Okupatsiooniaeg

1918. aastal 3. märtsil alanud Saksa valitsus, kuna enamlased põgenenud kabuhirmus Venemaale. (Kaldesuu, Juhan)
Saksa sõdurid asunud elama Lüganusele aprillis ja lahkunud oktoobris. Sõdurid paigutatud taludesse laiali ning kihelkonna keskel asuvas külas olnud igal pool sakslasest kaasüürilisi. Nii asunud nad Purtse, Lüganusele, Erra-Liivale, Maidla ja Hirmuse mõisasse, Sala-Aru külasse ja Savalas seisnud ratsasalk ja rattakomando, kes asunud külla juba veebruari lõpul. (Kaldesuu, Juhan; Uueküla, Aleksander; Rumm, Eeva; Lümat, Mihkel; Tagamaa, Jaan; Iisküll Arnold jt)
Sakslasist vabaks jäänud metsakülad nagu Lümatu, Jalastu, Tagamaa, Sirtsi, Oandu jt. Kuid ülal loendatud külis käinud saksa sõdurid toidumoona otsimas. Eriline nõudmine olnud peki ja munade järele. (Lümat, Juula; Tagamaa, Jaan)
Saksa sõdurid oma ülespidamiselt olnud kaunis viisakad. Vägisi pole kelleltki midagi võetud. Ent kui keegi oma normi, mis talle määratud sõjaväele andmiseks, jätnud viimata, siis tuldud ja võetud vägisi palju enam normeeritud osast. (Põld, Jaan; Sajor, Mihkel)
Sala-Aru külas võetud ühel talunikul külimõõt jahu just leivasõtkumise ajal astja äärelt ära, sest talumees jätnud oma normi viimata. (Krous, Miina; Eeken, Kristina)
Saksa sõdurite kohta ei olevat ju palju midagi halba lausuda, kuid hullud olnud just omad – kohalikud sakslased ja nende suualused. Nii kogunud õpetaja Valter mööda kihelkonda allkirju Balti hertsogiriigi pooldajatelt ning Lüganuselt kogunud ligemale paarsada allkirja. “Viimane asiolu näitab, kui palju leidus Lüganusel saksameelseid kodanikke.” (Kaldesuu, Juhan) Kuid neist andnud paljud omad allkirjad ainult sellepärast, et mitte pahandada õpetajahärrat ega valitsust. (Kaldesuu, Juhan)
EKLA, f 200, m 19:1, 118/20 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)