Karistussalgad

Kolmekuninga laupäeva ööl 1906. aastal tulnud soldatid Jõhvist Maidla koos mõisnikkude ja kirikuõpetajate poegadega. Viimased olnud kohalikkude revolutsionääride otsimisel juhtideks. (Männi, Marie; Iisküll, Arnold)
Õhtupoolsel ööl hakatud püssi laskma Aidu-Nõmmel ja pisut hiljem olnud karistussalgad juba Savalas, kus otsitud Männi kauplus läbi. Siit sõidetud Aruvälja ja Hirmuse kaudu Püssi mõisa. (Pelts, Anton; Iisküll, Arnold)
Aidu-Nõmmel paugutatud külaelanikkude majade pihta, sest arvati, et keegi tagaotsitav Lusti-nimeline mees end külas varjab. Laskude tagajärjel saanud surma üks naine koos lapsega. Nimetatuid tabanud kuul läbi toaseina. Samas külas lastud maha ka 11-aastane tütarlaps, kes paukudest hirmununa jooksnud õue. Kuid Lusti ennast pole leitud, olgugi et viimane ennast külas varjanud. Ennem edasisõitu pandud põlema karistussalkade poolt Lusti maja. (Männi, Marie; Vahmann, Mihkel)
Umbes jaanuari lõpul tulnud karistussalgad uuesti Jõhvist Püssi ja Maidla mõisasse. Siit käidud ümberkaudseis külis nuhkimas ja otsitud mässajaid nimestiku järgi. Kätte saadud revolutsionääre veetud regede pääl ringi ja peksetud mõisus. (Männi, Marie; Vahmann, Mihkel)
Peksmine toimunud Püssi, Maidla ja Aa mõisus. (Kippar, Otu; Kaldesuu, Juhan)
Püssis pole kedagi maha lastud, kuid peksetud küll. (Uueküla, Aleksander) Kuid Maidla mõisas lastud karistussalkade poolt maha üks mees ja kaks meest tapetud Aruväljal, Koltskäbi juures. (Männi, Marie; Iisküll, Arnold)
Vangistatud hoitud kinni Püssi ja Aa mõisa keldreis kuni kohtuotsuseni. Osale mässajaist määratud karistuseks peksmine ning viimane viidud kohal täide. (Kippar, Otu; Kaldesuu, Juhan)
Hoopide arv olenenud süü suurusest. Keegi Johannes Lehtmets kirjutanud kaunis mahategeva artikli ajalehes Püssi krahvi ja õpetaja Valteri kohta ning talle antud 90 kepihoopi Aa mõisas. (Kippar, Otu; Kaldesuu, Juhan)
Sirtsis ja Tagamaal käinud karistussalgad uurimas, kas kellelgi ei ole majas mingisugust laskeriista ehk revolutsioonilist kirjandust. Läbiotsimine pandud toime hoopis teisel ettekäändel. Nimelt öeldud, et valitsus tahab selgusele jõuda, kas kõik metsatöölised, kes viibinud tol ajal nimetatud külis korteris, omavad passe. (Tagamaa, Jaan; Normak, Jüri) Kuid passide vaatamise asemel soritud külaelanikkude kummuteid ja kaste. (Tagamaa, Jaan; Normak, Jüri; Lümat, Mihkel)
Keegi metsatööline julenud oma kasti läbiotsimist keelata. Samas tõmmatud vasturääkija soldadite poolt kastile kummuli ja peksetud läbi. (Tagamaa, Jaan; Normak, Jüri; Lümat, Mihkel)
Nähtavasti elas Lüganuse kaunis hoogsalt revolutsioonile kaasa. Ja isegi kihelkonna liikumistsentrumist eemal asuvad metsakülad olnud täis mässuvaimu. Peremehed ja töölised käinud vallamajas peetavail koosolekuil ja miitinguil ning mõningad nooremad mehed elanud kogu aeg väljaspool kodu, et olla kergesti kättesaadaval üldise mässu puhkemise korral. Ülal tähendatud asiolu metsakülade informeerimise suhtes tuleks kirjutada külas viibivate metsatööliste arvele, eriti sellepärast, et tööliste hulgas viibinud ka mõningaid Tallinna linnast tulnud mehi, (Tagamaa, Jaan) kes olnud südid agiteerijad. (Lümat, Mihkel; Kippar, Otu)
Kõige tagasihoidlikum nurk kogu punase aasta kestel olnud Purtse küla. Äsja mainitud küla mehed olnud revolutsiooni suhtes väga skeptilisel seisukohal ja nad kogu käärimise kestuse mänginud passiivset pealtvaatajat, oodates huviga liikumise lõpplahendust. (Kaldesuu, Juhan)
Leidub vanemate meeste hulgas neid, kes kalduvad arvama nagu oleksid mõisnikud ise palganud ässitajad agitaatorid selleks, et näidata keisrile kui metsik ja rumal on eestlane või üldse talurahvas, lootes hankida enesele suuremaid õigusi mässuhimuliste talupoegade üle.
“Kes teab, kes selle mässu tegi, kas rahvas või saksad,” arvab väga kahtlevalt üks Kärkküla peremees. (Kippar, Otu)
Viimasele otsusele kaldutakse nimelt sellepärast, et mässus pärissüüdlasi polevat tapetud. Nii määratud ässitaja Tammele ainult teatava ajani vangistus, kuna hoopis väiksema süüga kohalikud tegelased kättesaamise korral kohe maha lastud. (Iisküll, Arnold; Vahmann, Mihkel; Müür, Juhan)
Üldiselt peab tähendama, et sakste süüdistamine talupoegade ja tööliste mässu õhutamisel on kaunis laialt levinenud.
Ilmasõja kohta ei teata palju seletada, sest kohalikke elanikke puudutas sõda ikkagi kaudselt, kas kraami võtmise või meeste mobiliseerimise näol.
EKLA, f 200, m 19:1, 110/5 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)