Õiendamise sõnadest. Verbisünonüümika Jõhvi ja Iisaku regilauludes

Kanni Labi

Regilaulu paralleelvärsside vahel on situatsiooniekvivalents, nad tähistavad üht üldsituatsiooni, ühesugust tegevust, kuigi võivad erineda selle tegevuse osaliste poolest. Ühesugust tegevust edastavad verbid on vahel täiesti sünonüümsed, kuid see võimalus on siiski üsna piiratud. Nii kasutatakse ühe verbi sünonüümidena veel selle alam- ja ülemmõisteid ning ühise ülemmõiste alla kuuluvaid mõisteid. Tähenduse poolest sarnaste sõnade asemel võidakse kasutada ka häälikkujult sarnaseid uusmoodustisi. Vaatlen nende võimaluste kasutamise sagedust Jõhvi ja Iisaku regilauludes ning püüan leida vastuseid järgmistele verbisünonüümikat puudutavatele küsimustele:

  • kui suur peab olema tähenduse ühisosa, et ühte sõna saaks regilaulus veel teise sünonüümina kasutada;
  • milline on regilaulu verbisünonüümide saamisel tähendusülekande osa;
  • millised on regilaulule eripärased tähendusnihked verbide sünonüümsel kasutamisel;
  • kas verb on seotud sama värsi noomenitega rohkem tähenduse või kõla kaudu;
  • kas paralleelsete verbide omavahelise tähendussuhte ning paralleelverbipaaride ja verbi-nimisõna ühendite sageduse põhjal saab otsustada, kas verbi valik värssi on tingitud pigem noomenitest või vastupidi.