Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

Jõuga kääpad

Jõuga kääpad on Eesti suurim kääbaskalmistu Iisaku-Jõhvi tee ääres, külast kirde pool metsas. Kokku on seal 270 ümmarguse põhiplaaniga kääbast.
Arheoloogilistel kaevamistel on avatud 117 kääbast või kääpapõhja. Põletamata laibad on sängitatud 0,75 - 1 m kõrguste kääpakuhjatiste all asuvaisse haudadesse, kus harilikult on üks, harvem ka 2 - 7 surnut. Kääpaalusel maapinnal esines väikesi paekive, mõne jalamil ka hõredaid kiviringe. Matused kääpais pärinevad 12. - 15. sajandist ja matusekombestikus on märgata ristiusu mõjusid. Surnute juures esineb panustena ehteid ja münte. 1984. - 1985. aastal kaevati läbi üks žalniku-tüüpi, korrapäratuid kivikonstruktsioone sisaldanud kalme, kust leiti 48 luustikku 14. - 15. sajandi hauapanustega. Selliseid kalmeid on rohkesti teada ida pool, Isuri platool. Leitud on ka üks maa-alune põletusmatus, millega kaasnes rohkesti 11. sajandi teise poole ehteid ja nende fragmente. Eestisse rännanud vadjalaste matmispaik on rajatud muistsele neoliitilisele asulakohale, nagu sellele osutavad kalmistu lõunaosast leitud nöörkeraamika killud. 1983. aastal avastati praeguse küla hoonete juures rauaaja asula kultuurkiht.
1950. aastal juhatas arheoloogilisi kaevamisi arheoloogiaprofessor Harry Moora. Ühest kalmest leiti väike tekstiilitükike 13. sajandi lõpul või 14. sajandi algul maetud vadjatarilt. Leiu tähtsus selgus alles 30 aastat hiljem, kui geoarheoloog Jüri Peets alustas tekstiilide arvelevõttu. Ilmnes, et tegemist on varrastel kootud kindatükikesega. See on vanim varrastel kootud tekstiilifragment kogu Ida- ja Põhja-Euroopas.
Varrastel kudumise oskuse alguseks Baltimaades peeti seni 17. sajandit. Jõuga kindaleiu põhjal võib selle paigutada 14. sajandi algusesse - 300 aastat varasemaks.

Tagasi pärimusteksti juurde Tagasi üldkaardile

Jõuga kääpad