Ajalooline traditsioon: J�rva-Madise.

Suuline traditsioon - Haridusline olukord vanemast ajast peale


Kooliolud olnud vanal ajal väga viletsad. Kool leidnud sageli aset lagunenud talumajas. Pea kõigis kooles olnud üksainus madal ja pime koolituba. Sääl samas õpitud, söödud ja magatud – nii poisid kui tütarlapsed, kõik segi. Koolmeistril olnud siis oma eratuba.
Koolis õpetatud ainult piiblit ja laulusalme lugema, õpetatud ka kirikulaulude viise. Kirjutamise oskuse peale ei olevat suurt rõhku pandud. Hilisemal ajal õpetatud juba kirjutamist ja rehkendamist, veel hiljem kodumaa tundmist jne. Kooliõpetajad pidanud laste õpetamise ametit nagu kõrvalametina.
Jutustaja käinud Sääsküla koolis. Selle kooli õpetaja Jaan Treude olnud suur vokimeister ja sel ajal, kui lapsed õppinud, treinud kooliõpetaja hoolega säälsamas koolitoas vokkisid. Sääl koolis õpetatud ka päämiselt lugema, kirjutamise õppimine olnud vabatahtlik ja õige vähesed õppinud kirjutama.
EKLA, f 199, m 48, 83/4 (IV-6) < Järva-Madise khk., Albu v., Ageri k., Tõnise t. – Elfriede Änilane < Jaan Karjust, 80 a. (1930)

Iga vähemagi vallatuse eest karistanud kooliõpetajad lapsi väga valjult. Jutustaja käinud Aravete koolis. Koolmeistriks olnud 1870. a. ümber keegi Jaan Ahrenschildt. Kord löönud üks vanem tüdruk, keegi Briemann Ann, vähema koolilapse talvel jää pääle pikali. Orgmetsa valla talitaja, kes parajasti koolimaja juures olnud, viinud tüdruku koolimaja rehe alla ja peksnud sääl kooliõpetaja käsul tüdrukut küllaltki toorelt.
EKLA, f 199, m 48, 84 (IV-6) < Järva-Madise khk., Albu v., Aravete k., Hansujaagu t. – Elfriede Änilane < Madis Maal, 76 a. (1930)

Samuti pidanud koolilapsed leppima külma ja kuiva toiduga. Vahel, kui ahju köetud, saadud ahjusuu peal toitu veidi soojendada või teed keeta. Päämiseks nädala toitudeks vaheldumisi olnud paksud kapsad ja kartuli pudru. Jõukamail lastel olnud liha ka, kehvemail kas silke või ainult pudru ja leib. Pühapäevaks koju minnes saadud jälle sooja suppi.
Orgmetsa külas elanud keegi lapsega tüdruk Narmas Mari, kelle poeg Toomas käinud jutustajaga ühes Aravete koolis. Mari keetnud kodus kapsasupi valmis, lasknud ära külmata, pannud kotti ja viinud pojale 3 versta eemal olevasse kooli järele. See võtnud siis kotist vähehaaval külmanud suppi, ajanud soojaks, kui võimalik olnud, kuid sageli söönud niisama külmanult.
EKLA, f 199, m 48, 84/5 (IV-6) < Järva-Madise khk., Albu v., Soosalu k., Ravastiku t. – Elfriede Änilane < Miina Liibert, 68 a. (1930)

Lapsed pidanud koolis vaiksed olema kui kirikus, ei olevat tohtinud tantsida ega trallida.
EKLA, f 199, m 48, 85 (IV-6) < Järva-Madise khk., Kuksema v., Kihme k., Lussu t. – Elfriede Änilane < Ann Odres, 73 a. (1930)

Kõige vanemaks Madise kihelkonna külakooliks peetakse Sääsküla kooli, milline vabariigi algpäevil ühes Ale kooliga ühendatuna töötab praegu Albu 6-klassilise algkoolina. Sääsküla kooli tekkimise algust ei saa määrata, sest ei ole säilinud tähendatud kooli kohta ühtki vanemat dokumenti ega kroonikat.
EKLA, f 199, m 48, 86 (IV-6) < Järva-Madise khk. – Elfriede Änilane (1930)

Üldse olnud Madises läinud sajandi teisel poolel külakoole kuus: Ageri, Ahula, Ale, Aravete, Oeti ja Sääsküla. Ahulas olnud esimene kõrgem vallakool, milline muudetud vallakooliks endisest samanimelisest külakoolist ja mille üheks juhatajaks olnudki vihane Ernst Muhel.
EKLA, f 199, m 48, 86 (IV-6) < Järva-Madise khk., Albu v., Venevere k., Otsa t. – Elfriede Änilane < Leena Tammets, 77 a. (1930)

Sääsküla koolis olnud ka üks koolituba, teises maja otsas elanud koolmeister. Õppimise ajal koolitoas istunud ühe laua ümber väikesed lapsed, teise ümber suuremad poisid ja tüdrukud. Olnud kokku umbes viiskümmend last.
Jutustaja käinud koolis kümneaasta[se]st seitsmeteistkümneaasta[se]ni. Kolm esimest aastat pidanud kõik lapsed käima iga päev koolis, välja arvatud muidugi suvevaheaeg. Järgmised neli aastat tulnud koolis käia nädalas kord kuni leerini.
EKLA, f 199, m 48, 86/7 (IV-6) < Järva-Madise khk., Albu v., Madise vndk. – Elfriede Änilane < Leenu Puks, 71 a. (1930)

Jutustaja elanud juba lapsest saadik Oeti külas, kuid koolis ei olevat sugugi käinud, kuna läheduses ei olevat ühtki kooli olnud. Vanemad ikka õpetanud veerima. Kui kirikõpetaja mõisas käinud, siis pidanud lapsed tema ette lugema minema.
EKLA, f 199, m 48, 87 (IV-6) < Järva-Madise khk., Kuksema v., Oeti moonamaja – Elfriede Änilane < Mihkel Tammkõrv, 92 a. (1930)

Et vanemad jutustajad enamikus rääkisid ka eneste leeriajast mõningat, siis tooksin allpool ühe näite, millised kohustused olid leerilastel aastakümneid kuus kuni seitse tagasi.
EKLA, f 199, m 48, 87 (IV-6) < Järva-Madise khk. – Elfriede Änilane (1930)

Leeris oldud harilikult kuus nädalat, kolm nädalat kevadel ja teine sama palju sügisel. Tüdrukud pidanud leeriajal õpetajale nädalas naela linu või kaks naela takku ketrama, samuti sulgi noppima. Poisid raiunud iga päev viis kubu hagu.
Jutustaja ajal olnud viiskümmend viis tüdrukut leeris. Et niipalju vokke ei olevat olnud, siis osa tüdrukuid kudunud kindaid või sukki ehk õmmelnud sulastele tööpükse. Nii õpetaja kui köster annud kumbki kaks tundi päevas. Õpetaja proua valvanud aga leerilaste töötamise järele.
EKLA, f 199, m 48, 87/8 (IV-6) < Järva-Madise khk., Albu v., Kaalepi k., Lasi t. – Elfriede Änilane < Leenu Bürger, 72 a. (1930)

Ühel jutustajal oli säilinud tema õpetaja Nerlingi aegne õnnistamise päeva mälestuse leht, mille ärakiri järgmine:
Mällestuse täht
Öppijale
Maia Maria Traus, Mardi t. sündinud 8mal Oktobri ku päwal aastal 1851; 1mest korda lauale võetud 23mal Märtzi ku päeval 1869. aastal. Rom. 8,1 Sepärrast ei moisteta nüüd mitte neid hukka, kes Jesusse Kristusse sees on, kes ei käi lihha järrel, waid waimo järrel.
Et sa ikka Jummala lapseks Jesusse Kristusse sees jääd, sedda sowib ja pallub sinno öppetaja ja hingekarjane.
F. Nerling
Maddikse Öppetaja
EKLA, f 199, m 48, 87/9 (IV-6) < Järva-Madise khk., [Albu v., Ahula k., Metsavahe t.] – Elfriede Änilane < [Maria Liiva, 79 a.] (1930)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!