Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

Kose

ERA II 215, 379/81 (11)

Karulava ja Pätsi vaksal

Kose metsas elutses metsavaht nimega Metsa-Jüri. Kord hakkas karu tema kaeras käima. Jüri läks mõisa kaebama. Mõisa parunihärra käskis metsavahil põllu serva künka pääle suure puu otsa karulava ehitada. Siis kutsuti parunihärrad mitmest mõisast kokku. Hakkasid laval karu viisuma. Ootasid mitu ööd, aga karu ei tulnud kaera. Härrad tüdinesid ootamisest. Kohalikus mõisas oli piiritusevabrik, siis pidasid härrad uue plaani. Metsavahil oli palju mesipuid; siis toodi mõisast piiritust ja metsavaht segas mett ja piiritust segamini suure künatäie. Parunid olid kindlas usus, et karu selle mee ära sööb ja siis purjus magama [jääb ja nad] nii lõpuks karu kätte saavad. Tol korral elas Rausvere külas küla sadulsepp Pätsi August. See läks kord Kose metsast rangipuid otsima ja leidis seal põllu servas meeküna. Ta hakkas selle sisu mekkima. Et magus piiritusesegu Augustile hea maitses, unustas ta rangipuud ja rüüpas magusat, kuni ta uinus sinna küna äärde. Tal oli vammus karuga ühte karva. Metsavaht ei kahelnud sugugi teda eemalt nähes, et see karu ei või olla. Jooksis kiiresti mõisa ja rääkis härrale, et karu on küna ääres purjus ja magab. Härrad võtsid mõisast kõik julgemad mehed ja ketid kaasa ja tulid karu püüdma, aga leidsid Pätsi Augusti.
Seda kohta hakati nimetama Karulavaks. Praegu on ta peoplatsiks suvel. Pätsi Augusti endist elukohta, kus praegu kasvab mõni puu tee ääres, kutsutakse Pätsi vaksaliks.

ERA II 215, 182 (6)

GPS
006-97-972 E
065-82-206 N

 

 

Tagasi kihelkonnakaardile Tagasi üldkaardile

Kose mets