"Setukeste laulude" tähendus eesti ja setu kultuurile

Paul Hagu

Ilmselt oleks põnev ja mõnes mõttes küllap õpetlikki võtta detailsema vaatluse alla "Setukeste laulude" kui olulise folkloristliku väljaande retseptsioon Eesti kultuuriruumis, sarnaselt sellega, mida harrastatakse kirjanike loomingu ning ilukirjanduslike teoste puhul kirjandusteaduses. Minu järgneval käsitlusel selline süvenenud uurimuslik taust kahjuks siiski puudub.

"Setukeste laulude" mõju ja tähendus pole olnud ühesugune, ei lineaarne oma arengusuunalt ega paralleelne ajas ühelt poolt eestlaste, teiselt poolt setude jaoks. Siit ka vajadus tuua J. Hurda trükise mõjud eraldi välja kummalegi kultuurile.

Eestlaste puhul

• haritlastegi jaoks piisavalt kauge leelotraditsiooni lõimumise protsess eesti regivärsilise rahvalauluga ei toimunud järsult ning hetkega. Kuigi algusest peale on sellele olnud iseloomulik setu lauluvara käsitlus üldeestilise regilaulutraditsiooni ühe omapärase osana (allpool punktiirina mõned pidepunktid:

J. Hurda saatesõnad "Setukeste laulude" I köitele;
J. Hurda setu laulude redigeeringud (vt: Hurt, Jakob : Neli keelt "Vanast kandlest" / Ruth Mirov (koost / toim). Tallinn: Kunst, 1989. 112 lk, ill.;
Fr. Tuglase essee “Kirjanduslik stiil” (1912), kus eesti naiseliku regilaulu näitena kasutatakse “Ilolaulu”),

on protsess kestnud kaua, ulatudes läbi koolidele mõeldud regilauluantoloogiate tänasesse päeva. Hilisemast minevikust tasub siia kindlasti lisada ka Veljo Tormise "Eesti ballaadid" (1980).

• setu ainese lülitamine folkloristliku publitseerimise ja uurimise raamidesse:

"Eesti rahvalaulude" tüpoloogiline väljaanne (1926, 1932); H. Tampere "Eesti rahvalaulud viisidega" I-V (1956-1968), Ingrid Rüütli mitmed uurimused (näit. Die Schichten des Volkslieds der Setukesen und ihre etnokultureller Hintergründe. - Finnisch-Ugrische Forschungen. B. XLIX, - Helsinki 1990. - S. 85-128.), Kristi Salve käsitlused (näit. "Mesilaste toomisest" ja setu rahvalaulude ühest struktuuri-tüübist. - Keelest ja rahvaluulest. - Emakeele Seltsi Aastaraamat 30.1984. - Tallinn 1986, 127-135.), Madis Arukase doktoritöö “Jutustava regilaulu aspektid. 19. sajandi lõpu setu lüroeepiliste regilaulude þanr ja struktuur.” – Tartu 2003. – 305 lk. [Dissertationes Folkloristicae Universitatis Tartuensis 3.] jm.

Setudele on "Setukeste laulude" mõju olnud kogu sajandi jooksul mitte otsene vaid vahendatud:

• rikkast ja omalaadsest laulurepertuaarist teadasaamine tõi Setumaale rahvaluulet talletama Soome uurijad Heikki Ojansuu (1910) ja Armas Otto Väisäneni (1912-1914 ja 1923-1924).
• "Setukeste laulude" publikatsioon mõjustas oluliselt Samuel Sommeri tegevust Setumaal. Siit kasvasid välja Setu rahvalaulikute pidu ning rahvaluule kogumise aktsioon (Sommeri kogu).
• eesti folkloristide püsiv pikaajaline huvi setu pärimuse vastu aitas oluliselt alles hoida elavat leelotraditsiooni kuni tänapäevani.

"Setukeste laulude" tekstidega said tutvuda vaid vähesed setud. Individuaalse kasu kõrval publikatsiooni lugejale on see uurijatele toonud kaasa ka pisut meelehärmi (mõnedki Sommeri korrespondendid, nt. V. Laaneots, on sealt laule maha kirjutanud). Setude elavale laulutraditsioonile trükis praktiliselt mingit mõju ei avaldanud.