Kihulane olnud jälle parmuga koos. Parm kihulase käest küsima:
"Misperäst sa kunagi päävä paostõl*1 kuumaga vällä ei tulõ?"
"A või-i*2 tuuperäst*3 minnä, et rasva' ar' sulasõ'*4," ütelnud kihulane.
"A misperäst sa kunagi jäl vihmaga vällä ei tulõ? Misperäst sa alate igävätse lämmägä*5 väläh olõt?" küsis kihulane parmu käest. Näe parm on ka alati ilusa ilmaga väljas ja kihulane rohkem sääntse*6 sumbõ*7 ilmaga.
Parm vastanud kihulasele:
"Ma ei olõ tuuperäst vihmaga väläh, et vihm muidõ mu hää rõiva'**8 ar' rikuse*9."
*1 päikse paistel; *2 ei või; *3 sellepärast, *4 rasvad sulavad ära; *5 igavese palavaga; *6 niisuguse, *7 sumbe; *8 head riided, *9 ära rikuks
258. Kihulase ja parmu kõnelus. ERA II 175, 76/7 (336) Setu, Mäe v., Võõpsu k. - Nikolai Sõrmus < Maria Kütte (1938). - AT 282 B* - 4 t.