Sõjad vanematest aegadest pääle

Rahva mälestused sõdadest vanemal ajal on kaunis ähmased. Teatakse näidata lahinguplatse ja sõjaaegseid matmise paike, kuid ei teata, kelle vahel ja millal mingisugune lahing peeti.
Legendaarseid jutustusi kuuleb Põhjasõjast, mis olnud eriti äge Püssi mõisa ümbruskonnas. Nii asunud rootslaste kindlus Püssis praeguse Kikerpere saeveski asemel ja kaitsekraavid ulatunud Liiva kõrtsini. (Müür, Juhan; Liimal, Mari) Kõrtsi juures toimunud suur lahing, mis hävitanud kõik Purtse küla elamud. Jutustaja isa seletanud, et Purtse külla jäänud pärast Liiva kõrtsi juures peetud lahingut ainult üks maja ja naine sünnitamata lapsega. Maja ja tema elanik hoidunud sellepärast, et üks ülemaid sõjaväelasi taipanud naise seisukorda ja keelanud kõigile hurtsikusse minemise sedeli kleepimisega uksele.
Teine maja olevat jäänud Kõrkküla lähedale Ranna külla. (Müür, Juhan)
Koogu mõisa väljadel on tänaseni säilinud kraavid ja künkad, mis selgesti annavad tunnistust vanust kaitsekraavest. Teatakse jutustada, et Koogu mõisa mail peetud ka kuningas Kaarli ja tsaar Peetri vahel vägede lahing. (Teedlaus, Juhan)
Purtse Liiva külas asuvad vanemad inimesed teavad jutustada „inglismanni“ maalkäimisest. Nimetatud asiolu leidnud aset Türgi sõja ajal umbes 60 aastat tagasi. Piki kallast mööda sõitnud mitu inglise laeva. Laevadelt tulistatud Purtse rannas olevat ohvitseri maja. Osa laeva meeskonnast olevat käinud paadiga rannas ja joonud viina Ranna kõrtsis. Viimased lasknud kõrgel kaldal asuva Püssi krahvi suvila või jahilossi pihta. (Katalsepp, Mihkel; Liimal, Mari)
Inglaste tulek Purtse randa sünnitanud palju ärevust. Padas asuvail kasakail lastud marssida Purtsesse läbi Kestla küla. Olgugi et maanteed mööda oleks tulnud otsem tee, otsitud külavaheteid, sest maantee käis mööda kallast ning säält oleks vaenlane kasakaid kohe märganud. (Kippar, Otu)
Inglaste laevad ei ole aga enam nähtavale ilmunud.
Milleks õieti inglased rannas käisid, ei teata. Mõned arvavad, et võõrad tahtnud krahvihärrat ja teisi ülemaid ametnikke pisut hirmutada, sest paukude ajal olevat Püssi krahv parajasti viibinud jahilossis ja joonud kohvi. Kuid pauke kuuldes jooksnud ta kabuhirmus alla keldrikorrale, kust lasknud end jalamaid Püssi mõisa sõidutada. (Katalsepp, Mihkel)
EKLA, f 200, m 19:1, 21/33 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)