Muhu regilaulurütmid
Janika Oras

 
Ettekande sisuks on Muhu regilaulude rütmi realisatsioonitasandi (üsna pealiskaudne) kirjeldamine. Materjal pärineb ERAs leiduvatelt helisalvestustelt 1938.–1984. aastast. Kõneleksin järgnevast:

1. Muhu mittelõppriimilisse kihistusse kuuluvate laulude viisirütmitüübid ja neile kõige üldisemalt vastavad värsimõõduiseärasused (normaaltrohheilise skeemi, murtud värsside, nn rõhulise värsisüsteemi eri kujude kasutamine eri viisirütmide puhul).

2. Mõningaid näiteid selle kohta, mis toimub värsirütmis ja meloodiajoonises siis, kui tajume kõrvalekallet normiks kujunenud 8-positsioonilisest trohheilisest skeemist:

1)midagi erilist ei toimu, ainult sõna algab värsirõhuta positsioonist;

2)meloodiamuutused jm silmatorkavat 8-positsioonilises n-ö murtud värsis;

3)luuakse täiendav värsipositsioon (selle asemel, et täita positsioon 2 silbiga?);

4)? ühesilbiline sõna kahe värsi piiril.

3. Kas meeste ja naiste rütmilahendused erinevad teineteisest?