Ajalooline traditsioon: J�rva-Madise.

Suuline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Majanduslik seisund, töö- ja elatisvõimalused


Päätööalaks olnud ikka põllutöö nii mõisa kui oma põllul, mille kõrval perega vaevastviisi elada saadud. Selle juures pidanud kõik perekonnaliikmed juba lapseeast pääle päevast päeva hoolega töötama, et kõhtu täita kehva toiduga ja ihu katta mõne riidehilbuga.
EKLA, f 199, m 48, 68 (IV-3e) < Järva-Madise khk., Albu v., Mõnuvere k., Teistepere t. – Elfriede Änilane < Jakob Bachmann, 75 a. (1930)

Elatud suitsutubades, rehetoas. Aravete küla Liiva talu peremees teinud oma majale esimese korstna sääl ümbruskonnas. Teised naernud, et Liiva Hans tahtvat maja põlema panna.
EKLA, f 199, m 48, 68 (IV-3e) < Järva-Madise khk., Albu v., Ahula k., Metsavahe t. – Elfriede Änilane < Maria Liiva, 79 a. (1930)

Toitmisolud olnud väga viletsad. Peened aganad viidud viljaga kõik ühes veskile.
EKLA, f 199, m 48, 68 (IV-3e) < Järva-Madise khk., Albu v., Madise vndk. – Elfriede Änilane < Hans Sommer, 70 a. (1930)

Jutustaja olnud möldri sulane. Viljas, mida jahvatama tuldud, olnud segi üks külimit puhast vilja ja kaks aganaid. Ei olevat tahtnud veskikolust alla minna.
EKLA, f 199, m 48, 68/9 (IV-3e) < Järva-Madise khk., Kuksema v., Oeti moonamaja – Elfriede Änilane < Mihkel Tammkõrv, 92 a. (1930)

Keegi mõisa korratüdruk pannud oma leiva kangru eeskotta aknale. Kangru kana aga rehitsenud leiva ära, ainult aknapealne olnud sõkleid täis.
EKLA, f 199, m 48, 69 (IV-3e) < Järva-Madise khk., Albu v., Venevere k., Otsa t. – Elfriede Änilane < Leena Tammets, 77 a. (1930)

Vaimutüdrukuile pandud ühes leib ja sool. Jutustaja ema pidanud igal hommikul seitse kotti välja saatma nendega, kes perest mõisa teole läinud.
EKLA, f 199, m 48, 69 (IV-3e) < Järva-Madise khk., Albu v., Mõnuvere k., Teistepere t. – Elfriede Änilane < Jakob Bachmann, 75 a. (1930)

Jutustaja olnud Kurisoo mõisas kolm aastat teomeheks. Iga päeva eest antud kopik ja tehtud aastas katmata pihtkasukas. Heinaajal pidanud heina päevas maha niitma vähemalt kolm vakamaad. Kuu peale antud mõisast kolm naela silke, nii et poolteist silku võidud päevas süüa. Vahel pidanud paar päeva ilma leivata tööd tegema.
Leeris käies saanud ta kuus nädalat ainult vett ja leiba süüa ja pidanud õpetajal puid lõhkuma. Seepi ei olevat olnud, millega pärast rehte silmi oleks saanud pesta. Vahel olnud kuu aega silmad pesemata. Kaks särki antud aastas, üks takune teine linane. Kirikus õnnistamisel olles olnud tal rehekuub seljas, pastlad jalas ja kirju vöö vööl ja kuuel täid sees. Kartulid pidanud koorega sööma, kartulisuppi ei olevat kunagi keedetud. Kaks korda nädalas keedetud pere jaoks pajatäis herneleent, milline hapuks läinud ja siis söödud.
EKLA, f 199, m 48, 69/70 (IV-3e) < Järva-Madise khk., Albu v., Aravete k., Alliku t. – Elfriede Änilane < Madis Lääts, 80 a. (1930)

Jutustaja ema käinud Seidla mõisas vaimuks, ei olevat muud lõunaks kaasas olnud kui tükike aganaleiba ja üks veega keedetud kaalikas.
EKLA, f 199, m 48, 70 (IV-3e) < Järva-Madise khk., Albu v., Ahula k., Tiisfeldti t. – Elfriede Änilane < Eva Tiisfeldt, 75 a. (1930)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!