Mõned mõtted probleemipüstitusest ja töö adressaadist seoses regilaulu uurimisega

Urve Lippus

Muidugi puudutavad minu mõtted rohkem muusika uurimist, aga teatavasti on regilaulu raske lahutada eraldi sõnaliseks ja muusikaliseks nähtusteringiks. Ja siit tulebki esimene küsimus, mida tahaksin arutada: kas on õige vaadata seda sõnalis-muusikalise tervikuna (ühe süsteemina) või kahe süsteemi sümbioosina. Kavatsen kaitsta viimast vaadet, aga oleksin nõus ka sellega, et kõige pindmisel tasandil (sõnade seisukohalt foneetilises realisatsioonis ja muusika seisukohalt konkreetses esituses) ei saa neid lahutada. Minu arvates tekivad ülesaamatud raskused mitmete nähtuste seletamisel, kui me neid süsteeme sügavamate tasandite poole liikudes mõttes lahku ei löö. Kuigi regilaulu muusikalised struktuurid tunduvad suure muusika kõrval nii piiratud, et kas neist maksabki omaette rääkida, on tegemist muusikalise rütmika ja vormikujunduse algetega ja nende samastamine sõnalise teksti struktuuridega tekitab segadust. Sellest lähtuvalt tahaksin natuke mõtiskleda uurimisprobleemi püstituse ümber, kui uuritavaks materjaliks on laulu helisalvestus.

Teine mõtete ring, mis seostab probleemipüstitust ja töö adressaati, oleks lühidalt järgmine: kuidas adresseerida oma töö laiemale ringile, kaotamata mõttevahetuse keerukust, mis on kujunenud ühes traditsioonis kasvanud ja ühte temaatikat uurinud väikese grupi sees. Ma usun, et grupi suletus ei ole positiivne, samas eelteadmised materjalist ja ka uurimistraditsiooni tundmine on positiivsed. Näiteks osa probleemivalikuid ja kirjeldusviise regilaulu (kui sõnalis-muusikalise terviku) uurimisel läheb otsapidi tagasi Herbert Tampere 1937. aastal kirjutatud artiklini “Eesti vana rahvalaulu rütmiprobleemist” ja see omakorda oli reaktsioon vaidlusele skandeerimise ümber. Ilma selle pika loo teadmiseta on raske mõista, miks on nii oluline jageleda mingi silpide jaotuse üle ikka uuesti ja uuesti. Kui ma niisuguse tööga Eestist välja lähen, pean suurema osa arutlusest pühendama regilaulu tutvustamisele ja probleemi olemuse selgitamisele. Kindlasti on ka regilaulu poeetilise maailma uurijatel selliseid teemasid. Ma ei taha siin kedagi kritiseerida ja tegelikult on ju ka häid näiteid üsna laialt adresseeritud töödest. Tahaksin ärgitada mõttevahetust probleemidest, mis ühendaksid Eesti seisukohalt uurimisväärse üldinimlikumate huvidega.