Ajalooline traditsioon: V�ike-Maarja.

Asjalised mälestised


Porkuni loss oli veega piiratud ja lossi torn paistis merele, see eksitas laevu ja torn võeti maha või lasti see Kadrikuninga ajal puruks. Jutustaja mälestuse ajal ehitas härra uue torni, kuhu pani kella.
Kiltsi lossi keldrites ripuvad rõngad laes, sinna tõmmati eestlased üles, et nende seljast nahka võtta (Juhan Elken).
Kiltsi lossis elab valge daam, sakste ajal käis ta iga öösi lossis tantsimas, ajas öövahi üles: “Mine eest ära, siit läheb minu tee.” Ühe tamme all lossi õuel ei saanud ka keegi magada. (Ann Ots)
Touarti talu maal olnud vana sõjaaegne loss (Miina Kaaber).
Avispea külas Kassioru maal olnud kindlus (Miina Kaaber).
Avispea külas praeguse tuuleveski kohal oli enne “maja”, see oli ehitatud saksa sõjaväele sel ajal, kui ordu sõdis Venega (Jaan Kichelwelt).
Kiltsi lossist viib maa-alune tee Vao mõisa, suured rauduksed on Kiltsi lossi all näha (Ann Ots).
Maa-alune tee käib Vao tornist Kiltsi ja Porkuni (Juhan Elken).
2-3 versta Kiltsi lossist oli vahitorn vaenlaste valvamiseks (Juhan Elken).
Vene ajal ehitati tee läbi Kullenga ja Kadila, seda teed liikusid sõjaväed.
Praeguse Väike-Maarja kiriku ees on kõrgem koht, kus on olnud vana klooster. Sellest on tuntud lugu parunipreili põgenemisest toapoisiga (Saadetud Eesti Rahvaluule Arhiivile). Hiljem oli kloostri kohal kõrts. (Hiiemets)
Kiriku seina on müüritud noor tütarlaps nimega Maria, sellest saanud kirik oma nime (Hiiemets).
Lügamuse ja Koeru kirikud olla leitud metsast (Jaan Kichelwelt).
Kiltsi mõisa juures on vana veski, mis enne oli piiratud lossi müüriga, see olnud vanasti kabel (Ann Ots).
Vao mõisast lõuna poole, jõe kaldal olnud kabel, kuhu maeti surnuid. Jutustaja mälestuse ajal poisid kaevanud kord sealt uksepiidad välja, mõisnik lasknud kohe kinni ajada. (Jaan Kichelwelt)
Vao küla lähedal maantee ääres on Luumägi, Põhjasõja-aegne matusepaik, hauad olnud veel hiljem näha. (Sellest on Elken saatnud teateid Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimistoimkonnale). Samas /Luumäe/ läheduses on Suuresoo mägi ja Reka mägi, samuti Assamallas Kabelimägi. Nendest ei teata lähemalt. (Juhan Elken)
Ühte kirikumõisa välja nimetati Kalmuaed, seal oli üks katusega paekivist rist, hiljem jäi see Maunukse põldu ning kangutati maast välja, praegu on seal kohal kaks küngast (Jaan Kichelwelt).
Väike - Maarja kiriku ees on hauarist järgmise kirjaga: “Anno 1708 (1718 ?) den 12 August Wistlast Michkkle Matis”. Selle risti pannud mõisnik talupojale. (Jakob Blumfelt)
Kiriku ümber on kalmistu, mõisnikute ja kirikuõpetajate hauad. Kiriku ees on mälestussammas Vabadussõjas langenuile saja kahekümne nimega.
EKLA, f 199, m 58, 4/7 (1-23) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!