Mesilane läks kaarnaga ilma pääle lendu. Kaarnal oli kesvatera suus ja see kukkus suust maha. Esmalt tegi tilkst! ja siis tegi tsolkst!
Siis kaaren küsis mesilase käest:
"Mis see oli?"
Mesilane seletas, et naine lüpsnud lehmi. Sõlg olnud rinnas - hõbekaas. Kui kesvatera kukkus sõle pääle, siis "tilaht" ja kui sõle päält sattus piima sisse, siis "tsolaht".
Kaaren lendas edasi ja tänitas*1. Üks mees küsis:
"Kaarna, kaarna, kos sa läht ja mis sa tänidät?"
Kaaren ütles:
"A ma lää sinnä. Sääl om üts rikas miis ärä tapõt. Sääl saa mullõ lõõna*2."
Kui kaaren üle maja lendab ja karjub, siis too ei ole hää, ta toob sõnumeid, et midagi pahandust on tulemas.
Kui keegi on haige, tuleb kaaren maha tappa ja määrida kaarna verega, siis saab abi.
216. Mesilane ja kaaren. KKI 6, 310/11 (58) Setu, Ussinitsa k. - Veera Pino < Iida Pino (1948). - AT 238 - ainuke teisend.