269. Sääse ja parmu tüli

Vanast ei joole*1 inimese mitte kuulu*2 maast üles tõusta, kui nä suvel kuuma päeväga mõtsa magame heiten. Selleperäst ütelnu Vanaesä:

"Ma taas*3 neil ka äratejit*4 luua, mudu saave na pallu kahjut," ja loonud kattejagu*5 luomi, tõinejagu suurepit jämmebe rõõmuge*6 ja tõinejagu vähepit peenebe rõõmuge. Et kes kergebe unege om, sii kuul*7 vähepist ja kes rasse unege om ja vähepist ei kuule, selle jaus om suurebe.

Vähepide hääl ollu säsisemise muodu, selleperäst hõiganu rahvas neid sääskes*8, aga suurepide hääl ollu jämme, porisemise muodu, selleperäst hõigat neid parmes*9.

Aga ninda ku egäspuol hääd läbisaamist ei joole, ninda ka sääl. Sääsk ja parm lännu tüllü ja suurustenu, et kumbas änäp väärt om. Viimäde ütelnu sääsk:

"Parm pask päramise*10 päevani, aga mina mies mihklipäevani."

Ja selleperäst olevet ka nüüd sääse pallu pikepelt*1*1 siin ku parmu, et sääsk nindasi ütelnu.

*1 ei ole; *2 kuulnud; *3 tahaks; *4 äratajaid; *5 kahesuguseid, kahte liiki; *6 häälega; *7 kuuleb; *8 sääskedeks, *9 parmudeks; *10 viimsepäevani; *11 pikemalt

269. Sääse ja parmu tüli. H II 48, 233/4 (4) Karksi - Jaak Hünerson < Jaan Laatsarus (Pulk-Jaan), 69 a. (1839). - Mtº 284 C - 20 t.