Konn läinud Jumala juurde kaebama, et karjatsed söövad metsas ja raputavad palju leivaraase maha. Ämblik läinud kah ja kostnud konnale ja Jumalale:
"Ega neile sest süidi ei saa mõista, neil ei ole ju söögilauda ja liuda, kelle pääl nad söövad."
Jumal mõistnud ämblikule õiguse, annud konnale jalaga lõua alla ja löönud taevast maha.
Maha kukkudes murdnud konn seljaluu katki. Perast kasunud küll kinni, aga tal jäänud küür selga tänase päevani.
Ämblik aga hakanud Jumalalt abi ja nõu paluma, kuidas ta kõrgelt maha saab. Jumal visanud temale siidiniidi kera. Ämblik sidunud otsa taeva külgi ja lasknud mööda niiti ennast alla. Sest saadik ongi ämblikul siidiniidi kera perse jäänud.
268. Konn ja ämblik. E 7280 Viljandi, Vana-Võidu - Jüri Pihlap. - Mtº 284 A - 16 t. Muinasjutt on arvele võetud ka muistendina (Aa US 66). Wiedemanni (1876) ja Dähnhardti (1910) kaudu läinud Eestist saksa keeles ka rahvusvahelisse käibesse.