Külade ja talude lammutamine

Mõisa omavoli talupoegade vastu avaldus kõige kujukamalt talupoegade elamute lammutamisel. Uus agraarreform eeldas suuri maa-alu lahutamatult ning kui küla või talu asus mõisa ligidal või mõisale meeldival kohal, siis lammutati küla ehk talu ning lasti selle elanikel asuda kuhugi eemale soo, raba või liivanõmme servale - ühesõnaga alale, kust mõis ei võinud saada mingit tulu.
Püssi vallas leiduvat väheseid külasid, millised vanale kohale jäänud, sest enamikus kõiki eluasemeid olevat ümber paigutatud. (Teedlaus, Juhan)
1958. aastal lammutatud Purtse jõesuus asuv Ranna küla, 3 talu ja sama palju vabadikke ja toodud üle Purtse külla, kuna Rannaküla meeste maad saanud mõisale karjamaaks. (Teedlaus, Juhan; Kaldesuu, Juhan)
Lüganusel jaotatud küla pooleks. Kaheksa pere maad liitnud krahv mõisa külge ja saatnud inimesed Vooreperale elama. Kõige enam kannatanud vabadikud lammutamise all, sest neil tulnud sageli talumeeste eest kolida. Nii paigutanud krahv 6 taluperet Matka külla ja 8 eesasuvat vabadikku saatnud ta Lüganuse-Matka rajale. Samuti paigutatud ka Purtse külast vabadikud viimaks nimetatud alale, kuna vabadikkude asemele asunud endise Ranna küla talumehed. (Eigu, Mai)
Umbes 80 aastat tagasi asunud Erra mõisa taga küla, mille mõis lammutanud. Nimelt paigutatud 2 talu Liiva külla, 1 talu viidud Varinurmele, 2 talu asetatud Erra-Matka külla ja osa elanikke saadetud Koljalale, kus asunud mõisa karjakoppel ja vabadikud paigutatud enamikus praeguse Uuemõisa ja Sala-Oru külade soode ja metsa servale. (Uuemõis, Eeva; Lehtse, Aleksander)
Ka Maidla mõisa väljal asunud pered. Mõis lammutanud ligemal olevad talud ja toonud nad praegusse Savala külla üle, kuna ta välja jätnud omale põlluks. (Sajor, Mihkel)
EKLA, f 200, m 19:1, 45/47 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)