Ajalooline traditsioon: Tļæ½ri.

Suusõnaline traditsioon - Venestusaeg


Venestus algas meie maal, nagu teada, 1887. aastast peale, mil koolides õppekeeleks määrati vene keel. Järgmistel aastatel muudeti asjaajamine venekeelseks kohtutes ja muis ametiasutusis. Algkooli esimeses ja teises klassis lubati õpetada lapsi veel nende emakeeles, kuna aga kolmandal õppeaastal ka algkoolis tuli hakata õpetama venekeeles. Hiljem hakkasid Vene kooliülemad nõudma, et vene keeles õpetama tuleb hakata ka esimesel õppeaastal, kohe esimesest koolipäevast. 1905. aasta sündmuste mõjul muudeti see määrus ja pandi maksma esialgne seadus, mille järgi lubati õpetada kahel esimesel õppeaastal laste emakeeles.
EKLA, f 199, m 39, 155 (III-10) < Tallinn < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Tammann, s. 1866 (1929)

Venestamisaja algusest kuni lõpuni olid Paide ringkonnas (esialgu üle kubermangu) ametis 13 inspektorit, nimelt: Poska, Jõgever, Jaanson, Luik, Orlov, Hanser, Arbatski, Anson, Rutšjev, Dunajev, Tihomirov, Tsiglinskij ja Rõbalka.
EKLA, f 199, m 39, 155 (III-10) < Türi khk. - Linda Tamman < Taiksi kooli kroonikast (1929)

Tõsiseks Eesti meheks nende hulgast osutus inspektor Anson, endine Põltsamaa Aleksandrikooli juhataja. Inspektor Hanser oli rahvuslikes küsimusis väga tagasihoidlik.
Eesti kubermangu rahvakoolide direktoriteks olid aastast 1900-1914: 1. Pavlov, 2. mag. Recha, 3. Rogosinnikov. Neist oli eestlane direktor Recha, kes oli, samuti kui inspektor Hanser, rahvuslikes küsimusis tagasihoidlik. Maruvenelastena esinesid direktor Rogosinnikov ja inspektor Rõbalka.
Aastal 1913 avati Türi alevis kuueklassiline kroonu algkool, mis pidi olema see päris "vene kool" (inspektor Rõbalka sõna: вы дoлжны знaтъ, чтo этa русскaя шкoлa).
Ministeeriumikoolide vastu oli vaenulik Türi koguduse õpetaja von Landesen, ei tulnud koolijuhataja palvetest hoolimata Retlasse vaimulikku teenistust pidama ei koolimaja nurgakivi panemisel ega ka maja valmissaamisel tema õnnistamisele.
Türi kihelkonnas töötasid kaks ministeeriumikooli, üks kihelkonna põhjapiiril, Väätsa vallas, teine kihelkonna lõunaosas, Türi-Alliku vallas. Mõlemad alustasid tegevust 1900. aastal.
EKLA, f 199, m 39, 155/7 (III-10) < Tallinn < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jüri Tammann, s. 1866 (1929)

Umbes samal ajal, kui vallakoolid hakkasid tegutsema, asutati Vahastusse venekool, nagu rahvas teda nimetas. Ametlikult aga "Вaхaтскoe Прaвoслaвнoe вoспитaтeлънoe училищe". Peamiselt õpetati koolis vene keelt. Õpilasi käis ka koolis teistest valdadest ja oli neid arvult 40-50. 1895. aastast asub Vahastu kooli elama preester. Klass muudetakse kirikuks ja kool kolis ära. Endine koolijuhataja Luksepp tagandati ja ametisse seati tõsivenelased Litvinskij ja Dobroževskij, kellest esimene eesti keelt üldse ei mõistnud.
EKLA, f 199, m 39, 157 (III-10) < Türi khk., Vahastu k. - Linda Tamman < Jaan Mironov, Vahastu algk. juh. (1929)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!