Raharendi- ja taludeostu aeg

Kui talu sai rendile, siis olid ju ikka kohe suure Jumala seljataga. Rent oli 80 rubla pluss kuus sõnnikuveo-, kuus heinapäeva, neli vakamaad rukist lõigata, neli vakamaad suvivilja lõigata. (Ots)
Olin rentnik samas talus. Rent oli enne 120, hiljem 175 rubla. Hooned ehitas mõis. Raha sai kartulist, viljast, loomadest. Sel ajal sai raha kergemini kui praegu! (Kadarpik)
1880. a (?) olid Koonus juba talud müüdud, mõned üksikud ka Vaos. Näis, et mõisnikud, kes olid kroonut teeninud, olid vabameelsemad ning püüdsid tulla vastu taludeostu soodustamiseks. (Jakob Liiv)
1888. a mõõdeti Porkunis maad krunti ja algas talude müümine. Talumaad olid kõik metsata. Ostjaid oli alul vähe, rahvas oli umbusklik. (Jakob Kuusler)
Ärinal ei jõudnud peremehed talusid ära osta, kaupmees Hoffmann ostis kokku mitme talu maa - see on suuruselt kuulus Müüriku koht (Jaan Kichelwelt).
1895. a ostis minu mees Aabrami talu, oli esimene ostja siin nurgas ja sai sellepärast 500 rubla odavamalt. Samal aastal osteti ka Metsapea ja veel kolmas talu. (Kaaber)
Ostes oli meie talu hind 2800 rubla. Kartulid tasusid ostuhinna, neist sai 1,5-2 rubla tündrist. Mina maksin viie aastaga talu hinna ära. Ostukauba ajal oli laenuprotsent 5, aga hiljem, kui suuremal osal oli juba võlg tasa, siis tõsteti topelt. (Kadarpik)
Maamõõdu ajal olin talitaja, oli sellega küll tegemist. Maamõõdu tööl olid pooled mehed mõisa, pooled valla poolt. Meie külast pidi kolm peret välja minema, maa ei andnud teisiti jagada. Neile anti maad teisest kohast. Pooled hooned ehitas neile mõis, pooled vald. (Joosep Hüübner)
50 aasta eest ostsin selle talu puhta rahaga - 4800 rubla (Joosep Hüübner).
EKLA, f 199, m 58, 51/2 (127-135) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)