Arhiivid - isiklikud kirjakogud

Greenberg, Aleksander, 61 aastat vana, pensioneeritud kooliõpetaja. Sündinud Sootaguse külas, olnud kooliõpetaja-seltskonnategelane Amblas. Elab nüüd omas talus Sootaguse külas, kus tema isa oli eluaegne kooliõpetaja. Isa märkinud aeg-ajalt üles kohalikke sündmusi ning ka Aleksander Greenberg pidanud päevikut, kuid need on nüüd hävinud. Hoidunud olla aga Aleksander Greenbergi kirjavahetus Ambla tegevusajast. Ligi kakssada kirja Eduerakonna, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi jt. küsimustes kogutud neljakümne aasta kestel. Olla kirju Jaan Tõnissonilt, Mihkel Kampmannilt jt. Jutustaja ei nõustu näitama kirjakogu, on küll põhimõttelikult nõus andma kogu arhiivi (oli kõne EKLA-st), tahab aga enne nad ise korraldada. (Alesander Greenberg) (Aleksander Greenbergi postiaadress: Kiltsi, Sootaguse postitalu).
Väike-Maarja köstril Kotlil arvatakse olevat kirjavahetust Ado Grenzsteiniga (vastava järelpärimisega on pöördunud tema poole Eesti Kultuurilooline Arhiiv), kuid tema väidab, et olles küll väga lähedases tutvuses Grenzsteiniga, ajanud nad asju suuliselt. Pariisist saatnud viimane küll 2-3 kirja, kuid need on arvatavasti juba kadunud.
Kotlil on hoidunud ainult üks Mihkel Veske tõlkeluuletis allkirjaga “sõnasepp M. Veske” ja üks Jakob Tamme loodud teisend koraalist “Püha öö”.
Peale selle on Kotlil pildistusi kohalikkudest sündmustest: Väike-Maarja tuletõrjeseltsi esimene koosseis aastal 1900 (keskel von Harpe); Väike-Maarja esimene mängukoori 13-meheline koosseis; pilt Jakob Tamme matusest, võetud Väike-Maarja surnuaia väravas.
Kotlil on ajakiri “Monatsschrift für die Erziehung und Unterricht”. Leipzig u. Wien, 1878. Lehekülgedel 464-478 ja 535-548 on A. Grenzsteini kirjutis: “Livländische Volksbildung, historisch beleuchtet”. Kotli on nõus seda artiklit välja lõikama ning andma Eesti Rahva Muuseumi arhiiviraamatukogule, kui see oleks huvitatud.
(Traditsiooni koguja on selle ettepaneku teatanud Eesti Rahva Muuseumi arhiivraamatukogu juhatajale 1932. a. sügisel).
Liiv, Jakob on põletanud oma kirjavara läbiotsimise kartusel 1905. a. Hilisemast ajast on kirju umbes kolm laualaeka täit järgmistelt tegelastelt: A. Adamsonilt (Itaaliast), M. Juhkamilt, A. Jürgensteinilt, M. Kampmannilt, V. Ridalalt ja Fr. Tuglaselt. Viimaselt Juhan Liivi monograafia kirjutamise puhul umbes 50 kirja.
Oli säilinud Liivide vanema venna Joosep Liivi kiri andmetega Juhan Liivist. Selle palus Fr. Tuglas endale kasutamiseks ja lubas anda siis arhiivi.
Virumaa koolinõunik M. Meosel on hoidunud dokumente 1905. a. Helmest, muuhulgas ka Tartus, ülikooli aulas peetud koosoleku otsused. Olla ka kirjavahetust V. Reimanni ja J. Tõnissoniga. Endal puudub ülevaade materjalist. Ei ole nõus andma ära kohapealse tähtsusega dokumente, kuna tema on algatanud kohaliku muuseumi asutamise mõtte.
Juhuslikult kättepuutuvast materjalist annab Meos Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile edasitoimetamiseks järgmised arhivaalid:
1) Ärakiri Rakvere kreisi ja jaoskonna talurahvaasjade komissari arhiivi toimikust nr. 64 aastal 1892 Väike-Maarja kihelkonnakooli kohta (27 lehte);
2) Rakvere kreisi talurahvaasjade komissari kiri Väike-Maarja kihelkonnakooli juhatusele 1916. a juunis nr. 597 (1 leht);
3) Kviitung talurahvaasjade komissari arhiivist laenatud toimikute ja kirjavahetuse vastuvõtmise üle Vaos juuli 9. a? (1 leht);
4) Villem Reimanni kiri M. Meosele, Kolga-Jaanist 1904. veebruar 23 (2 lehte + ümbrik);
5) A. Sprenk-Läte postkaart M. Meosele, Tartust 1904. mai 15 (1 leht);
6) A. Kitzbergi postkaart M. Meosele, Tartust 1908. mai 24 (1 leht);
7) Kaks ärakirja R. Brandt’ i kirjadest M. Meosele 1912. aprill 7 ja 1913. oktoober 6 (3 lehte);
8) Põhja-Balti Keskkomitee Viru maakonna komitee kiri kihelkondade komiteedele ja valla täidesaatvatele toimkondadele 1913. november 24 (1 leht);
9) Sama komitee kiri M. Meosele Rakverest 1915. november 15 (2 lehte);
10) Sama komitee kiri Väike-Maarja kihelkonna komitee esimehele 1916. aprill 4 (1 leht);
11) Liivimaa Maaesitus. Kirjeldus Eesti vallavanemate esinemisest Riias 1918. aprill 10. Masinal paljundatud leht, tsirkuleerinud Väike-Maarjas sügissuvel 1918 (1 leht);
12) Eesti Demokraatilise Bloki üleskutse Venemaa Asutava Kogu valimistel (1 leht);
13) “Eesti Teataja” nr. 28. 1917. a. (2 lehte);
14) Eesti Tööerakonna üleskutse Asutava Kogu valimistel (1 leht);
15) Venemaa Sotsiaaldemokraatiliste Tööliste Partei Eestimaa komitee üleskutse “Eesti töörahvale” (1 leht);
16) I Riigikogu valimiste Virumaa ringkonna nimekiri (1 leht);
17) Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi aruanne 1918. a (2 lehte);
18) 10 peokuulutust (12 lehte);
19) Ärakiri konvendi protokollist Väike-Maarja kihelkonnakooli kohta a. 1869-1897 (6 lehte);
20) Väike-Maarja kihelkonnakooli lühikene elulugu 1883-1892. Peeter Koit + ärakiri Koit’i kirjast “Päevalehele” 1909. detsember 2 (6+3 lehte);
Nr. 1-20 loetletud arhivaalid on antud Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi. (Traditsiooni koguja)

Jakob Tamme käsikirjad viidi peale tema surma Eesti Kirjanduse Seltsi (Jakob Tamme käsikirjad jm arhiivmaterjali kogu jõudis lektor J. V. Veski käest Eesti Kirjanduse Seltsi kaudu hoiule Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi 4. novembril 1933. a (Traditsiooni koguja).) Üksikud luuletiste mustandid olid veel hiljem tema korteris. Neist paistis, et Tamm oli kaua töötanud oma loomingu kallal, kõik oli mitmekordselt muudetud ja parandatud. Tema viimased paberid viis õde siit ära. (Martin Meos)
EKLA, f 199, m 58, 16/23 (31-35) Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)