Ajalooline traditsioon: V�ike-Maarja.

Külade hävitamine, külamaade vahetamine


Kiltsi mõisa juures asus Jäärepere küla, viis peret: Uuspere, Kilgi, Kangru, Raadiku, Tõntsu. Küla lõhuti, ilusad õunaaiad jäid mõisa põldu ning peremehed viidi Vorsti karjamõisa. Kilgi perest on Kilksonid praegu Vorstil. Samuti Tõntsu pere. (Jüri Erikson, Ann Ots, Jaan Kichelwelt)
Liiva küla võeti moonameeste majade alla, selleks jäeti alles Siimurahva ning Jaagurahva talude elamud. Üks peremeestest - Moorberg - asus Vorstile. (Ann Ots, Jaan Kichelwelt)
Praeguse Kiltsi jaama lähedal oli Veski küla, see hävitati. Kolmele perele anti kohad mujalt: Maasile, Maanuksele ja Tiisarile. Teised aga - Konksu, Uuetoa, Vanakubja ja Uueveski jäid maata. (Jaan Kichelwelt)
Vao külas hävitati Antsujüri, Kõrtsi ja Pearna talud ning maa liideti mõisaga (Jaan Kichelwelt).
Ärinal oli enne suur küla, ühte osa nimetati Metsu, nüüd on seal ainult kolm peret: Olev, Tanneberg ja Kasan (Jaan Kichelwelt).
Samuti oli Koonus enne kaks küla, nüüd üks (Jaan Kichelwelt).
Uniküla mõisa asemel oli enne küla (Kaaber).
Porkunis, Kullenga mõisa väljal on praegu Abaja tiik, seal asus enne Abaja küla - kuus peret. Üks vanainimene kõneles, et Abaja talud olla viidud Nurmetusse. Ühe Abaja pere nimi oli Matsi, teisi ei mäleta. (Johannes Elken on saatnud need teated Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimistoimkonnale.) (Juhan Elken)
Abaja küla läheduses olnud Toominga küla (Juhan Elken).
Kullenga mõisa väljal oli peale Abaja küla veel Lasila ja Karunga külad, peremehed viidi metsa äärde (Mihkel Ventsel).
Abaja, Türnapuu ja Kullenga olid suured külad, hävitati 1846. a ümber (Jakob Kuusler).
Pandiveres lahutati 3-4 talu ja viidi välja taha (Joosep Hüübner).
Aburi küla heinamaad olid enne Raekülast Roelani, aga need võeti mõisale ja anti vallale vastu kuuendiku kohti. Sellepärast nurises rahvas talitaja Hüübneri üle, et tema teinud seda mõisa huvides. (Jakob Kuusler)
Kõikidest küladest toodi saunamehed kokku ning asutati Sootaguse küla, seda nimetatigi algul Saunakülaks. See oli jutustaja vanemate ajal. Mõis andis ehituspalgid. Sellest ajast on pärit ka jutustaja talu praegune elamu. (Ann Ots)
“Eks talud pidi ju ikka lükatama metsa äärde - egas’ härra ei võinudki lubada, et külamehed asuvad kohe tema ümber!” (Ann Ots)
EKLA, f 199, m 58, 47/9 (108-122) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!