Ajalooline traditsioon: V�ike-Maarja.

Hariduslik olukord - koolidest teistest kihelkondadest


Läksin venna seltsis Räpinas kooli. Koolitoas oli savipõrand, pikad pingid. Poistel olid mustad palitud seljas, sõid parajasti lõunat. Koolmeister Armu Jüri magas seni pingil, Piibel pea all. Kella koolimajas ei olnud, kui küünal oli põlenud pooleni, siis tuli heita magama. Torkisime siis krihvliga augud küünlasse, et saaks rutem magama! Kirikulaulud õppisime pähe, iga laps kordas ühe sõna: "Minu - süda - rõõmustele" jne. Peale Armu Jüri oli koolmeistriks Heinrich Rauch, oli tubli mees, aga armastas viina. Kui läks jooma, siis pani mind asetäitjaks. Kirikuõpetaja Masing vallandas ta. (Johann Kotli)
Kui algasin kooliõpetaja ametit, siis puudusid raamatud, puudusid oskussõnad - kõik tuli ise luua. Mina lasin koolipoistel koguda taimi ja kuivatada. Talvel õpetasin kiviriiki, kevadel ja sügisel taimeriiki. Õpetasin ka turnimist. Olin tuttav Tartu ülikooli turnimisõpetajaga ning sain temalt juhatusi. Kord nägin Tartus vehklemist - hakkasin ka seda õpetama. Koolitöö kestis jaanipäevani ja lõpuks oli suur rahvapidu mõisa poolt - koolipoisid turnisid! (Johann Kotli)
EKLA, f 199, m 58, 65/6 (181-182) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!