Kiissakala nimetatakse teise nimega riiukukk. Ta õlema*1 kange teiste kaladega kaklema.
Ühekõrra kaks suurt kala tapelnuvad. Teised kalad püidnuvad lepitada, aga põle suanuvad lepitust teha. Viimast tulnuvad selle peale, et ei tea, ehk vana kiissakala suab tüli ära lõpetada.
Õtsinuvad, õtsinuvad - ei leia kiissa kuskilt ülesse. Viimast suure õtsimisega ikke leidnuvad ühe kivi serva alt teise ülesse.
Reakinuvad kiissale selle tapluse loo ära, et meie neid lepitada ei suanud, tule sa katsu, et ehk sa suad nad ära lepitada.
Kiiss õlnud kõhe nõus ja lähnud. Nii kui taplejate ligi suanud, nii löönud vai aanud oma arjussed püsti ja nii kui kummagile vopsu annud, nii õlnud riid lõpetatud. Panivad plehku. Äbi põgeneda, aga tervisele kasulik.
Kiiss aama*2 oma arjussed püsti ja siis lööma*3 alt ülesse. Tal on teravad ja kõvad oimud vai arjussed nii kui nõelad. Tulivalusad, kui torkab.
Teistel kaladel on kõigil pehmed arjussed.
*1 olevat; *2 pidavat ajama; *3 pidavat lööma
238. Kiisk lepitab kaklevad kalad.RKM II 278, 209/10 (11) Palamuse - Julius Sildvee < kogujalt (1970). - Mtº 257 - ainuke variant.