Rahva majanduslik elu - Päris- ja teoorjus

Rahvas teeb vähe vahet päris- ja teoorjuse vahel. Tööd tulnud teha mõlemail aegadel ühtlaselt, kuid inimesi koertega ei olevat teoorjuse ajal enam võinud vahetada.
Üksikud jutustavad vanavanemailt kuuldud lookesi pärisorja-ajast. Siin mäletakse inimese vahetamist koera vastu mõisniku poolt.
Vana Liimala sepp tõendab, et üks tema isa poolvendadest viidud Püssi mõisast Narva ligidale Reepniku või Soldenau mõisa ning Püssi toodud asemele Reepnikust kirju linnukoer. (Katalsepp, Mihkel)
Keegi vanainimene jutustab, et tema sugulase Ants Valkkivi, kes surnud 80 aastat tagasi, isa olevat toodud Erra mõisasse Kalvi mõisast ning Kalvi mõisnik saanud Erra omaniku käest vastutasuks jahikoera. (Rumm, Eeva)
Teoorjuse-aegseid kohustusi mõisa vastu mäletatakse veel kaunis hästi.
Nii pidanud talumees mõisa teole saatma teomehe ja vaimu. Viimased töötanud mõisas 6 päeva nädalas aasta ümber. Teomees pidanud olema mõisas hobusega oma toidu ja rakmetega ning vaim olnud jala.
Kevadel, suvel ja sügisel töötanud teolised põllul, kuid hilissügisel alganud rehepeksud, milline töö kestnud poole talveni.
Pääle nimetatud kahe inimese tulnud valmis olla peremehel ja perenaisel mõisa tööle minekuks.
Peremehe töönorm aastas olnud küll enam-vähem kindlaks määratud. Tal tulnud teha 12 jalapäeva külvi ajal. Kuid sageli kutsutud peremehi mõisa ja lastud neil teha lisapäevi. Viimast juhtunud siis, kui mõisal olnud teha erakorralisi töid, nagu katuste löömine jm.
Pääle peremehepäevade pidanud talust tehtama veel 36 päeva viljalõikuse ajal.
Perenaise kohustused mõisa vastu olnud samuti mitmekesised. Perenaisel tulnud käia mõisas linu kolkimas ja sugemas. Sageli saadetud mõisast linad koju, kus neid terveks talveks jatkunud kedrata. (Tamm, Maarja; Müür, Juhan) Pääle selle tulnud anda mõisale ka osa talumajapidamisest. Nimelt 3 naela ilusat peent linast niiti, ühe suure viljakoti, 2 kana, suure lamba ja 20 kanamuna igal sügisel. (Tamm, Maarja; Müür, Juhan)
Juhuslikkude peremehe tööde hulka Püssi mõisas kuulunud ka iganädalane puuvedu. Nii tulnud talvel viia 5 koormat puid ja sama palju hagu (igal nädalal, viinaköögi ja rehe juure. (Müür, Juhan; Normak, Jüri)
Teonormi suurus mõisale olenenud koha suurusest, mida keegi kasutas. Nii tulnud 10-tiinuse koha pidajal saata mõisa vaimutüdruk jüripäevast kuni mihklipäevani. Ja mees hobusega teinud aasta ümber 3 päeva nädalas mõisatööd. Sellele lisaks töötanud veel talvel mõisa viinaköögis mees 5 nädalat. (Teedlaus, Juhan; Kaldesuu, Juhan)
Viietiinuse maalapi pidaja tasunud seda mõisale sellega, et saatnud mehe mõisa 26 päevaks jüripäeva ja mihklipäeva vahel. Juhul kui mõisas ei olnud kündi, võinud ka naine päivi teha. Lõikuse ajal pidanud nimetatud suurusega koha kasutaja lõikama 3 vakamaad vilja ja võtma 10 päeva kartuleid. (Uueküla, Aleksander)
Ühe tiinu eest tulnud orjata jüripäevast mihklipäevani 22 päeva, lõigata tükitööna 1 vakamaa rukkid ja teha 5 suitsupäeva. Suitsupäevadeks nimetatud kartulivõtmise päivi, sest nende eest lubanud mõis omast metsast puid ja hagu küteks. (Koppel, Mari; Eero, Mari)
Vabadikkudel, kes asunud mõisa küljes, tulnud teha mõisas üks päev nädalas. Suuremalt osalt kuulunud vabadikud ikkagi mõne talu külge (Sajor, Mihkel; Normak, Jüri) ning neil tulnud orjata talupoegi.
Vähema kui tiinuse maalapi eest nõudnud mõis tasuks kasutamise eest rohuaiapäivi ja eriti neilt, kel ei olevat olnud majas mehi. Nii tulnud ¾ tiinu pidajal teha 23 rohuaiapäeva jüripäevast kuni mihklipäevani. (Sajor, Mihkel; Normak, Jüri)
Viimaks mainitud norm väikemaapidajalt jäänud püsima kauaks. Nii teinud Hirvalas Mari Koppel oma ühetiinuse maalapi eest Püssi mõisale 23 rohuaiapäeva ja 2 lõikusepäeva veel kõige hilisema ajani. (Müür, Juhan; Koppel, Mari)
EKLA, f 200, m 19:1, 37–39b < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)