Majanduslik elu

Kullenga mõisas olid armetumad suured karjad Saksamaa lambaid. Oli “sehver” ja 5-6 lambapoissi. Talus katsus mõni ka pidada puhast tõugu lambaid, aga küla kari oli segi ja ei tulnud sest midagi. Piima sai siis ainult enda jaoks. Kui hakati piimakarja kasvatama, siis enam lambaid ei peetud. (Mihkel Ventsel)
16-aastasena tulin Assamalla külla sulaseks, sain 12 rubla aastas ja riided - see peremees pani mind ka leeri. Teise juures sain juba 25 rubla aastas, siis läksin Võhmutasse, sain 35 rubla ja lõpuks 55 rubla aastas. (Leevart)
Minu isa oli 30 aastat mõisa kubjas Porkunis. Kupjal oli kuuepäeva maa kasutada, muud palka ei saanud. (Anna Aamann)
110 vaimu oli alati mõisa põllul - peeti teistega alati sõda. Kui üks peremees mitu aastat perekirjutuse ajal oli ilma sulaseta, siis juba hakati mõisast temale peale käima! (Joosep Hüübner)
Minu talitajaksoleku ajal jäi Porkuni magasiaita 330,5 kuli rukist ja 18 000 rubla Tallinna krediitkassasse, aga nüüd on see kõik otsas (Joosep Hüübner).
Kui talupoeg jäi vaeseks, siis anti talu teisele tööpalga eest (Joosep Hüübner).
Kui talu jäi magasile 5 kuli võlgu ja talitaja oli torm, võeti maa ära. Talumees läks mõisa kaebama, härra ütles - ega mina pole võtnud sinu kohta, talitaja võttis! (Joosep Hüübner)
Tulime siia ja soetasime Triigi mõisast enesele puhastverd angleri karja. Saime Väike-Maarja näitusel esimese auhinna. (Kaaber)
27 aastat tagasi ostsime siin esimestena rehepeksumasina (hobuse-) ja niidumasina (Kaaber).
Sõnnikut oli põldudele vähe (teoajal) - mis vares sittus, see oli (Jüri Lemberg)!
Jüri Erikson pidas poissmehepõlves metsavahi ametit, palgaks oli 3 kuli rukist aastas.
Oli nagu maailma hakatus alles, kui mina olin noor - puusahk, puulusikas ja pütt… Eh, mis nüüd - masinad! (Jüri Erikson)
Ebavere mägi takistavat vihma. Kord palus üks peremees alandada maksu, kuna põllud asuvad mäe taga - sellega arvestati. Ka Pandiveres on vihma vähem kui mujal. (mitu jutustajat)
Triigi oli metsaäärne nurk ning seal kanti rahvariiet kauem. 1880. a, kui jutustaja asus sinna, olid külas kõik veel suitsutared muldpõrandaga. Talvel olid mitmel loomad toas. (Jakob Liiv)
Triigi mehel - kas muud looma oli või ei - hobune pidi olema hea. Kõik mehed olid hobuseparisnikud. Oli siis ka palju hobusevargust.
EKLA, f 199, m 58, 53/5 (136-150) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)