Rahva majanduslik elu - Kohtlemine

Kupjad olnud need kõige hullemad peksjad mõisas, samuti ka viinaperemehed viinaköögis. (Teedlaus, Juhan)
Purtse mõisas olnud vanal ajal kupjaks keegi Madis, kes olnud õelam inimene. Ta peksnud sageli ilma mingi põhjuseta vaimutüdrukuid lõikuse ajal. Sama kubjas käinud ka valitsejale kaebamas, kui mõni peremees juhtunud sügisel tooma mõisale kõhna lamba. Valitseja saatnud mehe koju uue järgi. Ja nii ta kolm korda tagasi käinud ja ikka kõhnemaid lambaid toonud, saadetud kupja-Madis koju vaatama, kas talunikul tõesti paremaid lambaid kodus ei ole. (Katalsepp, Mihkel; Liimal, Mari)
Vastuhakkamise korral olnud kupja harilik karistamise norm 15–20 kepihoopi. (Katalsepp, Mihkel; Liimal, Mari) Oli aga vastuhakkaja kupjast tugevam, siis saadetud ta talli ja sääl karistatud kuni 50 vitsalöögiga. (Katalsepp, Mihkel; Liimal, Mari)
Järgmine kubjas Purtses olnud Jüri, kes peksnud vaimutüdrukuid piitsaga. Tihti seadnud ta kõik teolised põllule ritta ja hakanud järjest hoope laduma, tuues põhjusena üldise laiskuse. (Liimal, Mari; Eigu, Mai)
Eriti raskeks kujunenud Püssi mõisa teolisel, sest Püssi mõisamaad olid väga laialdased. Kaugemal asuvail teolisil tulnud tulla juba eelmise päeva lõuna paiku kodunt tulema, et järgmise päeva hommikuks mõisas olla. (Müür, Juhan)
Üldse oldud inimeste vastu hoolimatud Püssi mõisa sundijad ja valitsejad. Sest vana krahv Otto Stackelberg ei olevat mõisa tegelikust juhtimisest hoolinud ja seda teinud alati võõrad valitsejad oma äranägemise järele. (Müür, Juhan)
Sageli lastud teolisel päeval töötada Püssi mõisas, kuna õhtuks neil tulnud tulla Jäbari mõisa rehele. Nimetatud kahe mõisa vahet võib arvata 15 km. (Müür, Juhan; Tamm, Maarja)
Teomehe ja vaimu põli olnud niivõrd raske, et seda ei oskavat millegagi võrrelda. Teomees pidanud niitma päevas 3 vakamaad heina ehk künniajal ümber kündma 3 vakamaad põldu; kui olnud kõva maa päva ajal, siis antud teine kündja juure üheks söögivaheks. (Jalastu, Jaan)
Veel hullem kui teomehel olnud vaimutüdruku põli, sest see töötanud kogu aja kupja silma all. Samuti tulnud neil tihti jooksta pää- ja abimõisate vahel. Nii peksnud nad öösi Hirmuse mõisas rehte ja hommikuseks aovalgeks pidanud vaimud olema juba Püssi mõisa karjalaudas. Mõlemate mõisate vahet on umbes 10 km. (Müür, Juhan)
Jutustaja ema hakanud leiba sööma kord Hirmuselt rehelt Püssi minnes, kuid leiba kotti tagasi pannes laskunud ta põlvili ja võtnud leivamärsi seljast. Sama ajaga, kui ta koti juures askeldas, jäänud ta magama. Teda äratanud juhuslikult möödasõitev teomees, muidu oleks tal mõisas hilinemise pärast tubli nahatäis saada olnud. (Müür, Juhan)
Suuremalt osalt olenenud teoliste peksmine ülemuse tujust. Kord tulnud valitseja ja kubjas väljale ning mõlemad mehed hakanud peksma vaimutüdrukuid. Tüdrukud joosnud kabuhirmus mereranna suunas ning ei olevat ennem tagasi tulnud, kui peksjad kündjate juure siirdunud. Hiljem selgunud, et vaimud ei olevat nii palju lõiganud, kui valitseja oleks soovinud näha. (Eero, Mari; Uueküla, Aleksander)
Suurem peksmine olnud ikka raskemate tööde puhul. Sõnnikuveo ajal viidud tihti teomees talli väikese koorma pärast ja laotud oma 30 hoopi selga. Kõige kergem olnud siin kupjal oma vihavaenu mõne teolise kallal kustuda, kes temale muidu ehk millegi pärast juhtus vastumeelne olema. (Eero, Mari; Uueküla, Aleksander)
Kartulivõtmise aeg olnud jällegi soodne kupjale oma sallimatuse näitamiseks. Kui vaolt leitud üks kartul, siis virutanud kubjas selle võtjale vastu selga, juhtunud aga vaole jääma kolm kartulit, siis lastud tüdrukul seelikud üles võtta ja kubjas löönud 5–10 kepihoopi paljale kehale. (Müür, Juhan; Tamm, Maarja)
Erra mõisas olnud vanal ajal kiltriks Ants ja kupjaks Toomas. Mõlemad sundijad olnud vanapagana tõugu, nagu jutustaja tähendas. Eriti kuulsad olnud nad oma sõimusõnade rohkuse poolest, sest nemad vandunud kuradile teoliste isad, emad, vaderid ja kõik sugulased. Toomas andnud teolisele lõikuse ajal alati ½ vakamaad rohkem mõisa poolt nõuetavast normist ning selle, kes kartuli maha jätnud, kihutanud Toomas otsemaid teed koju, jättes päeva arvestamata. (Eeken, Kristina)
Erra mõisas peksetud tallis soolatud vitsadega. Kui kubjas teinud süüks, et teomees ajas künni ajal hobuse kartulivagude pääle, viidud teomees talli ja antud 25 hoopi. Kui keegi leitud sõnnikuveo koorma otsast tukkumas, siis oodanud teda tallis 50 soolast. Kes sõnnikuveo ajal pärast kella löömist jäänud hobust rakendama, see saanud jällegi tallis peksa. (Eeken, Kristina; Rumm, Eeva) Erra mõisas olevat juhtunud, et ka vähema kasvuga inimest ei olevat teolisteks võetud, vaid talumehel tulnud otsida suure kondiga tugevad sulased ja tüdrukud. (Rumm, Eeva)
Mõisat saanud teenida ikka ainult need, kes sakste poole hoidnud ja talupoegi piitsutanud. Häädel meestel ei olevat olnud mõisas kuigi kaua asu. (Eeken, Kristina)
Vaatamata halvale kohtlemisele mõisas ei teata Lüganusel jutustada massilisist vastuhakkamisist. Ähvardanud ja põgenenud küll mõisast mõned üksikud, kuid üldiselt pole juletud palju öelda, sest mõisateenijale vastuhakkajaid karistatud väga rängasti haagrechi juures. (Müür, Juhan)
Korra sõnnikuveo ajal tahtnud kubjas kedagi Hirvala vanameest Jaan Kallikori saata peksmise alla, Püssi mõisas olnud nimelt peksumaja eriti, kuid Kallikor tugenud end lauta nurka ja lubanud kõiki maha lüüa, kes teda julgevad puutuda. Mees jäänud ka seekord ilma. Arvati, et kubjas kartnud oma elu pärast, sest Kallikor lubanud pärast nahatäit kupja vagaseks teha. (Müür, Juhan)
EKLA, f 200, m 19:1, 39b/45 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)