Ajalooline traditsioon: T�ri.

Suusõnaline traditsioon - Ärkamisaeg - Eesti Aleksandrikooli abikomiteede tegevused


Eesti Aleksandrikooli toetati igal pool heameelega. Korjati loosimiseks asju ja ka otsekohe raha. Rahalised annetused kõikusid 50 kopika ja 3 rubla vahel. Peale selle peeti pidusid ja etendati näitemänge.
EKLA, f 199, m 39, 151 (III-9) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Hans Tarius, s. 1870 (1929)

Korraldati basaare. Väätsale tulid Purdilt näitlejad ja etendasid "Muru Miku meelehaigust." Nimetatud näidend oli siin üldse esimeseks. Sarnastest näitemängudest ja basaaridest võttis rahvas osa väga elavalt. Väätsal saadi neist peoõhtutest puhastkasu 400 rubla.
EKLA, f 199, m 39, 151 (III-9) < Türi khk., Väätsa v., Väätsa k. - Linda Tamman < Jaan Madisson, s. 1850 (1929)

Retla kooliõpetaja Jaan Lõvi, kes oli Eesti Aleksandrikooli komitee liige, pidas kihutuskoosolekuid, milliste päevakord oli harilikult järgmine: alguses vaimulik kõne, siis koolikõne ja lõpuks palve. Alliku mõisnik Aleksander von Baranoff olnud selle vastu, et Jaan Lõvi kui kooliõpetaja peab kõnesi.
EKLA, f 199, m 39, 151/2 (III-9) < Türi l. - Linda Tamman < Jaan Lõvi, s. 1853 (1929)

Väätsal olid Eesti Aleksandrikooli asjus peakorraldajateks Jaan Madisson, Peeter Somberg, Paal ja Türk. Avalikku rahakorjamist ette ei võetud, kuid korraldati näitemänge ja basaare. Jaan Madisson läinud Jaan Lõviga tülli, sest Lõvi olla silmas pidanud ka oma isiklikke kasusid. Et kokkulepet ei saavutatud, siis asutati iseseisvalt Väätsa-Rõa Eesti Aleksandrikooli abikomitee osakond.
Ajalehtedest loeti Türi kihelkonnas peamiselt Sakalat ja Ristirahva Pühapäevalehte. Palju poolehoidjaid oli Sakalal ja üldse Jakobsonil Väätsal.
EKLA, f 199, m 39, 152 (III-9) < Türi khk., Väätsa v., Väätsa k. - Linda Tamman < Jaan Madisson, s. 1850 (1929)

... ja Tännassilmas. Tännassilmast oli kirjasaatjaks Sakalasse Hans Pent, ametilt rätsep.
EKLA, f 199, m 39, 152/3 (III-9) < Türi khk., Türi v., Tännassilma k. < Hans Pent, s. 1858 (1929)

Ristirahva Pühapäevalehte loeti kõige enam Lõõla külas. Peale Sakala ja Ristirahva Pühapäevalehe loeti veel Postimeest, Valgust ja Virulast. Nagu juba haridusliste olude kirjeldamise juures nimetatud, ei sallinud mõisnikud Sakalat ega Jakobsoni ja püüdsid mitmeti takistada Sakala levinemist. Ainukene mõisnik, kes seda ei teinud oli Alliku mõisa omanik Aleksander von Baranoff. Aleksander von Baranoff, sünnilt venelane ja endine kindral, oli palju vabama ja laiema silmaringiga kui teised ümberkaudsed mõisnikud. Aleksander von Baranoffi teenus on muuseas ka A. Kurrikoffi pääsemine Türi kiriku õpetaja kohale.
Kolu ümbruses tellisid paljud omale Sakala. Mõisnikule (Middendorf) nimetatud leht polevat meeldinud, sest Sakalas olevat kallale tungitud ka Middendorfi onule.
EKLA, f 199, m 39, 153 (III-9) < Pilistvere khk., Laimetsa ms. < Vändra khk., Käru ms. - Linda Tamman < Liisa Schuting, s. 1837 (1929)

Ka Retlas loeti peamiselt Sakalat. Jakobson olnud väga tuntud ja peetud temast ka väga lugu.
EKLA, f 199, m 39, 153 (III-9) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Jaan Aron, s. 1861 (1929)

Peale Sakala loeti Retlas veel Ristirahva Pühapäevalehte ja Eesti Postimeest.
Ka kirikuõpetaja Kurrikoff olnud Sakala vastane ja soovitanud lugeda Ristirahva Pühapäevalehte.
EKLA, f 199, m 39, 154 (III-9) < Türi khk., Türi v., Retla k. - Linda Tamman < Ann Õunapuu, s. 1844 (1929)

Esimene leht, mida loetud Alliku vallas, olnud Pärnu Postimees. Hiljem alles saanud loetavamaks leheks Sakala.
EKLA, f 199, m 39, 154 (III-9) < Türi khk., Türi v., Tännassilma k. - Linda Tamman < Hans Pent, s. 1858 (1929)

Änari külas olnud esimene ajaleht Pärnu Postimees. Sakalat polevat loetud.
EKLA, f 199, m 39, 154 (III-9) < Türi khk., Türi v., Änari k. - Linda Tamman < Pearn Iismann (1929)

Terves Türi kihelkonnas tuntakse rahva hulgas ärkamisaja tegelasist ainult Jakobsoni. Jakobson on olnud väga kange mees. Alati, kui sõitis hobustega, siis olid tal kaasas kirves ja saag, millistega lõhkus ära kõik väravad teelt, sest tee pidavat olema vaba.
EKLA, f 199, m 39, 154 (III-9) < Türi khk., Türi v., Tännassilma k. - Linda Tamman < Hans Pent, s. 1858 (1929)

Jakobson tapetud samuti maha kui keisergi. Tohtrid olid ju mõisnikud ja andsid niisugust rohtu, mis tegi tõve suuremaks. Meil oleks olnud ammugi vabadus käes, kui Jakobson poleks surnud. Jakobson oli ju keisri sõber.
EKLA, f 199, m 39, 154 (III-9) < Türi khk., Türi v., Toravere k. - Linda Tamman < Ants Kuulmann, s. 1845 (1929)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!