Ajalooline traditsioon: L�ganuse.

Hariduslik olukord - Kestla kool


Kestla kool on asutatud 1860. aastal. Alul asunud kool suitsutares, mis olnud praegusest kooli asupaigast ½ km põhja pool. 1890. aastal lasknud Püssi krahv ehitada uue koolimaja (Kestla kooli kroonika), kus asub kool nüüdki.
Koolimaja on puust ja sisaldab ühe klassiruumi ja õpetaja elukorteri. Kool on neljaklassiline, kuid töötab ühe õpetajaga. Viimasel on korraga käes kolme klassikursuse lapsed, kuna üks klass jääb ära vaheldumisi iga aasta.
Õpetajad:
Esimene õpetaja olnud Mihkel Vain Rägaverest. Kes olnud vigane taat ja osanud ainult lugeda. (Tamm, Maarja; Vahmann, Mihkel)
Mihkel Vain õpetanud lapsi 20 aastat. (Eero, Mari; Kippar, Mari; Kestla kooli kroonika)
Järgmine õpetaja olnud Jaan Pupson Tartumaalt. (Kestla kooli kroonika)
Jaan olnud mõistlik koolmeister, ta õpetanud pääle lugemise ka kirjutamist ja laulmist. Kuid ta jäänud Kestlas perekonnaga nälga ja läinud Venemaale. (Tamm, Maarja; Kippar, Mari)
Siis tulnud õpetajaks keegi Gustav Kriisk Kiiglast, kes õpetanud Kestla koolis 27 aastat.
Sellele järgnenud August Hoffmann ja viimasele Joosem Lemendik. (Kestla kooli kroonika)
Praegune õpetaja on Alfred Viltmann.
EKLA, f 200, m 19:1, 85/6 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!