Saksa okupatsioon

Sakslaste tulekul oli Kiltsi jaama juures lahing. Hanseni naine tuli hobusega lapsi kooli viimast, sai raudtee ülekäigu kohal surma. (Ann Ots)
Uudishimu pärast mindi sakslastele Kiltsi vastu (Martin Meos).
Olime Kulina laadal, kui Saksa väed tulid sisse, ajasid laada laiali (Kaaber).
Meil oli määratud pidu, mis langes kokku sakslaste tulekuga. Süüdistati Elkenit, et korraldas sakslastele peo. Sõdurid oli kõik haritud mehed - igaüks võis esineda millegagi peol. (Martin Meos)
Okupatsiooni esimestel päevadel tuli Saksa ohvitser minu juurde: ”Sind Sie Herr Kotli?” Tahtis minuga kõnelda nelja silma all. Ütles, et nemad on 25 meest kinni võtnud, kes lastakse maha, aga neid ei tule mitte matta pühitsetud maasse! Ta andvat ühe päeva omastele aega laipade koristamiseks. Küsisin, mis on nende meeste süü. Vastus: ”Nad on teritanud relvi Saksa sõjaväe vastu.” Mina seletasin, et neid mehi ei saa selles süüdistada. Ja kust saame töölisi, kui nad kõik maha lastakse? Ohvitser vastas sellele: ”Toome sakslased!” Meie jutt kestis poolteist tundi ja lõpuks sain meestele ikkagi armu välja tingida. Lahkudes ütles ohvitser: ”Mina ei teadnud midagi sellest, mis teie olete minule selgeks teinud.” Ainult üks hobusevaras, Simuna mees Valk, lasti maha.(Johann Kotli)
Saksa komandatuur oli Kiltsi mõisas. Mina olin neil tõlgiks. Tõlkisin ka üleskutsed eesti keelde. (Johann Kotli)
Ortsvorsteher oli Kaarma mõisnik Limberg (praegu Tamsalu lubjavabriku omanik) (Johann Kotli).
Saksa sõdurid läksid omavahel riidu ja lasid ühe maanteel maha. Süü langes vallarahvale ning nõuti igalt isikult 20 rubla trahvi. Kellel ei olnud raha maksta, see pandi tööle. (Jakob Blumfeldt ja Martin Meos)
Vallavanem Pärnamägi oli sakslaste vastane ja esines sellena ka nende vastu. Kirikuõpetaja tuli sõduriga kihelkonna (valla?) varandust ülesvõtma. Pärnamägi nõudis temalt dokumenti - seda ei olnud. Pärnamägi ütles: ”Teie olete hullemad kui enamlased!” (Martin Meos)
Kooliõpetajad ei kirjutanud olla teenistuslepingule - ähvardati maalt välja saata. 1917. aasta enamlaste tegelane Kaalep Amblast sai siis sakslaste ajal koolijuhatajaks. Peale sakslasi, vene punaste ajal oli sama mees haridusosakonna juhataja Rakveres. Põgenes ühes punastega Venemaale, tuli hiljem tagasi ja praegu on algkooli juhataja Rakkes. (Martin Meos)
Porkuni mõisa puusepp Ants Pull öelnud valitsejale:”Sinu ninaluust saab üks hea rattapöid!” Sakslaste ajal tahtis seda kätte tasuda ning saadeti sõdurid Pulli kinni võtma, metsahärra Rott oli teejuhiks kaasas. Tulid rehes minu juurde: ”Kas sina oled Ants Pull?” - Ei leidnud Pulli. (Jakob Kuusler)
Saklased lasid Kiltsi lossis kuus Simuna meest maha. Kiltsis lasid sakslased maha ühe taluperemehe poja. (Alvine Püss)
Saksa sõdurid tormasid lauta ja valisid kõige suurema sea endale (Kaaber).
Sakslased tahtsid maanteel minu noore hobuse ära võtta (Joosep Hüübner).
Läksime sakslaste ajal 2-3 meest koos Kiltsi, siis oli salaluure juba teel (Martin Meos).
Väike-Maarja alevis oli keelatud kiviteel hobusega sõita - pidi minema sammu (Einblau).
Saksa komandantuur asus seltsimajas. Väge oli siin vähe. (Martin Meos)
Iga mees pidi teretama Saksa sõdurit - naisi teretasid sõdurid ise. See anti teada käsukirjaga! (Einblau)
Saksa väed läksid siit läbi Narva-Jõesuhu. 15. detsembril (?) tulid samad mehed jälle siit läbi. Üks sõdur juhatas: "Siin oli “Speckkeller!” (Jakob Blumfeldt)
Sakslased kadusid pimedal sügisööl. Viisid seltsimajast kaasa plekkveetorud. (Martin Meos)
Anderkopp kutsus mind sakslaste ajal Rakveresse ning tegi ülesandeks organiseerida seltskonda kodanlisel alal, Allast pidi organiseerima sõjaväe alal. (Martin Meos)
Kooliõpetaja Allast, Kurtna kooliõpetaja Joh. Peebo ja Kasan organiseerisid kaitseliitu 1918. aastal (Einblau).
Tahtsime osta sakslastelt kahurit. Küsiti küll ülemuselt järele, aga ei müüdud. Revolvreid müüsid aga ohvitserid salaja küll. (Martin Meos)
Jaan Vaarberg tahtis igalt magasilt 1000 rubla laenu, et tellib Soomest püssid (Jakob Blumfeldt).
Kadilas oli relvi Ilmasõja ajast. Vene väge seisis taludes, saime ohvitseridelt välja kaubelda 25 püssi ja kasti padruneid. Hoidsin need omas heinalaos. Lauda seintesse tegin laskeaugud, juhuks kui enamlased tungiksid tallu. (Jaan Ots)
EKLA, f 199, m 58, 136/40 (344-369) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)