Laulikute värsivara võrdlus: metoodiline eksperiment (Jõhvi ja Iisaku)

Mari Sarv

Eksperimendi eesmärgiks oli selgitada, kui sisukaid tulemusi annab stereotüüpsus- ja seosetihedusstatistika, kui seda rakendada eri laulikute värsivara uurimisel. Uurimismaterjaliks olid Jõhvi ja Iisaku regilaulud (Vana Kannel VIII).

Arvo Krikmann on vaadelnud mitmesuguse leviva ainese (vanasõnade, mõistatuste, murdesõnavara) teatavateks kogumiteks (eelkõige üleskirjutuskoha järgi kihelkondadeks, murdealadeks) jaotuva materjali stereotüüpsust nende kogumite lõikes ning kogumite omavahelisi seoseid. Stereotüüpsus-unikaalsusnäitajate arvutamiseks jälgib Krikmann ainekogumite materjalihulga ja selle suhtlustiheduse vahekordi, üldjoontes on põhimõtteks (regressioonianalüüsi abil) välja selgitada, milline on keskeltläbi seos mingist kogumist registreeritud folkloorsete tüüpide või sõnade arvu ja nendesamade tüüpide või sõnade teistest kogumitest registreeritud esinemuse vahel, ning seejärel leitakse, kas ja kui palju teiste kogumitega ühine tüübi– või sõnavara on ootuspärasest suurem või väiksem. Iga kogumi seosetihedust teistega on võimalik vaadelda nii summaarselt kui üksikute partnerkogumite kaupa. ▄ksikute kogumite omavahelisi seoseid on Krikmann hinnanud ka võrreldes kahe kogumi ühisosa suurust vastavate kogumite summaarsete ühisosade proportsioonidega kõigi kogumite ühisosade summas. Vt. lähemalt nt. A. Krikmann. Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Tartu 1997, lk. 220–235 (http://www.folklore.ee/~kriku/LEX/LOENG5.HTM#N54); A. Krikmann, K. Pajusalu. Kus on keskmurde keskpunkt. – Inter dialectos nominaque. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk. 131–172 ja http://www.folklore.ee/~kriku/MURRE/Index.htm; A. Krikmann. Eesti kihelkondade suhtlemistihedus mõistatustes (http://www.folklore.ee/~kriku/LEVIK/intro.htm) jm.

Rakendan kirjeldatud meetodeid regivärsivara stereotüüpsuse ja seoste hindamiseks Jõhvi ja Iisaku kihelkondade materjali piires. Värsi eri kujud olen püüdnud kokku viia, põhiliseks kriteeriumiks on seejuures sisutähtsate (mitte niivõrd grammatiliste ja täitefunktsioonis) sõna(tüve)de olemasolu värsis ja paiknemine samas järjekorras.

Laulikute elukohtade ja anonüümsete laulukogumite kirjapanekukohtade vaatlusel eristuvad Jõhvi–Iisaku piires unikaalsema ja stereotüüpsema värsivaraga alapiirkonnad. Stereotüüpsusskaala unikaalsesse otsa paigutub ka peaaegu kõigi mujalt kihelkondadest sisse rännanud laulikute värsivara. Selline tulemus toetab oletust, et laulud pärinevad nende sünnikohast. Ootuspärasest suurem ühisosa sarnase nimega laulikute värsivaras aitab mõnel kaheldaval juhul otsustada, kas reaalselt võiks laulud pärineda ühelt või kahelt laulikult. Eraldi vaatan seoseid nii kaheksa alapiirkonna kui kaheksateistkümne suurema lauliku vahel.