Ajalooline traditsioon: L�ganuse.

Hariduslik olukord - Sirtsi kool ja Soonurme kool


Sirtsi kool asutatud 1. veebr. 1924. aastal. Soonurmes olnud koolimaja ja Sirtsi ning Tagamaa lapsed pidanud käima Soonurme külla kooli. Kuna nimetatud külad asuvad metsa sees ja ligikaudu 9 km eemal, siis käinud Sirtsi ja Tagamaa küla lapsed Sirtsis Normaki talu rehetares koos lugemist õppimas.
Soonurmes olnud esimene kooliõpetaja keegi Mart Õunapuu, kes käinud iga kahe nädala tagant Sirtsis ja annud lastele lugemise tüki üles. (Müür, Juhan; Tagamaa, Jaan; Normak, Jüri; Põld, Jaan)
Koolmeistril enesel olnud Sirtsis krunt ja ta käinud niisiis tihti enam oma asja pärast kui laste õpetamise pärast Sirtsis.
Ka Eesti valitsuse ajal sunnitud lapsi Soonurme kooli, kuid Sirtsi ja Tagamaa mehed käinud Rakveres ning nõudnud kooli Sirtsi. . (Müür, Juhan; Tagamaa, Jaan; Normak, Jüri; Põld, Jaan)
Praegune Sirtsi 4-klassiline algkool asub endises Püssi krahvi hoones. Maja olevat ehitatud jahilossiks. (Kaguvere, Karl) Tegelikult ei näe maja mingi lossi moodi välja, vaid on puuehitus, ühekordne ja sisaldab neli tuba ja köögi.
Soonurme kool, mis on vanemaid Lüganusel, asub samuti puumajas, mis arvatavasti ehitatud 90. aasta paiku. Mingisuguseid faktilisi andmeid kooli kohta ei olnud mul võimalik hankida, sest kooliõpetaja ei viibinud suvel koha pääl ja nii jäid koolimaja uksed suletuks.
Rahvas teab nimetada, et kõige esimene õpetaja Soonurmes olnud keegi Mart. Sellele järgnenud Mihkel Pikati ja viimasele Mart Õunapuu Virumaalt. Viimaks nimetatu töötanud Soonurme koolmeistrina kaua aega. (Põld, Jaan; Sajor, Mihkel jt)
Kooliskäimine olnud kõige lastele sunduslik Kaarel Voigdti kirikuõpetajaks saades. Koolis tulnud käia kolm talve, kellel selle ajaga raamat selgeks pole saanud, see pidanud oma õpingut koolis kordama. Õppetöö koolis kestnud terve päeva, so kuni valgest valgeni. Pärast kolmetalvelist igapäevakooli tulnud käia veel suurtekoolis. Viimases kuni leeriminekuni igal nädalal üks päev.
Õpetatud lugemist, piiblilugu, testamenti ja katekismust. Kirjutamise ja rehkendamise õpetamine olnud täiesti koolmeistri oma asi ja olenenud temast. Esimesist kooliõpetajaist osanud vähesed kirjutada.
Suuremaks võimuks koolide üle olnud kirikuõpetaja, kes teostanud järelvalvet koolides tehtud töö üle sellega, et käinud igal talvel kord lapsi loetamas. (Teedlaus, Juhan; Vahmann, Mihkel; Lapp, Juhan; Normak, Jüri jt)
Nagu eeltoodust selgub, oli Lüganusel koolivõrk juba läinud sajandi keskpaiku kaunis tihe. Eriti rohkesti leidus koole kihelkonna kesk- ja põhjapoolses osas, kuna lõunapoolsed metsakülad pidid leppima kodusõppimisega või käima 9 km taha kooli.
Lõuna-lääne rajal asunud nimelt üks kool, Soonurmes. Mitmeid kilomeetreid eemal asuvail küladel, nagu Sirtsi, Tagamaa, Jalastu, Mehedi, osutunud Soonurmes koolis käimine pika tee tõttu võimatuks. Sellepärast võimaldatud kaugemal elavaile lastele koos õppimas käia Sirtsi Normaku rehetoas ning Mehedi külas. Soonurme koolmeistrile tehtud kohuseks käia igal nädalal kord Sirtsis ja Mehedis õpetamas. (Tagamaa, Jaan; Vahmann, Mihkel)
Tegelikult käinud Soonurme õpetaja küll iga kahe nädala tagant ja siiski rohkem oma majapidamise kui laste õpetamise pärast. (Lümat, Mihkel; Normak, Jüri)
Teadagi muutus korralik õppetöö selliseis tingimusis võimatuks, kuid pisut siiski õpiti. Nõutud ju ainult lugemist ja usutükkide pääst teadmist. Tähendab, kirikuõpetaja siht laste lugema õpetamisel oli see, et nad oskaksid jumalasõna lugeda ja selle järgi rahulikult ja alandlikult elada.
Viimane sunduslik kool ennem elluastumist olnud leer.
Leeriaeg kestnud kuus nädalat, millest pool aega käidud kevadel ja pool sügisel. Leeris korratud koolis õpitud piibliloo lugemist ja usutükke.
Päämine aeg leeris olles kulunud õpetajale töö tegemiseks. Nii tulnud leeripoistel künda, vedada puid ja sõnnikut, kolkida linu jne. Tütarlapsed teinud õpetajale heina, rohinud aeda, aidanud laudas karja talitada ja kedranud õpetaja prouale linu ja takku. “Vähe sai magada, sest öösel kella üheni õpiti ja päeval oldi kirikumõis teol.” (Põld, Jaan)
Leerilaste lugemise ja küsimise tund olnud keskhommikul ja õhtul. Leerisolijate hulgast valitud kokk, kes hoolitsenud õpetaja köögis kõige vajakliku eest. Nii toonud kokk kööki vee, lõhkunud puud, teinud luude jne.
Õpetajal enesel pole olnud väikest kõivistikku ja luuahagu tulnud leerilapsel mõisa metsast varastada. Sellisest pisikesest käsust üleastumisest ei olevat õpetaja väljagi teinud. (Tamm, Maarja; Teetlaus, Juhan)
EKLA, f 200, m 19:1, 93/8 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!