis pirruga tuld toodud: õlekatused ja koomitsad olid haledad, majad üheskoos. Laste kätte tuld ei antud, vanad inimesed käisid tuld otsimas. Pidi ikka ükskõik missuguse rätiga napa kinni katma, muidu kustus ära. Üleaedselt toodi tuld, vanasti elati üleaedsega sõbralikult, ega tüli palju olnud. Tuld ei keelatud, anti häämeelega. Saunik tõi ühtelugu pererahvalt tuld. Vihamehele ei antud tuld, et ei tea, mis teeb sellega, ega vihamees tulnudki otsima.
ERA II 156, 576/7 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Aitumma! aitumma!
Koso tulgu, tõõsõ mingu
kolmanda' maah kullõlgu,
tapõlgu tänävil, vihõlgu värävil,
Muskka muudu, hõrahka hõngu
Sinililli näkko!
Määnepoiss tuu näo näge
tuu perrä naard:
Hahhahhaaa...!
Aitumma! aitumma!
Koso tulgu jne.
Seda värssi loetakse saunas, kui selga tõmmatakse vihaga üksteisel, lugeja on see, kellel selga vihaga tõmmatakse ja ta loeb nii ruttu, et selja tõmbaja (hästi) arugi ei saa. Harilikult loevad seda naised.
ERA II 156, 577/8 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Määrä juusk
Seto sõitsõ pojaga. Ratta määr oll naanu' juuskma. Poig rüük: "Määrä juusk! Määrä juusk!" Hopõn oll väega laisk ja' läts väega aigupiteh mäest alla. Seto ütel: "Ostä no' jumalast joosõsi', sis' saasi' rutõmbahe edesi!" A' hobõsõ nimi oll Märä. Seto sai arvu, et hopõn juusk. Viimäte nägi tää', et ratta määr juusk tsõõri mant, sis' nakas poiga sõimama, et mis tuu innembä es ütle. "Ma ütli külh jo sullõ, a' sa' ütli' et, ostä no' jumalast joosõsi.
ERA II 156, 581 (15a) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Maikuu.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees külviga ruttama.
ERA II 156, 581 (15b) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Maikuu.
Õitsevad toomingad 2 nädalat, saab 2 kuud sügist
ERA II 156, 581 (15c) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep/ilm/Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juunikuu.
Pehmed põhjatuuled ei ole kunagi nii kasulikud kui juunikuul, nad puhuvad vilja salve.
ERA II 156, 581/2 (15d) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juunikuu
Kust poolt tuul pööripäeval puhub, sealt puhub ta enamisti 3 kuud.
ERA II 156, 582 (15e) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juunikuu
On hommikul paks kaste maas, saab päeva ilus ilm; ei ole aga seda ehk on vähe, hakkab vihma sadama.
ERA II 156, 582 (15f) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juulikuu.
Kui sipelgad juulikuul usinasti pesa ehitavad, siis tuleb tali vara.
ERA II 156, 582 (15g) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juulikuu
Jätavad ämblikud oma võrgutegemise pooleli, läheb ilm väheks ajaks halvaks.
ERA II 156, 582 (15h) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juulikuu
On hommikul kõrge vikerkaar, tuleb pikaline vihmasadu.
ERA II 156, 582 (15i) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juulikuu
Õhtune vikerkaar tähendab teiseks päevaks head ilma.
ERA II 156, 582/3 (15j) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Augustikuu.
Kui lõoke kõrgel lendab ja kaua laulab, jääb ilm heaks.
ERA II 156, 583 (15k) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Augustikuu
Kui kanad hilja magama lähevad, siis hakkab teisel päeval vihma sadama.
ERA II 156, 583 (15L) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Augustikuu
On augusti esimene nädal selge ja palav, saab pikk ja külm talv.
ERA II 156, 583 (15m) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Augustikuu
On palukatel palju marju, saab sügisel palju vihma.
ERA II 156, 583 (15n) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Septembrikuu
Palju pähklaid ja tõrusid toovad pika, külma ja kareda talve.
ERA II 156, 583 (15o) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Septembrikuu
Selle kuu kõue tõotab tuleveks aastaks rohket õuna- ja marjasaaki.
ERA II 156, 583 (15p) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Septembrikuu
Sajab sel kuul vihma, on jaanuaris lund küllalt.
ERA II 156, 584 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Halvad päevad:
Jaanuar - 1, 2, 3, 4, 5.
Veebruar - 8, 15, 17.
Märts -/3, 7,/ 12, 13.
Aprill -/1/, 3, 12, 13, 18.
Mai - 8, 10, 17, 30.
Juuni - 1, 7, 12.
Juuli - 1, 5, 6.
August -/1/, 3,/17/, 18.
September - 3, 15, 18,/12, 30/.
Oktoober - 15, 17.
November - 11, 17.
Detsember - 1, 11.
Klambrites on märgitud väga halvad päevad. Kirjutatud 14. veebruaril 1909. aastal.
ERA II 156, 585 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Haanja vald.
Vanast Lipardi mõisa nimi oll Haani mõisa, et tuu oll kesk valda, sis naati kah valda tuu perrä kutsma - Haanja vald vai Haani vald.
ERA II 156, 587/96 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, 65 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Öütsih käumine
Aprilli lõpul vai mai algusõh kaubõldi öütsivana. Tuul olle palgas egä hobõsõ päält mõõt rüki, päts leibä ja 10 kopkat raha. Aig oll täl maikuust nikakuni ku' väikumaarja pääväni, tuu um 18. septembrini'. Egä hobõsõ' jaos oll üts niidülapp vai suuviir. Ütskõrd olli kõik hobõsõ' üte kotusõ pääl tõõso üüse jäl' tõõsõ kotusõ pääl, a' kõgõ paremb kotus jäteti puulpääva õdagus. Öütsih käüja olli poisi vai tütärlatsõ. Lätsimi' hobõstõga välla, pannimi' hobõsõ kammitsahe ja aimi nuu' süümä. Sis võtimi hobõsõpäitse ja noidõga tõimi' hako mõtsast, nii et terves üüs sai. Kuuh olli' mitmõ küla hobõsõ', tuuperäst tuudi kah pallo puid, et suur tuli olõsi, mudo, ku väikene um, sis hobõsõ panõi tulõst tähele ja lätvä är' mõtsa voi essüse är', voi saava sussõ kätte. Suur tuli oll kah sussõ hirmutamises, mudo nuu tulõva väiga ligi. Soe' jo' tuld pelgäse'. Ku' oll äripääväne üü, heitsi kõik ümbre tulõ magama, inne pessi puhmaalotsõ nuiõga är, et mõni huss ei' olõ'. Mudo tuu um külm kihä all ja' või viil kahjo kah tetä. Üts jäi üles üüvahis. Tuu kohend tuld ja kai hobõsidõ perrä ja et kah soe' hobõsid murdma ei tulõs. Öütsivahil oll tirinui, minka hobõsid hirmut tulõlõ lähembähe ja' sussõ mõtsa õks kavvõmbahe. Tuu tirinui oll puultõist (1½) arssina pikk kepp, sääl küleh oll pikk traat, koh olli rõnga peräh. Tuud lüüdi vasta maad, sis tuu põrisi, tuud soe' ja hobõsõ väega pelksi.
A' ku' tull puulpääva õdag no' sis oll nali vallalõ, sis tulli kõik noorõ kokko ja naksi larmama. Kõgõ rohkõmp õks mängiti mängõ, vai kaeti jõudu. Kõgõ rohkõmp õks tetti (1) "kaalaluuri vidämist". Tuu oll nii, kats poissi vai miist võti päitse, panni nuu' kumbki üle kaala ja' naksi sis sikutama, et kumb saa võidu. A' küll poisi pitsidi, kas vai elo katski. Oh tuud naaru, mis sis oll. Sis viil oll (2) "tsuuri-lüümine". Tuu jaos lüüdi üts pulk maa sisse, kohes pääle panti rõiva', üts köüdeti jalgapiteh nööriga pulga külge, tuu pidi sis noid rõivit kaitsma. Tuul oll tokk käeh, kis lask hinnast tokiga pututa, tuu pidi sinnä asõmõlõ tulõma. Sis mängiti viil tuud (3) "pulgaviskamist". Määräti ilmakaarõ är, et koh puul um rüänurm, koh kesänurm, koh tõunurm ja' nii edesi. Harilikult õks tulõvana võtt üte tiitü toki ja visas´ kohegi mõtsa vai võpistikku. Sis tää ütel kah är, kas tuu läts tõu- vai kesä- vai muijalõ nurmõ, nii kuis sis nuu' olli määrädü'. Ku' tää pulga är visas ja' ütel kohepoolõ, sis joosi kõik trüginäl otsma, kes pulga kõgõ inne kätte sai, tuu jäi viskajas.
(4) "Vägipulga" vidämine oll õks suurombidõ tüü, a' vahel kisi kah noorõmba tuud, nii et rõngah olli. Tuu oll´e nii: kats miist istsõva maahha ja panniva' jala kokko, sis võtiva' üte tugõva puu, võtiva tuust kinni ja' naksiva' vidämä. Kis tõõsõ üles jõudsõ tõmmada, tuu oll võitja.
Noidõ sussõga oll igävene häda, nuu' ai' hõbõsit takah ja hirmudi inemiisi. Ütskõrd ku' susi tahtsõ tulla hobõst murdma, hüpas hopõn soelõ pääle, nii et kammits jäi kaala pääle, sis tulli mehe ja tapi soe är!
Üte üüse kuulimi' suurt hobõsõ kabjaplaginat. Poisi' joosi tii pääle saibidõga kaema. Näi, et üts miis virot. Poisi lei tii kinni. Miis tahtsõ külh müüdä sõita, a' es saa, sis hüpäs hobõsõ sälast maahha ja' pagõsi är, hobõsõ jätt mii' kätte. Viimäte tull välla, et tuu oll hobõsovaras ja tuu varastaja oll Holstast Saalusõ Puudõrselli sulanõ ja hobõnõ oll varastõt Vaabina vallast ja' Kasaritsah võeti kinni.
Ku öütsiaig oll lõpnu, korssi poisi viimätses õdagus raha kokko viina jaos. Sis egäüts õks pand veidükene, kas viis vai katõsõ vai kümme kopkat, kuis kellelgi tengelpung lubasi. Harilikult pido peeti puulpääva õdagu. Sis tetti nuu' viimätse tembu' ja viguri' är', mis kiäki viil mõistsõva'.
Öütsih käümine püssü mii' külah kõgõ kavvamba. Tulõva' miilde nuu' vana' tulõvana', nigu Hani-Juhan, Habe-Jaan, Piiroro Kasak-Jaan, Puutka Piitre, kõik tõõsõ jo' ammu havvah.
Meil oll suur sulanõ Trull-Jaan, tuu õks võitsõ kõiki tõisi mängmisega.
Soe tüksevä vanast hirmsahe pinne murdma. Meil pini õks oll "kahruperseh" (= reheotsah). Üte üüse susi tule. Pini juusk ruttu lao pääle är' ja' tõmmas hindä kaartõ ala ligi põhku. Susi juusk ruttu, ni' juusksõgi üle laopäälitse rehe ala. Hummogu tull perremiis ja lei tää maahha.
Ütskõrd, ku' Päälsekannu man õutsih ollimi, ai pallo sussõ hobõsid takah, hobõsõ joosi tulõ viirde nigu plagisi. A' soe es julgu tulõ viirde tulla, nää jo tuld pelgäse'.
ERA II 156, 607 (1) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõidumisvahendeid ei teata, küll harrastatakse veel mõnes paigas mõningaid ebausukombeid. Nii peetakse tarvilikuks kevadel esimest korda karja välja lastes anda karjasele kaasa vits, mille karjane peab koju tagasi tooma. Vits asetatakse lauda katusele, et siis saab kari suve jooksul hästi hoitud.
ERA II 156, 607 (2) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Samuti pestakse karjase nägu, et siis on karjane kärmas hommikul tõusma.
ERA II 156, 607 (3) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lammaste väljalaskmisel aset. lauda ukse ette lambakäärid, siis saavat villasaak hea.
ERA II 156, 607 (4) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ebausu kombeid on üldiselt väga vähe tarvitusel. Rohkem levinenud on usk kahetamisse, s.t. et mõni inimene võib mõjuda oma pilguga, vaatega loomale nii, et see haigeks jääb. Nii võib kahetada veiseid, põrsaid jne. Kahetamise vastu tuntakse järgmist abinõu: kahetaja iste- või seisukohast pühitakse puru kokku, põletatakse ja tuhk antakse kahetatud loomale.
ERA II 161, 52/3 < Kuusalu khk. - Rudolf Põldmäe < kogumispäevik (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kiiu-Aabla ja Leesi piirimaadelt otsisin üles keskealise Leena Kröönvalki, kes oli mulle enne tuttav, kuna käis mitu korda Ungersite juures ja aitas kord isegi fonograafi laulda. Kui sain tema nõiasõnade soonele, siis selgus, et nende algallikas elutseb praegu veel Virve külas, kuhu seadsingi sammud (pardon - sõitsin rattaga!).
ERA II 161, 55/9 < Kuusalu khk. - Rudolf Põldmäe < kogumispäevik (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Liikusin siis Virvele, kus asusin Kröönvalki nõuande kohaselt otsima tema õde Emilie Tambergi. Leidsin selle sama vastutulelikuna ja minu tööd täiel määral mõistvana. Ja temalt kuuldus, et ta ämm, 80-aastane Maria Tamberg mõistvat tõesti külluses nõiasõnu, midagi neist poetuvat aeg-ajalt isegi argiellu tegelikuks tarvitamiseks. Eidega vesteldes võtsin tarvitusele kõik oma maksmapaneku võimed, et saada kätte ehtsa külatarga elavat vaimuvara, kuid mu võimed osutusid siiski küündimatuiks. Seletasin asja teaduslikku tähtsust, noomisin jumalasõnaga, tegin enda koduselt sõbraks, viskasin tabavat naljagi, kuid see kõik ei liigutanud iseloomukat vanaeite. Ei saa öelda, et ta oleks olnud umbusklik või midagi kangekaelselt saland. Ei - jutt käis meil väga sõbralikult ja ladusalt. Aga kui küsitlesin parajal momendil uuesti nõiasõnu, siis eit tõsise meelepahaga hakkas mind hurjutama, et kuidas ma ometi julgen teda kahtlustada niisuguses patutöös ja oli päris tõsiselt haavund, sest tema olevat "jumalik" inimene. Ka polevat tema vanemadki seokest asja sallind ja hoidnud oma lapsi kõige selle eest. Kartsin juba, et olen tõesti üht vaikset ja usklikku vanakest kahtlustand kurjas asjas. Kuid läksin pärast ta minia juure tagasi ja see naeris mu puhtsüdamliselt välja, kirudes ka eide kangekaelsust, mille taha olid jäänd seisma minu (enda arvates) küll harukordselt tungiva iseloomuga mangumisoskus. Olin vihane ja häiritud sellest sulaselgest valest ja silmakirjalikkusest, kuid parata polnud midagi. Hää veel, et minia oli arusaaja ning lubas vanaeidelt hiljem kõik kuhjaga välja pigistada, sest ämm olevat talle isegi pakkund oma nõiakraami, küllap vist läheneva lõpu kartusel. Naine lubas sõnad isegi üles kirjutada ja mulle järele saata, osa teadis ta ka ise, mille panin ka aseainena kirja. Muidu oli vanaeit üsna sümpaatne ja arukaski, nähtavasti tõeline "arsti" (mitte nõia) tüüp, kes pääle tervekstegevate sõnade on omand veel südamliku iseloomu, mis on muidugi sama tarvilik olnud teise hädalise abistamisel. Näib üldse, et vana nõidususk on rannarahval rohkem kui ainult mälestustes säilind ja selle vastu abitarvitajaid ning abiandjaidki leidub sääl üsna rohkesti. Vähemalt minevikus on seda ala tuntud küll paremini kui mõneski maakülas.
ERA II 161, 75/6 (8) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Tõniste t. < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k. - Rudolf Põldmäe < Jaan Varma, 75 a. (1937) Kontrollis Mare Kalda
Ma olen ise 36 hülged kolme päevaga ära tapnud, oma seltsiga koos. Talvel jääl tapetakse. Päevaga tegime reisi ära, üks 15 versta maad läksime kaugele. Püüdsime poegi, lõime teibaga nina peale.
Teine selts on viigarid, need ei jää ette, aga halli poeg ei lähe eest ära. Vanadega oli asi niiskene, et nad jäid ka magama, saime neli tükki kätte. Meil olid püssid ka, aga ei pruukind. Suur jäälaiskar oli, selle peal magasime. Mees läks juure, hakkas teibaga lööma - olidki valmis. Vedasime paadi juure, perast hakkasid veel tantsima. Kui ta saab oma verd suhu, siis läheb jälle kangemaks. Niisugused rauad on, kaks kouku, putke taga. Võtsime soolikad välja. Kui lööja mees leikas lohki, siis tostis pea veel üles, pidi võtma perssest kinni, aga ei saand hammustada. Hülge oli üle kuue jala pikk. Siis vedasime kouguga paadi juure, hakkasime kodu tulema. Votsime rasva ja naha ära, aga liha ei raatsind ka jätta, vanad mehed olid maiad selle peale. Saime tündre liha iga pere peale.
ERA II 161, 81/2 (16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Tõnikse t. < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k. - Rudolf Põldmäe < Jaan Varma, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/134. Soolavedu Soomest./Kui mina nuor olin, siis vedasid suola Suomest. Mina andsin ka rüütlitele/s.t. rannavalvureile/ ühe hobuse kuormaga ära. Suomes oli suol odav, siin oli rupla ümber puud, kui välimaale viisid. Jaani ja Peetrisse käisime. Suomes oli suol odav, vahetasime rukiste ja kardulete vasta. Seal saime vilja mõõdu eest suola 1½ täit, aga siin saime 1½ või 2 täit vilja suolatäie vasta. Sai talveks tuodud, mõni tõi kohe 100 tündred suola, talve läbi vedas, palkas veel hobuse ka. Sie oli minu vanemate vanematel juba, minu ajal kaua enam ei old.
ERA II 161, 101 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandtröm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Enne viidi sügise aegu kardohvlid Soome, vaba käimine oli. Üksvahe osteti maalt mune, viidi Helsingi, turunaised ostsid ära.
ERA II 161, 103 (9) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandström, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Enne mind on old viinavedamine ka, viidi viina Soome. Sealt said rohkem raha. Mõisatest ostsid.
ERA II 161, 103 (11) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandtröm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Soomest on rahvast seie tuld. Kui kroonuteenistus oli, siis pugenes palju rahvast Soome. Jäid päriselt sinna elama.
ERA II 161, 104 (12) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandtröm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Siit läksid inimesed Soome Kappöli, ostsid mõisakuha sealt. Viinistult läks kaige rohkem.
ERA II 161, 110 (29) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärisea k. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandström, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hülgeid hüüta vaarau rahvaks, vaarau sojameesteks.
ERA II 161, 112/3 (1) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Rannarahvast ja tema keelest/Rannarahvas oli teistmoodi kui maainimesed - elukombed ja jutud kõik teisiti. Kui este võeti üks rannaplika maale karja, siis ta oli nii tuhmakas, enne pidi täieealine inimene temaga kõrvuti käima, kui hakkas midagi tegema. Ta ei saand nagu maarahva jutust ka aru, keelemurre oli ka teine, niikui soomlased ja randlased räägivad ühtemoodi. Nemad saivad heaste läbi, saivad kohe aru üksteisest.
ERA II 161, 113/4 (2) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Randlased ikka käisid ka siin pool. Soomest toodi soola, seda käidi müümas. Ma olin oma isal poja asemel, me käisime ka vedamas. Meil oli 2-3 peale alus, sellega toodi. Rüitlid võtsivad jälle kinni, kui juhtusid kätte saama. Siis olid hobusest ja koormast ilma. Viidi Kunda, seal oli peakohus, seal tehti õigust. Ma olin juba naesepõlves, kui lasti soolavedamisel inimene püssiga maha. Hakkas jooksma koorma pealt ära, pidi kõrtsi jooma minema - lasksid kõrtsi kojaukse peale maha.
Soola viidi Rakveresse ja maakohtadesse, Kadrina poole. Raha ja vilja eest müüdi. Siis oli siin viljakasv ka kehva ja vilets. Vihasool oli aga 3 talu: Saeveski oli, Jüripere ja Antsurahva, teised hakkasivad pärast.
ERA II 161, 123/5 (11) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Meie olime sõja ajal Haras. Seal üks varastas, kui tulivad merelt, võrgud pandi vabele - üks varastas sealt teise uue võrgu ära. Kuusalu ligidal oli üks niisugune kaardimoor, kes võttis varga näo üles. Klaasi sisse pannud vett, selle peale pobisend, sinna on siis üks nägu siginend. Küsind: "Kas sa tunned seda nägu?" Tema tundis ära, oli tema mehe vennanaine. Kaardimoor öeld: "Kui sa tahad temale ühe jäädava märgi teha, siis torka silm peast või tõmma arm nina peale, see jääb temale kohe külge." Ta tundis ära - üks suguselts oli - ei tehnd midagi märki. Nõid öeld: "Homme homiku vara mine mere ääre, siis see võrk peab seal olema." Ta pani seda rõhku nõnda talle peale. Homiku lähnd, ta mees lähn merele, läks sinna võrguvabe juure: oligi võrk sinna peale pandud. Temale oli niisugune vaev peale pandud, oli kohe sunnitud tagasi tooma. Oleks miski märgi peale teind, oleks igaüks kohe näind.
ERA II 161, 128/30 (14) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
See oli siis, kui me Haras olime. Minu onu oli ühe veikese koha peal. Ma tulin Kolga külast, läksin Harga. Oli odraleikamise aeg, lõppes leikus ära, läksin kodu, peale lõunat oli. Ma lähen oma krundi ligidale, näen, et onu tuleb järve äärest, kerves oli seljas. Ei tea, kust ta tuleb? Minu onu oli minuga vähe vihane, minu isal oli tema juures karduleid maas, tahtis, et läheksin päivi tegema, aga ma ei jõund minna. Ma ei läind enam nii ruttu, jäin pikemaks. Oli 50 sammu minu eel, lähen ta järel. Ta kaob minu eest ära. Seal oli üks allikas ja üks sõstrapõesas tee ääres, aga seal ei old. Kus ta ometi sai? Seisin ja pidasin aru. Lähen siis edasi. Teise onu tütar oli nende juures teenijaks, see tuli vasta lehmadega. Ma küsisin: "Kas onu tuli kodu?" - "Onu on täna hoopis Virvel kündmas!" Tema oli Virvel, 20 versta oli vahet. Eks see old üks haldjas, mis näitus see muidu oli. Ma pidasin küll teda üheks haldjaks. Nisuke vari minul temast sigines silmade ette, ta ise ei oldki seal ligidal.
ERA II 161, 131 (17) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkki auguti lastele: "Ära mine mere ääre, näkk tuleb!" Lapsi pidi hoidma, et lähevad merde.
ERA II 161, 137 (28) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Harakale haigus,
vareksele valu,
mustalinnule suurem tõbi.
ERA II 161, 138 (30) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lenna, lenna, lepatriinu,
lenna sinna lepikusse,
karga sinna kaasikusse,
hüppa sinna haavikusse,
kus on minu peidmees!
Siis vaadati, kuhupoole lendas, seal pidi peidmees olema.
ERA II 161, 156/7 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Põhjaranniku suhetest Soomega./Suomes käidi kalapüis. Kaubaga ka käidi, viidi karduleid ja mune. Käidi Helsingis, Poruvaas, Lovisas ja Kotkas. Seal on rootslasi ka, nemad oskavad ikka soome keelt ka. Oli vahest mitu kevadet, et soome keelt ei oldki, aga hakkas juba aru saama rootsi keelestki. Suomlastel olid nuodad, seal osa peal sai oldud püüdmas. Suurem jagu noorem rahvas kõik käisid seal. Enne käidi oma vorkudega ka, minu isa käis. Oma rannas ei old nii palju kala. Kui see mood ära kadus, siis sai oma rannast küll kala. Inimestel oli aga harjund sisse. Sest on mitukümmend aastad tagasi, juba enne sõda jäi järele. Sõjaajal käidi veel kaubaga, aga kalapüis ei käidud.
ERA II 161, 158 (12) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Mälestusi ja nalju kalakaubandusest./Rannarahvas käis silkudega maal, terve maakond oli neil tuntud. Ma olen ka käind tagapool Simunad ja Koerud. Nüüd käiakse ka, aga vähe, maal tuuakse silku linnast ja süüakse üldse vähe. Moisad ostsid enne silku palju. Moisaga sai kindel kaup tehtud, sai aasta ringi veetud. Ma viisin kolme moisa korraga, iga kuu viisin 3 tüntret moisa. 4-5 päeva käisime teed. Taluperetes sai oldud ööd.
ERA II 161, 159 (14) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Rannarahvas maal palju tööl ei käind. Moisas käidi kardulid votmas. Palmsi moisas minagi käisin. 1881. a. kadus see sundvõtmine ära.
ERA II 161, 160 (16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Viinistu külasse on Suomest tuld seie inimesi. Üks Aadu ja Heikki pidand tulema, kes on küla asutand.
ERA II 161, 160 (17) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Minu mälestamisest on sie kielemurre ka palju muutand. Enne oli enamb suome kiele murret. Mehed on enam vällas käind, nied on rohkem unustand.
ERA II 161, 160 (18) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Enne osteti maalt mune, kaupmehed ostsid rannameestele kokku, vahetasid ka kauba vastu. Sellega teeniti Suomes hästi. Ka kartuleid viidi, ise müüdi "kappaga" sadamas. Mune niisama viisi. Eesti kartul oli kuulus kohe.
ERA II 161, 171 (l) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Suomes käidi enne palju, viidi kartuleid ja mune, tuodi silgukaupa. Tuletikkud ja tubakas ja riie - sie oli salakaup, seda ei tohtind avalikult tuua. Minu lapsepolves suolavedamine oligi rannarahva leib. Suomes käidi kala püüdmas, rahvas oli rumal, ei osand ise püüda. Aga nüüd on paremad vorgud, saab kala küll. Enne oli 50-60 silma, nüüd on 200-300 silma korged.
ERA II 161, 172 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Suomes käidi Helsingis keige rohkem, siis veel Porovas, Loviisas, Haminas, Kotkas ja Viipuris. Kala püüdmas käidi holmades, seal räägita soome keelt ja ruotsi keelt ka. Nied on ikka vanad iestlased seal. Sinna on palju läind, läksid juoksu, kis ei tahtnud kruonule menna. Viimaks said seal kohadki. Nad rääkisid ikka iesti kielt ka, aga nüüd räägivad suome ja ruotsi kielt.
ERA II 161, 173 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Suomest peab siin ka rahvast olema, sellepärast on sie kiel ka segatud. Sellega saab Suomes keik asjad aetud, rääkida voib küll suomlasega.
ERA II 161, 176 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Siin Pärispää külas oli üks naine, Lemeti Ann, suri alles tänavu, oli 12 aastat vuodi peal. Rabadus vai paise oli vai pea oli haige, siis nad ikka lugesid ja podisesid, tema ka tegi.
ERA II 161, 176 (13) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Odakivi pidi olema Kalevipoja tuodud, seljast oli viskand. Selle tuond hiukseplehis.
ERA II 161, 246 (55) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k. - Rudolf Põldmäe < Maria Sankmann, 73 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Juminda Veneseppale ja Rätsepale tulled 2 inimest pärast katku, teised olled surnud.
ERA II 161, 268/71 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Liutaia eit/Mai Kravtsov/ oli sündind Tapurlas Kadapiku talus, nimi oli vist Kröönvalk, sündis umbes 1846. aastal. Elas lapsepõlves Kadapikul. Läks noorelt mehele, mees oli Madis Eslon, torupillimehe vend, Kiiu-Aabla Toomari talust. Oli rätsep, läksid Liutaiale elama. Seal olnud enne üks Muori Leenu, tema ema oli Suomest. Elasid vähe aega seal, siis Muori Leenu pand mehe podema, old nii kange noid. And talle oma ihupouest lusika süüa. Mies oli söönd, siis jäänd kohe haigeks, niikaua kui suri. Maiel jäi 2 last järele. Poeg suri nuorelt ära, aga tütar elab praegu veel.
Muori Leen tuond muni, kui titt sündind, pand teiste juure. Tehtud süöki munist, titteema jäänd haigest. Toodud üks arst, Virvelt Kärkä ämm, see arstind ärä, noiduse vasta teind. Kell old 12, vares tuld ja kraaksund 3 sana sauna akna pääl, siis hakand valu jääma. See ämm puhus ja lausus ja lusis.
Ta mies suri ära, siis minu ema vend tuli Hara Kaskneeme talust ja vottis nuore lese omale, Jüri Kratsov oli nimi. Sellega elasid kaua, 30 aasta ringis. Mies tegi peldu, tahtis kivi auku lasta, aga kivi kukkus pääle. Sellest jäi podema ja suri mitme aasta pärast. Üks poeg ja tütar olid sellest mehest. Poeg elas üsna vanaks, aga suri ka enne ema. Elas veel lesepolves, oli tütre juures ühe aasta, aga tuli jälle mini juure tagasi Liutaiale. Ta oli paar kolm nädalad haige, palus kangesti jumalad, ta oli ikka usklik inimene.
Nuorel polvel oppis ta oma laulud, tal oli hea pea, mis kinni pidas. Ta ema suri ka ruttu, üks Triinu-nimeline tädi kasvatas ta üles.
Hea inimene oli, arstiabi andis ka rahvale. Ta triikis inimesi ja toi titti. Palju inimesi sai tema abil terveks. Kus oli luom haige, siis oli Liutaia ema esimene aitamas. Teadust oli tal rohkem kui monel toisel. Käisime seltsis karjas, siis ta laulis palju. Ilus hääl oli, sai hästi välja.
ERA II 161, 275/6 (11) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks vanaeit arbus, silmustas hobesormukse ühe paela külgi, pani pahema käe nimetese sorme rippuma, siis pomises seal juures, kui haigus pidi olema. Ma rääkisin, et lehmapiim on viha. See pidi olema noiutud. Ta hakkas arbuma, kellest see viga on tuld. Tasa rääkis, siis nimetas inimeste nimesid, et kas viga on tuld selle sanast vai silmast. Kelle nime juures sormus liikuma hakkas, siis see inimene jäi süüaluseks. Kas siis selle inimese riidi tuo, poleta ära ja suitseta sellega looma. See oli siis sormuksega üles arvutamine. Kannu Mari oli see noid siin Tapurla külas. Sest on aiga üks 35 aastad.
ERA II 161, 276/7 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siis veel puhuti ühe nõu sisse, pandi sinna piima ehk kohvi ehk kalja, hakkas puhuma, et see vesi liikus. Ise sanad ütles tasa. Kui hambad olid suust ära, siis tegi noa lahti, pani suu ette, üle selle siis puhus, rauast pidi hinneohk läbi minema. Vesi vulises, siis andis selle inimesele juua, siis pidi terveks saama. Seesama Kannu Mari tegi. Minu vanaema tegi ka. Ma olin üle 10 aasta, kui ta ära suri.
ERA II 161, 279 (15) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks mies old ael (tulega kala püüdmas, ahingaga raiumas) laupäeva üösse. Üks mies on kalda pääl hüüdand: "Kas süüstan vai kaadan?" Toine üteld: "Ära süüsta." Siis üteld uuesti: "Kas süüstan vai kaadan?" Siis ta üteld: "Süüsta, kuradi perandüs!" Siis oli visand verise härja pää kolksti paati. Siis kustund tuli ära, tulnud turgast tulist randa, ei ole tohtind enam mere peal olla.
ERA II 161, 280/1 (17) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Laevamehed olid nähned, et üks mies oli hüpand vüöri otsast mere üösse. Nad rääkind kaptenile, tulid Suomest. Kapten oli üöld: "Kas see reis lähäb meil huonosti?" Nad said onnelikult Loksale, ei old viga kaige vähematki. Siit pandi kivelasti sise, läksid Suome. Läksid kalju otsa, jäid sinna, laev ja miehed puhas puruks. Nied jäid järele, kes jäid laevalt maha.
ERA II 161, 281 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Toine noidus toise kalad ära, siis veetud läbi pihlaka-veru paat läbi. Üle noa ehk kirve laskid vergu mere, siis hülged ei rebind verku. Püssiga lasti, nii et suitsu tuli.
ERA II 161, 281/2 (19) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kalapaadiga randa tulevad, siis viskavad polle üle, et keski ei noiu ära. Seda on praiga. Kui lähäd vasta ja ütled, et on palju kalu, siis öelda vasta: "Sinu sanast viel rohkemb!"
ERA II 161, 282 (20) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kannu Mari ütles, et kui lehma lüpsad ja vihamies lähäb müöda, siis ütle: "Sitta suust ja suola silmast, kielest ja mielest mitte midagi!" See on noiduse vasta, ei saa noiuda ära.
ERA II 161, 282/3 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabanduse sanad olid. Üks Vaida Tiina oli Virves (Tiina Randmann) läks Vaita (Jüri khk.) elama, sai mihele, see oli ka arst. Ma ei tea, kas ta noid ka oli. See oligi vist Kärkä ämmä tütar. Selle sanad olid, üks mies kirjutas Tiina käest üles, olid alles, aga lapsed on ära rebind.
ERA II 161, 283/4 (22) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabaduse-sanad.
(Vaida Tiina raamatust õpitud).
Oli minul muiste musta härgä,
Tuhat sülda turja pikkä,
Sada sülda sarved laiad.
Päeva lendas pääsukene
Härja sarvede vahella;
Kuu kaupa orava juoksis
Härja seljaruodu müödä.
Härg oli suur ja härg oli laia,
Kündis mäed, kündis männid,
Kündis kuused kummulite,
Kadakad keik kallaliste,
Pedäkäd keik peereliste.
Nüüd on müüdud musta härgä,
Liha on süödüd mustalt härjält,
Nahk on müidud mustalt härjält,
Luud on kolitud mustalt härjält.
Nied on rabaduse-sanad, kui inimesele ehk luomale tuleb.
ERA II 161, 284 (23) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussi-sanad.
Tuli mutti mättä-ästä,
Kamarikku künkä-ästä,
Kilgendäs kiviraosta,
Haljandas aiaraosta,
Suokarva, samplakarva,
Maakarva, maakekarva.
Tule tüöda katsumaie,
Mis oled sinagi teinud.
Miks oled salaja salvand?
Parem olid, et panid.
Kui uss hammustas, siis need sanad pääle lugeda, siis saab terveks, kes usub, ilma uskumata ei saa.
ERA II 161, 285 (24) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ruosi-sanad.
Meie Issand Jeesus Kristus söidab üle ilma ja läbi maa, kolm ruosikest on tema käes. Ühega suitsetab, teisega läkitab, kolmandaga kaotab koguni ära.
ERA II 161, 285 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lastel enne oli rinnariisi, lapse rinnalehtes, siis loeti riisisanad:
Kust see riis on seise tulnud
Liha süöma, luid närima?
Riis on tulnud Riiamaalta.
Mingu riisi künkä-ässe,
Seniks kui vanad naised lapsi saavad
Ehk tervaskannud vesuvad.
(Tervaskand on tervapuu, männikannud, mis on tervased.)
ERA II 161, 286 (26) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vaida Tiina oli suur arst. Mu vennal oli umbpaistetus, arstid tahtsid kätt ära leigata. Ta läks Vaita, sie käskind teda juoma hakata maavitsa vett ja kärnalilli vett (ehk suokuused). Hakkas juoma ja sai terveks. Vaida Tiina poig oli juba minust vanem, ta ise oleks old 100-aastane.
ERA II 161, 289/91 (32) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Minu äi oli tulled Suomest, jää tuli pääle, siis hakkas jala tulema üle jää. Viie miehega old. Minu vanaisa old 20-aastane. Siis saaned juba Virumaa ligidale, siis oli tulled pime pääle. Meie ei joua enam maisse menna. Äkitselt nähned ühe tule mereseljalt. Lähme sinna ka, ühed teekäijad on seal. Menned sinne, saaned sinne ligi, tuli kadund ära. Jääned arvu pidama, äkitselt old suur pragin ja mürin, kellad helisend. Nemad kohkund ära. Hakand jälle edasi tulema. Saaned moned sammud edasi - vesi vastas! Keerdand tagasi - jälle vesi vastas! Siis old üks neljakandiline jäätükk, üks jääkrunn (hunnik, kahu) old keskel. Nad old selle jäätüki pääl 5 päeva, ilma süömata old. Ehavalgel nägid seda krunni, muidu oleks kohe uppuned. Siis veened neid vasta Virumaad, veened jälle Suomemaale. Viimaks saaned ühe tühja holma pääle, seal old üks väike kalapüü asm (onn), sealt saaned vähe suvist kardulepudru. Nad läind jäätüki pääle tagasi, siis veend nad Suursaare ligidale. Üks mees langend mere, seda pidand eneste vahel suojas, väändand kasukad. Suursaare mehed päästand ära, nad ei ole jaksand enam kondida. Veedud ühte sauna, annetud enne külma vett ja siis tied, siis annetud alles süüa.
Nemad arvasid, et vaim kutsus neid sinna krunni juure, jumalavaim oli ikka tiejuhiks. Minu äial old viel pruut, old sellest kahju, ei taht surra.
ERA II 161, 291/2 (33) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Enne oli nähtud näkki. Minu ema rääkis, Haras menned 2 last salaja ujuma, uppuned ära. Pärast leitud surnult, südame kohal old sinised plekkid, et näkk imes nad surnuks.
ERA II 161, 292 (34) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Minu vanaema rääkis: Old hulk lapsi rannal mängimas. Näkk tuld merest välja, teind enda hobuseks. Lapsed menned kaik selle hobuse selga. Üks laps ei ole enam mahtund. Näkk oli viel venitand ennast suuremaks. Laps oli öeld: "Mina lähän näkihobu turja pääle!" Siis näkk oli puistand kaik lapsed maha, läind solinal meresse. Tema ei kannata, kui tema nime öella.
ERA II 161, 292/3 (35) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu vanaema rääkis, kuda kaks karjalast leidsid Virve Liivametsast rahaaugu. Hakkasid ajama oma rüppe sisse. Poiss juost juure, hakand ka raha korjama, üteld: "Kulla kuradikene, anna raha, anna raha!" Siis menned see raha suure helinaga liiva ala tagasi. Pärast käidud veel otsimas, aga ei ole leitud. Aga see raha, mis lapse rüppe jäi, see jäi järele. Sellega ostetud üks lauluraamat, minu vanaema ütles seda veel nägema.
ERA II 161, 296 (41) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Metsahaldijas juhatas inimesi tiele ja vei metsa. Haldijad on old, lapsi tuond metsast välja ja vahest on omale mielitand. Üks vähikene vanamies old, halli habemega.
ERA II 161, 296/7 (42) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sie eksus ära, kes oli haldija ehk vanapagana jälgidel. Eks ta vanapagana sarnane ka old.
ERA II 161, 307/10 (82) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hära küla poiste tembud ehalkäimisel.
Minu onu oli Haras, sie oli suur naljamies. Ühed laevamehed tulled Hara saare alla, rääkind: "Kas siin on tüdrukuid, kus juttu ajama minna?" Siis old üks naine linnast suvitamas. - "Aga sie on enne ninda kibe, aga pärast jääb nii hüvaks, et ei saa lahti. Esiteks vota kohe kovaste ümbert kinni!" Poiss teind kohe opetuse järele, hakand rääkima, et tulin aiga viitma. Naine hakkas hüüdama oma miest. Poiss tuld välja, toised naurand: "Oleks sa vähä viel old, sie hakkas juba hüvaks saama!"
Käind jälle toises peres, seal old kuri vanamies. Olid tehned ühe muonajukse, puud pand risti, üstkui kapsavahi, tehtud mies ukse ette seisama. Ise läind kolistama seina ääre. Vanamies tuld välja, toised panned juoksu, aga tehtud mies ei liikund paigast. Vanamies sai ahjuroobu seina äärest ja lei mehele pähä. Mies kukkus maha. Poisid panid juoksu. Mies siruli maas, ei liiguta uime. Vanamies ajand oma poiga üles: "Mikk, ae, touse üles - ma lein mehe maha!" Mikk tuld vahtima - mies ongi siruli maas. Toust üles, paljas riidest tehtud mies! Sie naljamies oli Kalle Salström, minu onu.
Ta taht menna oma pruudi juure, aga külapoisid kippund ka ta pruudi juure. Ta visand riided ära, aluspesu väel läind, vahtind altkäe poiste puole: "Migäs kuradi vägi sie siel on? Ma tahun teile näütä!" Ottand puu käde ja pand juostes poiste puole. Poisid panned juoksu. Tema üteld: "Tie nüüd ruttu uks lahti," saand aita pruudi juure. Vanamehe muodi rääkis ka läbi nina, poisid arvasid, et ongi peremies.
Ühekorra mehed hakand Hara kortsis riidlema. Hara Kalle lauland siel. Tämä ottand käde, pand kindasse tuhka, virutand vasta silmi, tuhk läks silma ja oligi riid kadund. Sie laulis palju laulusid ka.
ERA II 161, 338/40 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hära-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Meil käisid suomlased siin saares kilu ostmas. Siin oli sild ja sadam, käisid suome paadid. Suomes kilu ei old, ostsid siit. Saares olid nuodad, seal püüti kilu. Seal oli palju poissa ja tütrukuid, üks viiskümmend tütrukud olid suolamas. Lüödijad poisid olid, nied lõid kilukarbid kinni. Sie oli suur vabrik, oli juba siin, kui mina olin tütruk, alla 20 aasta. Üks Söörents oli peremies. Esteks suolati klaasist purkidesse, Tudust ja Lellest tuodi, pärast olid plekktuosid, tinutati kinni. Hiidlased ja muhulased olid nuota vedamas Söörentsile, oma ranna mehed ei old. Sääres elasid ka, seal oli majasi. Suvel palavaga ametid ei old, meres ujusid ja laulsid. Siis käisid Suome paadid, said kilu omale, palavaga ei suolatud. Tüdrukud läksid kevade juba sinna, aga sügise oli rohkem tüöd. Suomlased käisid ka pühapäeval siin tantsimas ja kiigel. Sadamas seisid laevad, laevamehed käisid ka. Pärast jäi Söörents vaeseks, proua surd nälga. Pärast tulid teised siia, viimati oli Malakovi käes.
ERA II 161, 341/2 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mõned uskusid nõidust. Siin ei old, ranna puol ikka oli. Seal old ikka nisukesed sõnad - lendvasõnad, ussisõnad ja tulesõnad.
ERA II 161, 343 (28) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks kaupmies old, üks maamies oli mind sinna tema puodi, leind sealt ühe nua. Küsind selle kaupmehe käest: "Kust te selle saite? Sie on minu nuga, mina andsin ükskord hundile leiba selle nuaga." Kaupmees ise oldki hundiks. Siis oli maksnud viel palju selle mehele.
ERA II 161, 343/4 (29) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Siin on Hara kalda all nähtud, et näkk oli käind. Lapsed olid ujund siin rannal, üks ilus hobune tuld sinna. Lapsed mend kõik selle hobuse selga. Üks ei ole mahtund, üteld: "Kas mina istun nikinäki turja peale?" Obune mind selle peale meresse, kõik lapsed puistand meresse, ära ei ole uppund.
ERA II 161, 355 (44) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahahaldjad pidid raha hoidma, öösse pidi nähtama.
ERA II 161, 358 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. < Kuusalu khk., Kõnnu v. - Rudolf Põldmäe < Anna Anderson, 83 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Haldjad olid pahad vaimud.
ERA II 161, 358 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. < Kuusalu khk., Kõnnu v. - Rudolf Põldmäe < Anna Anderson, 83 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Metshaldjas. Tagapõllu Jaan rääkis, nemad hakand maale minema, see oli soolaveo ajal. Teised läind ees ära, ta jäänd üksi. Üks tuld kellaga, ta arvand, et saks tuleb. Saand ta kohta, läind suur must kuhi metsa. See old metshaldjas.
ERA II 161, 363 < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Liiva t. - Rudolf Põldmäe < Katarina Krönström, 71 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tekst puudub
ERA II 161, 372/3 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Piimasi hoieti. Kui keedeti ternepiima, siis pandi künniksesse ja perandale, ja tahud olid seina ääres, sinna pandi. Kirve ja nua ja vieämbri iest hoiti ja tule iest, et ära pilla piima tulesse! Kui süödi, siis vanaeided leid lusikaga otsaette kaigile: "Härg nii vanaks kui lehm!" Kui sai süödud, siis hakkasid vett luopima. Lauldi:
Nii pikkaks piimatiinu*,
Nii korgeks kuorekirnu,
Kärbäsed külasse käima,
Üle aia Annuksele.
See oli niisugune noiduse ütlus.
* puust piimanõu
ERA II 161, 373/4 (13) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hakati void tegema, siis oli laul:
Kokku, kokku, kuorekene,
Voiks jumala viljukene!
Sisse aga mingu siemmekene,
Taevast tulgu tannukene,
Littakaida, lattakaida,
Ümber männä mättäkäidä,
Üörädi ändä ja krippali mändä.
Kas on kratti kannud kuorda?
Ei ole kratti kannud kuorda.
Suu oli kratti ja perse oli pratti,
Kori oli kirnu ja kiel oli mändä,
Üörädi ändä ja krippali mändä.
ERA II 161, 374 (14) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Virvel oli Savinieme vanaeit, sie teab palju noidust, ussisanad ja ruosisanad. Ta tüttar on Naurismäel, Eduard Aamanni naine, suolapuhuja tüttar, sie ka ikka teab.
ERA II 161, 375 (15) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisanad.
Ussikene, hallikene,
Maukene, marjukene,
Tule kahju katsumaie,
Haavuje parandamaie,
Mis oled hella enne teinud.
Rohukarva, ruostekarva,
Suokarva, sinikakarva,
Maakarva, maakekarva*,
Vesihalli aiakarva.
Savinieme eit opetas. Ta laulis lastele kiikumiselauluks, minu ue lastele, ta on minu ue ämm.
* maake on läikiv pehme maa.
ERA II 161, 375 (16) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Naurismäe Liena teab ka ruosisanu ja muudki, ta käib nüüdki viel arstimas.
ERA II 161, 376/7 (17) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui me olime karjalapsed, siis käisime karjas Tappurla ja Juminda vahel, seal oli üks lage plats, üüti "Naskali ou". Seal oli palju vaimusi. Kielati, et ärge minge mere ääre, seal on suured näkkid. Kaks last läind mere ääre, tantsind seal liiva peal. Äkitselt tuld merest välja ilus naisterahvas, suured pikkad juuksed old piha pääl, sie old merehaldijas või näkk. - "Kas te tahate, lapsed, ka minu kaasa tulla?" - "Ei, meie ei taha tulla." - "Tulge siia ujuma!" Lapsed läind ujuma, viskand riided liiva pääle kökki. Mereneitsit oli kutsund, et tulge minu selga. Teine läind selga, mereneitsit viind selle lapse ära. Laps oligi uppund. Öeldi ikka: "Seal on palju näkki, ärge sinna minge!"
ERA II 161, 377 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Naskali lähedal old veike hobune meres, mies old seljas, kutsund karjapoissa: "Tulge minu hobuse selga soidale! Poisid ei ole läind. Teind ise: "Ptruu!" Üks poiss mend, veend selle ära. Lauland viel ise:
Kes sealt juesta juoneb,
Katsub küla kaevudesta,
Kivekildude vahelda?
Hobu sealt juesta juoneb,
Mies sealt kaevudest juoneb
Ja kivekildude vahelda.
ERA II 161, 378 (19) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vastlapäeva ohta me kippusime vastlaliugu laskma. Me tädi rääkis, et ärge minge - ühed lapsed ka kippund vastlaliule, lastud neid kelguga minna. Olid lassed liugu metsamäest alla. Viimaks tuld pikka mantlega must mies metsast ülevalt alla ja oli öeld: "Votke mind oma kelgu pääle! Ei lapsed ole ottand. Siis oli käed puusas lauland laste ies: "Matvai plinki, katsu linki!"
ERA II 161, 379/80 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siin külas on üks mies, oli akkand minema kodu, old vintis. Saand Tammistu küla alla - üks must mies tuld temale vasta, öeld: "Sa lubasid ühekorra meresse minna - tule nüüd!" Äigand ta rinnust kinni. Ta voield nii palju kui oli jaksand, et oli vesimärg. Viimaks pääst suure vaevaga lahti, juostes mend ühte peresse, et "Siit ma enam ei lähe, vanapagan tahtis mu mere viia!" See on nuort-voitune mies.
ERA II 161, 382/3 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Moni on pelind ankrud, selge helin on kuulda. Moni konnib laevatekkis, lähed vahtima - ei ole kedagi. Eks nied ole merehaldijad vai vaimud.
ERA II 161, 392 (6) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina noidust ei pea, minu vanemad ka ei pidand. Aga kuntsist pieti palju lugu. Arsti ei old - tuli midagi häda või ahastust, siis maarohtudega arstiti. Mis oli noiduseasi, siis arstiti sanadega.
ERA II 161, 392/3 (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haltjast mina olen oma elusa silmaga nähnd ja seda mina usun, et sie on vanal ajal olemas olnd. Me käisime Tapurlas karjas, seal käisime ühe oja kaldal mängimas. Mäe ämm oli me'ga seltsis karjas. Ta tousis üles, läks üle oja, kaik tema kuub oli selgas. Me juoksime järele - läks puesa taha, kadus ja kadus, ei enam nähnd. Mäe tädi tuli vähe aja pärast meie juure. Mis ta oli? Ta oli vist üks haltjas, seda on nähtud mitu korda.
ERA II 161, 393/4 (8) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Öeldakse olevad siin Hara lahes üks naisterahva haltjas, ja sie laht on tapnud palju-palju inimesi. Kus naisterahva haltjas on, seal ikka tappab. Mone aasta iest sie tappis ühe lustpaadi täie, Loksalt oli. Kätte saadi aga 3 inimest. Seda haltjast on nähtud ka. Saare vastas on Korvenina, on selle talu naisterahvas lähnd kalda peale, kutsutakse Abu (Hapu) kallas - üks inimene oli old seal kivi peal; mustad pikkad juuksed old, kammind pead. Teine naisterahvas - Anu oli selle nimi, kelle kuju oli - Anu nüüd kammib pead. Läind tuppa - Anu ketrab tuas. Läind uuesti - mitte kedagi pole olnd! Juba see oli haltjas.
Sie laht on palju tapnud inimesi meist saadik. Jää sisse on vajund ja seie saarte on kaks inimest uppund, kaks suvitajad uppusid.
ERA II 161, 395 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kus miesterahva haltjas on, seal ei pea tapma inimesi. Seal Kolga järves ehk Lohja järves peab olema üks miesterahvas, mitu korda nähtud - senna ei ole ükski inimene surned.
ERA II 161, 396/7 (11) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina olin pisike laps, läksin keldrekatuksele, jäin haigeks, nii et käisin käppikile. Kiegi tuli Virvelt, oli üks vanaeit, teadis sanad, aitas ka. Sie on päris sünnitamise-äda, sie on naistevaev. Vanaone ema aitas, puhus vie sisse. Ühe pudelitäie join ära, sain terveks. Seda ei paranda ükski arst enam.
Minu pueg oli haige, ma arvasin, et temal oli ka sie häda. Ta kukkus laevamastist maha, oli 6 tundi surnud, üks teivas läks käest läbi. Puhüli tasahilukesti, mina ei kuulnud neid sanu.
ERA II 161, 397/8 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina näen ussi, aga maha ei lüö. Ükskord turkas mulle jalga, tuiksuone peale, suur lapp läks reieni. Pesin ojas varvast. Torkasin suhu näppu, siis kieleots läks nagu kahekorra, puol kielt oli juba paistes. Läksin Tapurla Matuksele, seal andsid rohtu. Kaks nädalad olin Tapurlas, ei saand enam kuo. Sain viimaks koju, siis ei saand enam rääkida. Mu onunaine luges sanu, sie ikka aitas. Siis ma lugesin ühest raamatust, et uss korjab kõik kihid ja ohatused maast ära, muidu me elada ei saa. Sellest ajast mina teda maha ei lüö, ehk ta mulle küll kurja tegi.
ERA II 161, 402 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Katk oli vanal ajal, soja järel käind katk. Aga nied old rüüstajad, keda katkuks arvatud. Sie old katk, kui teine inimene tuli tuppa, tegi (maja) paljaks, läks minema.
ERA II 161, 404 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu õel oli naistevaev, ma tegin viina peale, puhusin ja segasin noaga ringi, nalja pärast saatsin õele. Sai siiski terveks, tuli meile, võttis mu kaelast kinni, et tegid mu terveks!
ERA II 161, 404/5 (2) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Naistevaeva-sõnad. (Kuulnud oma ämmalt.)
Pietrus, sa püha sulane,
Pane kätte pühased kindad
Ja püha kiri kinnastes,
Pähe sie pühane mütsi,
võtta kätte pühased päitsed,
Mine püha koppelisse,
Tuo sealt pühane hobune.
Mine sealt vaimude majasse,
Seal on piiad pinte-essa,
vaimud vatsa-väände-essa,
Tuo seal ilmale ilusad,
Ilusammad pääle mulla,
Puista kaugel, iemal vaevad,
Ära vaimu sidemete paelad.
ERA II 161, 405/6 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ruosisõnad.
Kui inimesel on ruos - mitmed värvi, valget või punast värvi:
Iesuse Kristuse nimel,
Hulkub üle ilmamaad,
Kolm punast (valged) ruosi käes:
Ühega võiab, teisega kaotab,
Kolmandaga kaotab koguni ära.
Neid peab kolm korda lugema.
ERA II 161, 406 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Polemise-sõnad.
Kui tuleb tulevahingu,
Tulgu siis tuleisanda,
Tulgu siis tuleemanda,
Tulge tulda võttemaie,
Vaimujaid valatamaie,
Tulgu kattila käessa,
Tulgu kulpi kattilassa.
Seda loetakse 3 korda. Teisel korral lisatakse veel juurde:
Salvikulpi kattilassa -
ja kolmandal korral:
Mesikulpi kattilassa.
ERA II 161, 406/7 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sakstesõnad.
Tere, härra, musta mantli,
Mantel maksakarvaline,
Minu jalas kivised kingad,
Sinu jalas pajused paslid,
Sina värava all, mina värava pääl,
Mina söönd, sina söödetava.
Ega sina ikka minu murra,
Mina murran sinu.
Sina vaga kui lammas ja vasik,
Mina tige kui hunt ja karu.
Vieregu härra ehk ka proua viha
Nagu hane seljast vesi.
ERA II 161, 417/9 (2) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Loksa al. - Rudolf Põldmäe < Natalie Vebermann, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina olin lapsuke, siis käisid küla karjad koos, lambakarjane, hobusekarjane ja lehmakarjane - igaüks oli eraldi. Enne jüripäeva, kui soe oli, siis pidid lapsed hoidma, jüripäevast tuli vana karjane. See oli Loksal. Karjane mängis kangesti ilusti sarve, vana Maunus Roosikohv oli. Ta oli suur külanõid ja tark ka.
Meie olime karjas, ta tuli senna. Ajas loomad ühe jõekääru sisse. Mängis ühe korra sarve, lõi kepi maa sisse püsti ja siis käis ümber loomade, müts peast ära ja pomises omaette. Kahe vabadikunaisega oli vihane, nende lehmad ajas piirist välja. Kui sai ringi käidud - siis oli üks kott, seal oli tuhka ja karvu sees - hakkas teist ringi minema ja võttis kotist, viskas üle loomade ja ütles: "Taevas, meri ja maa!" Võttis uuesti ja igakord, kui viskas, jälle ütles sama. Kui oli käidud, mängis veel ühe korra sarve, laskis kolm korda püssi põhja poole. Siis ütles: "Ajage loomad laiali ja te võite kodu minna."
ERA II 161, 556 (87) < Jüri khk., Rae v. - Rudolf Põldmäe < Rudolf Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Meie perekonnas lapsi palju ei hirmutatud, kuulasime muidu vanemate sõna. Aga siiski mäletan, et keelati kaevuvaatamist, sest näkk pidi olema kaevus. Ja mäletan, nagu keegi - vist mõni teenijatüdruk - seletas, et enda peegelpilt kaevuvees olevatki näkk.
ERA II 161, 585 (11) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Naljand kuuest ja kaabotist.
Lagedi Irda eit pand ohrad kokku auna. Trummi eit kuuland pealt, mis ta reagib, nende põllud on kõrvuti. Irda eit last põlvili auna kõrva ja palund: "Issand, sa ise tead ja Issand, sa ise näed - mis riiet ma pean tegema? Tütar tahab mehele minna, kas teen kuueriiet või kaabotiriiet?" Trummi eit hüünd (jämeda häälega): "Tee ikka kaabotiriiet, ää tee kuueriiet!" Irda eit üteld: "Issand, sa ise tead, eks ma tee siis kaabotiriiet." See oli rikaste riie, eidel oli raskem teha.
ERA II 161, 564 (3) < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Rudolf Põldmäe < isalt (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Pruudilt küsitakse tema vanust.
Pruut ja peigmees läinud pastori juure kihlusele. Pastor küsinud pruudi vanust. Pruut vastanud: "Kakskümmend (kõvasti) ja üheksa" (tasa, nii et peigmees ei kuulnudki).
ERA II 162, 242 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Hannaga täht näge maailma otsa. (s.o. lõppu, kadu, hävitamist).
ERA II 162, 241 (10) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Kui inemene saa juuda jälge pääle, essüs är. Silminitsa mõtsah (Tooste ja Räpina vahel) omava ka juuda jäle'.
ERA II 162, 242 (14) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui vikahtkaaril ots om järveh, sis saasõ vihma. A kui om keset taavast, sis saasõ põuda.
ERA II 162, 242 (15) < Räpina khk, Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui pikne müristäs, ei tohi maata, kaarte alla ei tohi minna, puu alla ei tohi saistada, välä pääl ei tohi joosta.
ERA II 162, 243 (18) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui meesterahval oma pöksiseere üles käänet, tüküs juudas pikse aigo pöksiseere sisse varjo.
ERA II 162, 245 (27) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Järveh elle järvejummal, kes an´d´ kalasaake.
ERA II 162, 246 (34) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kivi päält ei tohi juvva. Vanajuudas om vii kivi pääl är tsurkno. Juudas raputas kihvte kivimulko.
ERA II 162, 246 (35) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Vanast oll üts miis joonu kivi mulgust, sis oll saanu suurõ kõtuvalu.
ERA II 162, 251 (58) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käolehem pandas sõrmõ pääle ja laalõtas tälle seeni, kui tä lindo lätt. Tütrek laul:
"Käolehem, lindo-lando!
Linda sinnä lingi pääle,
karga' sinnä kaasõ pääle,
kost puult kosilanõ tulõ!"
Kohe poolõ lindas, säält saa tulõvanõ miis.
Nuurmiis laul: "Kost puult mõrsja saa!"
ERA II 162, 255 (64) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui väikesel latsõl sattõ hammas suust, visate ah´o pääle ja ütelde: "Ritsk, ritsk, seh sullõ luuhammas, anna mullõ raudhammas."
ERA II 162, 260 (75) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui majast lahkos halb inemene, kaastadas:
"Tüllü viiäs tündrega,
vihavaino vangõrdõga."
ERA II 162, 579/80 (12) < Räpina khk., Räpina v., Tammiste k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üts miis sei haan´arua man. Tull susi mano, kel olliva silmä' veh´tse. Miis and väädse otsast leibä. Susi läts kõõ väädsega mõtsa.
Ütskõrd läts miis liina, ne näge poodiakna pääl umma väist. Läts puute väist küsümä. Kaupmiis küsse: "Kuimuudo su väits kattõ är?" Miis selet´ kuimuudo. Kaupmiis and väädse tagasi, ne ütel, et timä esi ol´ge soendeh. Tenäs miist, ne kink kraame meehele, et timmä är päst.
ERA II 162, 580 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tammiste k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanast läts kõõ pulmarahvas soendest.
ERA II 162, 610 (2) < Lutsi mk., Põlda v. - Paulopriit Voolaine < Teklä Jaro?enko (Herman), u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Vinnemaal, Sebe?t?inah (Lutsimaa piiril P.V.) um viiristigu puulpäävä "kutejnik". Mees istub laua man ja ütleb läve poole:
"Moroz, Moroz, idi kutju ...!" Teine mees ütleb: "Ja tebja lo?ku dam!"
ERA II 162, 611 (6) < Lutsi mk., Põlda v. - Paulopriit Voolaine < Teklä Jaro?enko (Herman), u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Urgõpäävä (palmipuudepüha) hommikul peksetakse magajat pajuurbega sõneldes: "Tõbi ussõ, tehrüs sisse!"
ERA II 162, 618 (10) < Lutsi mk., Merdzine v., Stepuni k. - Paulopriit Voolaine < Anton Urtan, s. 1903 (1937) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Ilja sõidab valgete hobustega. Vikerkaar (raduga) on loogaks.
ERA II 162, 618 (11) < Lutsi mk., Merdzine v., Stepuni k. - Paulopriit Voolaine < Anton Urtan, s. 1903 (1937) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Vikerkaar tõmbab endasse vett ja kalu järvest, jõest.
ERA II 162, 620 (5a) < Lutsi mk., Briigi v. - Paulopriit Voolaine < Jeesp Bull-Mutul, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui õunapuud õitsevad, istutetakse kartulaid.
ERA II 163, 70/2 (12) < Setu khk., Satseri v., Sesniki k. - Nikolai Ress < Paul Karja, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tepo Petra oll meil ja otsõ kõõ rahha. Täl oll üts ravvast varb; siih/piu "suup" - loetamatu/Mi olli üshe öitsih, sis tah all jõõ veereh kivi. Tä kaib tuu kivi alt. Peräst tõmbas. Peräst selet, et suurõ hädäga ar pässe. Sis näüdäte tälle unõh, et Pihkvah om suur vall. Säält nigo uss lätt sisse. Sis, et sääl om rahha. A tuud rahha sai kätte ku üts ütesilmäga miis, sõamiis ja kats muido miihe neläkesi.
Timä eis, naase esä üte silmäga, poig sõamiis ja toise, ne näid saige nii pallö.
Panniva hobõsõ ette ja sõidiva Pihkva paalõ mineket rahha otsma. Raha tull võtta' üüjao seeh ar.
Sis magaseva potivaprikoh üüd ja ko vaprikoh tulte üles. Tikse lask õnnõ, nii oll külm. Lätsi sis müürü viirt piteh minemä. Lätsivä ja löüsevä sääl augu, tuu müürüst läbi es olõ'.
Üts miis sääl oosõ seeh maka. Nimä säält: "Hõe, hõe." Aiva tä säält üles. Sis tuu miis ütles: "Mis tii siih käut seo külmäga?"
Mi ütleme, et otsimõ rahha. Seletevä ar kõik. Tuu miis ütel, et rahha olõi seo läve pääl, tuu om sääl edese. Karas üles ja mõsk ar lumõga suu.
Nimä küüsevä tuu raha oppaja käest: "Koes sa eis läät?"
"Mina lää liina."
"No sis mi ka lää sukka üteh, osta sullõ seo opposõ iist napse."
Ja sis timä astõ iih kümme sammo ja nimä takah. Sääl tull nigu äkke nulk ja tima nigu nulga taadõ astõ, ni ar´ke kattõ.
Ku mii tiidnö, ku tälle kopsano oosõ pääl, agu seo raha sääl ollge.
Kotoh mõtleva, et lääme vahtsõst. Ko maha, sis kopsamõ'. Lätsivä vahtsõst, ne saa-as säält midage. Es olõ miist õga midäge. Selet tuu kadono, et tuu nulga takah es olõ lävve õga midäge. (Seo jutu tä eis kõnõle kadõna.)
ERA II 163, 156/7 (15) < Setu khk., Vilo v., Kolo k. < Setu khk., Meremäe v., Vinski k. - Nikolai Ress < Anna Oja, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Laberitsa küla all on järv, Porona järv (Vilo v). Üte puulpüha õdago läts, tsüra ne oll tõmmano: "Kurradi, väiga taha juvva'. Seo vesi om väiga lämmi, a ku olõsi taar, sis joosi." Ne tulõ tütrik järvest vällä ja and verevä karidsaga taare. Ne tsüra mõtlõs, et seo õks vast olõi õigõ asi. Tahai võtta juuke vasta. Tütrek näge ne kõnõlõs: "Pelägui', ma olõ ristiinemine. Ma olõ õnnõ saanu siiä Vannohalvo mano. Siin om rikkuist ja vilja." "Kost siiä saa?"
"A seo saa tuust, et mis neläpäivi ja puulpühä õdagidi tüü peräh päivä tetäs, tuu saa siiä! Kõgõ inäp saa Olohova ja Laberitsa küläst. Seo olõi mullõ hää, et ma sullõ seledi, a sul massai tõisilõ seletädä. (A Jummal tiid, kas om õigõ vai olõi.)
ERA II 163, 160/5 (19) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Poiss otsõ ilosat naist. Näge, et neläpäävä õdago kolm preilet tantsva lätte veereh. Ja temä sis kai, et kuis timä mullõ ar saasi, ne tahtsõ jo edimätse õdago ar võtta tedä kinni.
Tuu neläpäävä õdagu es saa. Läts tõõsõ nelapäävä õdago magama pahma, ne jälke tantsva. Jal es saa, kikas kirge, ar lätsi. Kolmanda neläpäävä õdago läts jal sinnä puhma mano. Tantsõ õigõ lähikeiste, ne haarsõ tuu poiss kinni, tuu preile.
Timä pallõs: "Olgõ nii hää, noorõherrä, laskõ minno vallalõ. Minno nakatas kiusama." Ikk ja pallõs. Poiss es lasõ, vei umma kodo. Timä ikk kummalõ maah: "Laskõ minno imä mano!" Tuu poiss es lasõ. Tull imä perrä. Ja pasöma kotitäus imäl rahha säläh. Heit sis tuu kotitävve rahha maaha ja pallõs: "Lasõ mu tütär vallalõ, ma toi sullõ rahha."
Poiss es lasõ: "Ku ma olõ rahul, olkõ tii ka' rahul. Mullõ olõi raha vaja ei midäge." Nakas sis elämä. A neid veljo oll neläkese, kes naase võti. Üts oll kängsepp, a tuu oll prostoi miis, kes naase võtt. Kängsepp tege saapet ja laul. Katõkese vele mõtlõsõ, et mis tä hüll laul. Mi olõ rikka - laulai, a tä om vaenõ, a laul. Ne tuu kängsepp näge unõh, et timmä kutsutas rahha kaibma. Kõnõlõs velile: "Minno kutsutas rahha kaibma." Ne kõnõlõsõ vele: "Laskui' ulle ütsindä, läki mi ka üteh."
Ne lätsi' kaibma. Kaibi ar niikavva, ku tull vasta lõpno pini. Ja kängsepp tull ar mant ne ütel: "Ah sa Jummal, kuis tä no nii näudäske unõh, et rahapini." A nuu katõkese mõtli, et panõmi seo pini tälle ullilõ tarrõ. Võti ja vei aknast pini-rõipõ sisse (a kõõ tetäs tõõsõlõ halva, tetäi hääd!). Nigu tarrõ heidi, ne käpä sattõ ar mant ja rahha sattõ tarrõ. Olõke-es pini, oll raha. Ne timä sis mõtlõs, et sedä rahha om pallö, vaja tuvva kosthe mõõdi, rahho mõõta. Tõõsõ vele naari ja lätsi ar minemägi.
Ne vele annas ikke mõõta, ku tei mõõdu põhä tõrvaga, et mi kae, midä tä mõõt, et sul ullil olõi muud mõõta ku tuhka. Nii sis tuu mõõt ar, ne panõs tähele, et raha jäi kinni arke põhja. Ni nä näi, et raha om mõõtmõh.
Ni poiss sis mõtlõs, et mis ma siin tii, et ähvärdäse ar tappa, et vaja ar naane võtta. Läts kosja üte talo poolõ. A sääl ull ristiinemise tütär ka saanu vannohalvo sekkä. Tahtsõ sis tuud ristiinemise tütärd, a vanakuri pakk umma tütärd.
Ja sis kosilasõl olli kulladsõ kota' üteh. Saas muido kõrda ja võtt uma kulladsõ kota ja ütel: "Võta tuu, kualõ kott paras."
Ristiinemisele oll kott paras, a tuud es lasõ'. A vanakuräl oll kunds jämme ja pikk varvas. Ütles vanahalv, et lüü varvas maaha ja rahvidsõ ar kunds. Lei sis kundsa päält suurõ lastu maaha ja ragi ar suurõ varba, ne sai kuldkott paras. Miis mõtõl, et ma lää üle silla, et küll ma täst vallalõ saa. Saidiki üle silla, ne tougas ar kosilanõ silla ala ar tuu pruudi. Ja tull perrä ja vei ristiinemise tütre ar nägemäldä. Naaseimäl läts igaväst, ne mõtõl, et vaja väü poolõ kostõlõ ka minnä.
Võtt sis vähämbä tütre ka üteh ja läts sis üle silla kostõlõ väu poolõ. Imä sõit üle silla, ne tuul tütrel oll kasuno vällä nabavarrõst suuputk. Ne noorõp tütär ütles ke, et maama mi soson (Nä ütli, et sõsar, a soson) olõi mehel, mi soson om silla all. Timä es usu tuud, ne sõidi' sis sinnä ja sääl ristiinemise tütär kast leibä.
Timä ütles: "Kae no mu pääle ka vai üle kurä ola." Timä tahtsõ tõrvanahka heitä kaala ja ar viiä', et timä tütre asõmõlõ sai. Kõõ kaes, ne kõõ kaes, ne viimäte kai. Ne vanakuri heit tõrvanaha kaala, ne vei järve. Jäi väikene latsõkõnõ kodo. Miis võtt latsõhoitja. Ni ku lats naas nissa tahtma, sis latsõhoitja vei latsõ jarve viirde ja laul:
"Imäkene õks helläkene,
tulõ vällä imetämmä.
Hummogult andas meile huunisso?
ja lõunõ ajal lõpusluid."
Sai sis tuu ar laulõt, ne tull imä vällä ja istõ kivi pääle. Timä õga päivi õks tull, ne heit tõrvnaha kivi pääle ja jal läts järve. Ne käüte sis targa man. Ne tark opas, et laskui nahka panda kõrvalõ, a kivi pääle. Tull sis, ne heit naha kivi pääle, ne nahk ar ne palle.
Sis tull tütrek järvest vällä, verevä karidsaga juuk käeh ja õks kuts: "Tulõ naane juuma, tulõ õks juuma!" Ne lei timä kässiga vii lahke ja oll illos trepp, kohe tuu tütrek läts, ku tälle juvva' tõi.
ERA II 163, 218/26 (30) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Olõva kerik.
Olõva kerikot ku tette, sis tuu tekkij (vanakuri) ütel, et ku kiä ütles ar, mis kerigo nimi saa, sis saa tuu säidse püttö kulda. Kiäke saa-as tiidä, mis tuu kerigo nimi saa. Sis ütle, et vaja kaia', kos tä kodo om. Sis kaete perrä, koes tä lätt. Minte sinnä takah inne kikka kirgmist. Ni täl naane hällüt last (vanalkuräl). Ja rahvas õks kuuld, ku tä hällüt: "Ää-ää-Ärdakene (et tä tütrel ka Ärdakõnõ nimi), a Ollõv kodo tulõ, tuu säidse püttö kulda." Saahes tuud kulda, et nimi sai tiidä. Ni timä taht ar hinnäst uputada, et kost seo sai tiidä. Sis läts uputama, ne saa-as uputada, ni mõtõl, et vaja ar naane uputada, et mis tä nii last hällüt. Jäi timä tütär ka vaesõst ja eis läsäst mehest, ku uput ar naase.
/---/
ERA II 163, 265/7 (48) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuis kurg tahtsõ nurmkanna naasest võtta.
Kurg om pikke jalgaga ja tahtsõ vähämbät sorte naist. (Kurg ei saavat inne luvva, ku sais.) Tulõ nurmõ pääle nurmkanna kosjalõ.
"Tere, tere!" ütles nurmkanalõ. "Kuis mi paari saasi! Ma tulli sullõ kosjalõ."
Nurmkana kaes tsõõri ümbre ja kaes, et väiga suur om.
"Ma olõ väikene, olõ nurmõ pääl harino, a kuis ma suuh käuma nakka, lühko jala."
Kurg pahase ar, et misperäst tä nii kõnõli ja võtas kosjo vasta. Lätt suuho ja kaes hallõ meelega: "Ar nu vaja võtta! Määne saanu, õks saanu naasekõnõ. Olgu pääle, lääkai võtma!"
Nurmkana kaes nurmõ pääl, ku tä käu mätäste pääl, pikke jalgoga. Mõtlõs: "Ar ol vaja minnä, õks saanu, määne saanu kosilanõ."
Kurg kaes, ku nurmkana tulõ, tulõ lähikeiste. Kurg kaes üle kurä õla: "Võõh sust ka mullõ määne naane saanu, ku kartohkas höörüs, saai üle mättä."
Nurmkana vihast ja tull nurmõ pääle ärä. Kurg mõtles, et olgo pääle, saanu õks määne naane. Mi lännö tasatsõpa kotusõ pääle elämä. "Lää kosi õks ar," mõtlõs.
Tulõ nurmõ pääle. Nurmkana kaes: "Sust mulle määne miis ka saanu: pikä jala, närtsõnõ rõiva säläh. Saanus käpe miis." Ka - üts põlg ütte, tõõnõ tõist!
ERA II 163, 265/7 (48) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) P. Kippari raamatuversioon, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas kurg tahtis nurmkana naiseks võtta
Kurg on pikkade jalgadega. Ta tahtis endale väiksemat sorti naist. Läheb nurme pääle nurmkanale kosja.
"Tere, tere!" ütles nurmkanale. "Kuis me paari saaks! Ma tulin sulle kosja."
Nurmkana kaeb ümbertsõõri ja vaatab, et väga suur peigmees.
"Ma olen väikene, olen nurme pääl harjunud. Kuidas ma soos käima hakkan, jalad on lühikesed."
Kurg pahandas, et mispärast kana keeldus ja kosje vastu ei võtnud. Läks haleda meelega sohu tagasi ja mõtles:
"Ikka oleks pidanud naiseks võtma. Missuguse naise oleks saanud! No olgu pealegi, no ei võtagi!"
Nurmkana jalutas oma nurme peal ja vaatas, kuidas kurg oma pikkade jalgadega mättaid mööda kõndis. Kana mõtles:
"Ikka oleks pidanud kurele minema. Missugune uhke kosilane!"
Nüüd näeb kurg, et nurmkana tuleb, tuleb aina tema poole ja aina lähemale. Kurg vaatab üle kura õla: "Võõh! Mis naine sinust mulle oleks saanud! Keerleb kui kartul, ei saa üle mätta."
Nurmkana vihastas ja tuli nurme peale tagasi. Kurg hakkas mõtlema, et olgu peale väike, oleks ikka mingi naise saanud. Oleks läinud tasasema kotuse peale elama.
"Lähen kosin ikka ära," pidas aru. Tuli jälle nurme peale.
Nurmkana vaatab: "No mis mees sinust mulle oleks saanud: pikad jalad, kortsunud rõivad seljas. Mis mees see oleks olnud!"
Näe, üks põlgab ühte, teine teist!
ERA II 163, 268 (51) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Puud ja loomad.
Puu' kõik kumardiva ja kõnõliva. Eläjä ka kõnõliva. Jummal kiildas, et muido saava inemise targast. Kats kõrda aastakah no ka kõnõlõsõ, tuud tunne õnnõ tiiäi (vahtsõaastaka ja jaanipääva).
Puu nakkas kõnõlõma tuuperäst, et saes inäp rako, kua mano läts ne tuu ja pallõl, et ragogui minno.
ERA II 163, 268 (51a) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vaher.
Ka vanastõ aeti Jeesust takah. Ja vahtral omma suurõ lehe ja timä ütles: "Jeesus pakõ, ma kutsu uma koorõ ala ja litsu uma lehe ala.
Kõokõnõ tammõkõnõ,
vaher valgõ puukõnõ.
Timä ka uma armuga kuts uma koorõ ala, lits uma lehe ala, et õks saasi ar paeda.
ERA II 163, 270 (52a) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haavapuu värises tuuperäst, et tä om ar Jummal vanno.
ERA II 163, 285/6 (64) < Setu khk., Järvesuu v., Väike-Rõsna k. < Setu khk., Treeski k. - Nikolai Ress < Tarja Purik, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lapse sündimine.
Kutsuti tarõnaane. Muu rahvas läts ar. (Vanastõ oll häbü.) Esä läts ka ar vällä. Mõni jal jäi. Kuna sündõmine oll rasso, sis miis hoit kässi pääl. Sõnno es loeta. Ku lats sündõ ar, sis lõigate nabavars ja köüdeti kinni. Lats mõstas ar ja pandas sängö imä mano.
Imäle pante mõnikõrd pää pääle külmä vett, ku süä läts nõrgast. Sis ütelde esäle, et jummal om anno imä abi; ku poig, sis ülte, et esä abi. Peräst juvvas ka viina. Ka imäle pakutas, sis tuu ei juu vai võtt sis väiga veidikese.
Päävä katõ-kolmõ peräst tulõva külänaase ja toova kausiga putro vai saia, tulõva kaejatsilõ. Naisilõ jal andas viina. Vanastõ ante noile, kiä kaema tulliva, vüü.
ERA II 163, 391 (1) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ???? ???????:
?????, ????? ? ????, ?????????
??? ?? ???, ???????? ??????
???. ????? ?????????, ????
????????
Tôtobõ stol zahodil:
Volki, zaitsõ i lisõ,
prihodite vse ko mne,
podõmite stolik mne.
Krov razgorisja, stol podõmisja.
ERA II 163, 391 (2) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ?????????? ????:
????? ?? ?????????, ???? ?? ????????
Tôtobõ ostanovit stol:
Krov, ne razgorisja, stol, ne podõmisja.
ERA II 163, 393 (3) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ????????????? ?????:
Ha ????, ?? ????, ?? ?????
?a?????, ?????? ??????,
????????? ?????, ????? ?????????.
?????, ?????, ?????
(????? ???????? ?????, ?????? ??? ?? ???????? ???????)
Tôtobõ ostanavlivat krov:
Na more, na more,
na belom kameôke,sidela devitsa,
kuôaljotôek prjala, krov perestala.
Amin, amin, amin
(Nuúno protôest 3 raza, kaúdõi raz ne perevodja dõhanija)
ERA II 163, 395 (4) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ???????????? ????
???????? "???? ???" ????????,
????? ?????????? ????? ?????
?? ????? ?????? ? ???? ?? ????
? ???????? ? ?????? ?????????
"?????". ????? ?????? ?????????
?? ??? ??? ? ???????? ?????.
Tôtobõ zagovarivat roúu,protôest "Otôe Naô" naoborot, potom natôertit melom krest na sinei bumage s ugla na ugol i napisat v kaúdom otdelenii "amin". Potom krepko privjazat na tri dnja k bolnomu mestu.
ERA II 163, 413 (6) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku lepä urbõ om pallö, sis saa suvõl hää tõuvili.
ERA II 163, 413 (8) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui pedäjä tilk ruttab, sis rutaku ka kesvä külvjä.
ERA II 163, 414/6 (133) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hussisõna'.
Mu kadona imä mõist hussisõnno. Ja ma küsse, et naa omma vast väiga halva sõna. A timä ütel, et poig, naa omma ilosa sõna. Tä kuule kadonakõnõ ar ja es saa edese üteldä. Tä sai sõnnoga husse saisma panda, ainult väikest musta es saa. Ütel, et tuu väiko tõrvhussi jaost ei olõ. Vaskhussilõ oll kolm sõnna.
Võib-olla minolõ omge tuust tähtsus, et imä mässäs hussega. (Jutlustaja põeb seesmist haigust.) Ma ku husse näe, sis lätt halvastõ. Suurõh-Rõsnah näi, ne läts sõda taplõma. Maa paul nottisin üte ar ja tull sõtta minnä, olli küll valgopiledi-miis, liine küll es lää.
Torosina ligidäl näi jal husse, oll sääne hall. Tuu oll säkslastõ aigo. Tulli seebi ja paberossi kotiga, võete ar kraam käest. Eesti algusõh jal Kaukse ligidäl näi vaskhusse. Üldäs, et vasklikal olõi silme, a täl ollivä silmä. Tä kaes mullõ otsa ja ma tälle. Note tuu ar. Näe, et üts miis lätt munakorviga iih. Võti tuu pääle ja ütli, et maakõ no ütstõõsõ ala. Jäi ma magama. Virgo üles, ne kae, et hobõnõ üte puu külge köüdet ja veet tii päält kõrvalõ. Mu raha ja müts oll ar võet.
ERA II 163, 535 (4) < Setu khk. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käsnä arstmisest.
Kui käe pääl pallo käsne om, sis mine neläpäävä õdago noorõl kuul vällä ja' kae' eis kuu pääle ja pallõ kuud: "Kuu, võta ar mul käsnätse käe (ütskõik, koh ommava käsna) ja' anna mullõ terve käe'". Mõnõ nädälä peräst kaosõ nii ar', nit asõmõ vaivalt tunnda'. Kuna so arstmisviis olõvad veiga' õigõ, ilma arstiroholda saava' tervest.
ERA II 163, 544 (10a) < Setu khk., Mäe v., Suure-Rõsna k., Liiva t. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Selleperäst vanarahvas uskvage, et patt om kõivomahla juvva', tuuperäst, et kõivomahl olõvat inemise veri.
ERA II 163, 566 (24) < Setu khk., Järvesuu v., Värska k. - Vassilius Aalik < Grigori Suvi, 57 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Oppus noorilõ hiusõ kasumisest.
Kel lühkine hius om tütrikal ja taht, et hius häste kasuse, sis tuu vanal kuul sügüse ja noorõl kuul keväjä pääle lambapügämist mingu (hobõsõ)talle ja lasko tõõsõl lambaraudõga hiusõ otsõ lõigada ja üldä': "Hius nii pikäst kui hobõsõ hand." Lambaraudõ ei toih ar pühke pääle pügämist, kui omma kuuh tolmuga, sis pead õgvalt hiust lõikama. Sis tuul kasuvad hius nii pikäst kui hobõsõ hand. "Naisil pikk hius, lühkene miil," ütles vanasõna.
ERA II 163, 568/71 (27) < Setu khk., Mäe v., Suure-Rõsna k. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Küläarstõst.
Setomaal, meil siin om arstõ pallo ümbretsõõre. Üts om parem tõõsõst. Keä om sis tasoja, keä sis kadõhusõ tegijä. Üts tund ar, keä om kaehtanno, kas naane vai miis, tund ar, kas om rassõ kaetus vai kerge. Üts sobi soola pääle, tõõnõ sis võiu vai koorõ pääle. Haigõd kotust võida võiuga vai koorõga, kui sis arst näge, muidoge õnnõ arsti võiuga - rohoga. Soolaviiga jäl' mõskõ kihhä vai pääd, koh hallu tege, muidoge sedä arsti soolavett sisse ka' juvva. See teeväd ruttu tervest ja kaovad haigus ar ilma apteegiroholda. Oll mis haigus oll, õks inne lastas kadõhuist tettä'. Kui' sis peräst haigõ hildast jääse jaosk. arsti mano minegeka ja peräst surm tulõ, sis om soo haigus Jumalast.
Lõuna aigo nimä' kadõhuist tettä' ei' saavad, kõkõ pareb aig olõvad neläpäävä õdago ja üldse õdagidi. Sis lätt arst pühäse nulka ja nakkas väitsega sääl vigured soolalõ pääle tegemä ja lugõ muidoge neid sõnno, mis ta tiid. Tegemise aol käüvät veiga haig(u)tusõ', kel suurõmba haig(u)tusõ', tuul olõvad rassõ kaetus. Rahvast käüse kavvõst ja kavvõst arstõl. Ütel saavad soost arstist abi, tõõsõl jäl' saavad tõõsõst arstist. Määne arst määnest verd om, sis saasõ abi parembehe anda säntse sama verelisile. Õgah küläh näid ei olõ', pallo külli om koh ei lövvä' üttege rahvalõ kuulsat arstõ. Arstõ', kinkast abi om saad, ommava tutva S.-Rõsna külä', miisarst Seenä Käovere om arstmise' sõna' saanu' uma esä Mihale käest. Esä om ar koolnu, oll niisama kuulsa seto soolapuhkja. Verska külast vana Oka eläs tütre Kalju puul, vana umbõh 60 aast. Innene elokotus Igrise küläh, pärändanu tarkusõ uma imäld. Om andno suurt abi haigelle ja om ka' suur tasoja ja naistõl "paaba'" (ämmäemand). Tasoja S.-Rõsna k. Maarja Kägomägi pärändanu tarkusõ uma imält, om kuulsat tasojet sooh veereh, vana 55 a.
Neid om siske pallo, kedä tundas rahva seeh. Kärna külä' (v. Netsäjä), Audjasaarõ külä', Greeba-nimeline naane, jälge' kuulsamaid soolapuhkjed.
Ja õgaüts tark umajago arstmise man. Taso võetas nii pallo, kui keä and.
ERA II 163, 606 (12) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hobusel on "hiired" (lamasklemise tõbi), siis arstitakse seda haigust "hiireluuaga", mis kasvab puu otsas kobaratena, enamasti kasvavad need kaskede otsas.
ERA II 163, 606 (13) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui käel on "kidsi", siis vaja teha nii, et keegi inimine väga vannub. Näit. see, kel on kidsi, varastagu kellelgi "ahjuluud" ära, siis vannutakse kindlasti, sest liba vaja ahju lasta, aga luuda pole, millega ahju pühkida. Pärast võib luua ära tagasi viia.
ERA II 163, 607 (14) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Käsnad kaovad ära, kui üks toores kartul lõigata neljaks tükiks, nendega käsni vajutada, pärast panda kartulitükid räästasse, siis kuivavad kartulitükkidega ka käsnad ära.
ERA II 163, 607 (15) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaselehtedega värviti suvistepühadeks kollaseid mune. Kuusekäbidega, vees keetes said ilusad roosakad lõngad. Lepakoored andsid musta värvi. Pajuniined värvisid kollaseid kasukaid. Nõgestega said kollased munad. Sookanarbikuga said rohelised lõngad värvimisel, aga palukanarbikuga said sinised lõngad. Leesikalehed värvisid villaseid lõngu mustaks. Roostega värviti "rüüdi" mustaks selgapanemiseks.
ERA II 163, 608 (15a) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Pännülä" leent juuakse sisemise haiguse vastu.
ERA II 163, 608 (15b) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lõhmuse koortele surbutult panda külma vett peale, segada, kuni vesi hüübub. See rohi võtab ära paistetuse.
ERA II 163, 608 (15c) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui mõni paise hakkab kasvama, siis panda peedileht peale, see teeb kohe terveks.
ERA II 163, 608/9 (16) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Gav. Kägo maa-alal on suur kivi "Rahakivi", kuhu peale raiutud, kulp, hobuseraud, rist. Senistele otsimistele pole sealt midagi leitud. A. Päevatalule juhatati unes raha, kuid otsima pidavat öösi üksinda. Päevatalu aga läks mehega kahekesi ja ei saanud midagi.
ERA II 164, 9/10 (2) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kaks naesterahvast on ennevanasti läind jälle ühtekohta sisse. Teene naene ütlend, et "mul tuleb õege paha tuju peale, ma ta's kurja teha," aga teene ütlend, et "siin õete hiad inimesed, ansid meile süüa ja puha, ära tii kedagi, sülita sinna tönni." Aga sii naene sülitand sinna tönni, tünn läind katti puha: "Rakk-rakk-rakk, rakk-rakk-rakk!" purus mis kärin ja ragin nõnnat.
ERA II 164, 10/11 (3) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kopa-Marie võtnd lüpsikapa, et "ma lään metsa nõidumese tii pääle," aga ükskord tiinuka pääl tulnd üks prelli, mustad hammad olnd. Lüünd jalgratta teene kohe püsti ühe ratta pääle. Sis rääkind teene kah ja viimati ütlend, et "vaata, mis säält metsest tuleb," aga kadund sis teene kui maa alla. Kis ta muu oli ku vanapagan.
ERA II 164, 11 (4) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vat pütid ja kapad tulid kolm nellabe õhtad metsa viia ja sis huegata: "Uhuu, tuu mu kuur ja või tagasi!" Aga sis on koorepütid kuhjaga võid täis olnd, aand üle.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 Järgmine lehekülg ]