Usuline elu

Jutustajate järele selgub, et Lüganuse kihelkonna elanikud on tagasihoidlikumaid inimesi usulises liialdamises. Kuni tänapäevani leidub kihelkonnas õieti väike protsent lahkusulisi (baptiste, advente). Ja varemail aegadel olnud kirikust lahtiütlemisi veel vähem.
Hoopis pahem lugu on ebausuga, sest viimane lokkab veel praegugi kihelkonna metsakülades ning igasugu nõidade ja sõnujate tööala on laialdane.
Rahvas ei tea nimetada ka vagatsejaid ning vennastekogudust Lüganusel ei olevat. Purtse külas elavat kolm ernudi venda, kuid needki rohkem nime pärast kui usus veendumusest. (Teedlaus, Juhan; Kaldesuu, Juhan)
Umbes 60-50 aastat tagasi käinud keegi prohvet mööda kihelkonda ja jutlustanud. (Teedlaus, Juhan; Tagamaa, Jaan)
Nimetatud prohvet lugenud end tõsiseks Jeesuse järglaseks ja kuulutanud peatset maailma lõppu. Et igavest elu taevas pärida, selleks pidanud kõik endid patust pöörama. Õndsaks võidud saada ainult tema järglasena. Nii käskinud ta usuvendadel ja -õdedel oma varandusist ja kodudest loobuda ning tema järele käia nagu jüngrid omal ajal Jeesuse järel. Alul leidnud prohveti jutlused vastukaja ja mõningad kuulajaist, eriti vaesemad, kellel ei olnud midagi kaotada, läinud prohvetiga kaasa. (Tagamaa, Jaan; Normak, Jüri)
Nii läinud Aruväljalt jutustajaga ühes kolm eidekest ja kaks nooremat tüdrukut. Lüganuse Matkalt seltsinud usuvendade ja –õdedega keegi poolvigane saunataat, kes kõik oodanud taevariigi maale asumist, sest jutlustaja lubanud kõik usklikud viia pilvega õilsasse kohta (Teedlaus, Juhan; Normak, Jüri; Vahmann, Mihkel)
Kaua selline hullustus siiski ei olevat kestnud, sest paradiisi igatsejad pööranud juba mõnede kuude järele oma vanadesse kodudesse tagasi. (Tagamaa, Juhan)
Vene usku läinud Püssi vallas ainult üks inimene. Põhjustajaks olevat olnud järgmine asiolu. Nimelt jätnud usuvahetaja oma teo tegemata ja krahv võtnud temalt koha ära. Väljavisatu lasknud end ristida keisri usku Jõhvis, sest kuuldused levinud, et veneusulisile käskivat keiser nende maad tagasi anda. (Teedlaus, Juhan; Uueküla, Aleksander) See oli ka ainukene juhus, mida rahvas vene usku minekust teab.
Massiline vene usku minek olnud küll Jõhvi kihelkonnas, kus asutatud vene kirik ja kabel. (Lümat, Mihkel; Kippar, Mari jt)
Olgugi, et Lüganuse inimesed olevat olnud väga kirikuskäijad, ustavat siiski kuni tänaseni igasugu nõidumisi ja imetegusid. Ning sõnujaid ja mustakunstiga arstijaid leidub veel tänaseni.
Vanasti elanud Kestla külas kaks eite Eeva ja Liisu. Mõlemad osanud ussisõnu. Juhul kui uss nõelanud kedagi, lugenud eided omad salmid pääle ja paistetamine alanenud kohe. Samad sõnujad osanud arstida ka luuväänamisi ja nikastusi sõnade lugemisega. (Tamm, Maarja; Sajor, Mihkel)
Suure veendumusega räägitakse “maatarkade” terveks tegevast võimust. Eriti suur usk näib vanemail inimesil olevat nõiasõnadesse. Veel hiljuti elanud Kestla-Ahol vanainimene Katri, kes arstinud haigusi maarohtude ja sõnadega. Inimesi käinud oma hädadega väga kaugelt Katri juures ja viimane aidanud kõiki. Katri arstinud haigeid saunas vihtlemise ja hõõrumisega, milliste tingimuste juure käinud ka omad erilised kunstid ja sõnad. (Tamm, Maarja; Eero, Mari) Eriti rohkesti otsitud abi igasugu sõnumiste – “ärategemiste” vastu, sest kurje ja kadedaid leiduvat kõikjal.
“Ärategemist” ustakse metsakülades veel tänaseni ning jutustatakse korduvalt lugusid loomade ja piima nõidumisist.
Unikülas elanud Sippari Antoni ema, kes ka arstinud sõnadega. Kui kellelgi luu murdunud, siis lasknud Sippari ema tal süüa valget vaske, mis aidanud. Jutustaja olnud 19-aastane, kui ta oma jalaluu ära murdnud, ning Sippari ema arstinud kaunis lühikese aja jooksul terveks. Kõige enam mõjunud luu kasvamisele kaasa sõnad, sest Sippari eit olnud kuulus oma mõjuvate sõnade poolest. (Vahmann, Mihkel)
Väga terveks tegev mõju olevat ka püha allika veel. Jutustaja käinud kord Kuremäe kloostri juures asuval allikal ja hoidnud vees oma jooksvat põdejat jalga. Pärast seda saanud haige jalg palju paremaks. (Lümat, Juula)
Usutase ka vaimudesse ja kodukäijatesse. Nimelt pidavat surnuga talitama väga ettevaatlikult, sest kui seda pahandatavat lautsil olemise ajal millegagi, siis hakkavat ta pärast matmist kodus käima kollitamas.
Korra leitud Sirtsis keegi vanamees surnult. Taat olevat olnud väga kõbus veel ja sellepärast paistnud teistele külaelanikele äkiline surm kahtlasena. Laiba pesemisel leitud kaelalt kägistamise jälgi. Kõik olnud veendumusel, et taadi kägistas tema naise vaim, kes olnud juba ennem surnud, kuid mingisuguse vana vimma tõttu käinud igal ööl kodus ja ähvardanud meest kägistada. Külarahvas olevat isegi kuulnud mõnel ööl vanataadi saunast surnud eide sajatamisi. (Normak, Jüri)
Selliseid ja muid vaimulugusid ja mustakunsti tembutusi ustakse Lüganuse metsakülades ning viimane asiolu näib leidvat uskujaid isegi nooremate inimeste hulgas.
EKLA, f 200, m 19:1, 74/80 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)