Ajalooline traditsioon: V�ike-Maarja.

Vabadussõda


Olin pojaga koos Rägavere mäel lahingus punaste vastu. Suutsime ühe päeva vastu panna. Kolmandik meie sõdureid jooksis laiali! (Lindermann)
Punaste Rakveresse tungimisel jooksid eesti sõdurid linnast - oleks igal mehel olnud või roigaski käes! Rakvere langemise järel pidi meie vägi koguma end Tamsalus. Sinna oli tulnud ka mõni mees Väike-Maarjast. (Lindermann)
Minul oli ülesandeks viia Väike-Maarja Ühispanga varandused Paide Ühispanka. Selle järele hakkasin korraldama varustust Paide-Tamsalu vahel kuni sain ühe vooriga kaasa Tallinna poole. Olin Maapäeva liige ning oli põhjust sinna minna, algasid koosolekud. (Martin Meos)
Jõulu teisel pühal võtsid eesti väed Tapa tagasi, öö läbi oli laskmine (Alvine Püss).
Punased tulid Liigvalla mõisa, röövisid ja ähvardasid aidamehe maha lasta. Eesti soomusrong tuli Kiltsi - punased avasid temale tule Liigvalla veski juurest, nad löödi põgenema. Umbes viiskümmend ratsameest läksid meilt läbi, küsisid teed Nõmmele. Mõned olid ilma mütsita. (Alvine Püss)
10. jaanuari õhtul oli kuuldus, et eestlaste soomusrong oli Kiltsis. Üks punaste sõdur kihutas sealt ratsa, ilma mütsita selle teatega. Järgmisel päeval kadusid Väike-Maarjast kõik punased. Venelaste voor oli aga jäänud teisele poole raudteed ja sealt tulid veel teise päeva hommikul põgenevad sõdurid - kaks venelast ja üks soomlane. Tulid hommikul kell viis meile sisse ja nõudsid hobust, ähvardades kõiki maha lasta, kui hobust ei saa. Ütlesin, et hobune on juba ära võetud (kuigi oli alles!). Siis jooksid edasi. Üks nendest oli haavatud. Soomusrong lasknud madalalt, muidu oleks nad kõik surnud! (Johann Kotli)
Palju noormehi läks punaväelastega kaasa. Ei teadnud nad midagi poliitikast - oli lihtsalt õhin minna! (Einblau)
Jäola külla kostis Rakkest (5 km) venelaste kisa, kui meie soomusrong hakkas pommitama punaste seljataga. Punased olid Nõmme külas, ei teadnud, et Kiltsi oli eestlaste käes ja soomusrong juba nendest möödas Kiltsi ja Rakke vahel. (Einblau)
Eestlased tulid Jäola külla ja seisid kolm päeva edasi liikumata (Einblau).
Punased võtsid Porkunist härjavärsi ja tapsid Kullena tee ääres - liha jäi eestlastele (Lindermann).
Punased jätsid põgenedes Räitsvere külla kaks kahurit. Eesti väe poolt anti külakupjale käsk mehed ja hobused ajada kahureid vedama. Oli nii kiire, et külakubjas sõitis püsti vankril ja hüüdis iga talu õues: ”Kaks hobust ja kaks meest” ning kihutas jälle edasi. (Einblau)
“Ühistöö” agaramad tegelased olid Joh. Elken, prl. Marta (Alma?) ja prl. Eljas. Saadeti sõjaväe riietust, korjati Eesti riigi “hambaraha”. Elken rääkis, et likvideerimisel jäänud 3000 marka “Ühistöö” raha ühe tegelase kätte!
EKLA, f 199, m 58, 144/7 (382-395) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!