Vanast olid kõnelenud mitte ainult puud, aga ka elajad ja asjad. See kõnelemine pidi juhtuma talsipühi*1 ööl. Saanud üks sulane kellegi targa käest tolle tarkuse teada.
Sulane läinudki talsipühi ööl lauta elajate juttu kuulama. Lehmad laudas kõnelnud:
"Talvel on küll elu parem kui suvel. Ei ole parme ega kaugel söömas käimist. Häda om ainult, et talvel söök om kehvem. Suvel jälle om söök hää, aga muidu elu halvem. Peab kaugele metsa sööma marssima, parmud ei anna rahu, na lämmi ilm ja vahel ka vee puudus ähvardab elu võtta."
Lehmad kõnelnud veel, et perenaine olevat palju parem kui peremees. Et kui peremees rehtki peksab, siis rabab õlgede seest kõik terad ja rohukõrred välja. Aga perenaine annab ikka midagi paremat juurde.
Niisääntset*2 ja teistsugumasi jutte ajanud lehmad terve talsipühi öö ja sulane kuulanud neid päält.
Ka asjad ja riistad olid vanasti kõnelnud. Nii ka regi ja rattad*3 omavahel. Regi ütelnud rattile*4:
"Sul palju kergem kui mul. Sul ainult suve ajakene orjata - pikk see suvi õige on! Kae, talv on pikk ja mul terve talve aeg orjata."
Rattad vasta:
"Ei ole talv midagi pikem! Suvi on pikem kui talv ja tuuperäst*5 mitte sul, vaid mul on raskem."
Hobune kuulnud toda juttu päält ja ütelnud:
"Mis te vaidlete ilma asjata! Nii suvi kui talv on mõlemad ühepikkused!"
Kuulnud sulane muidki jutte pühade ööl nii elajate, riistade kui asjade käest. Läinud sulane tarre ja seletanud peremehele:
"No kae, kus om ime! Elajad ja asjadki kõnelesid ja ma kuulasin oma kõrvaga päält!"
Peremees küsima:
"Mis nad siis seletasid?"
"Ei ma toda ütle kellelegi; toda ei lubatud ütelda, juhtuvat midagi halba."
Peremees aga painas ja painas, et jutustagu sulane ära, mis ta kuulis. Julgustas veel sulast tollega, et temale ei juhtuvat mitte midagi halba selle rääkimise pärast.
Sulane rääkinud siis peremehele kõik, mis kuulnud.
Too tegu polnud sugugi jumalale meele pärast ja sulane jäänud tummaks.
*1 tal(v)iste- e. talsipühad on Setus tarvitatav vanapärane päikesepüha nimetus. Mujal Eestis, ka kirjakeeles tuli kasutusele skandinaaviast laenatud jõul (jul - ratas - päikese aastaring), millele hiljem on liitunud ka kristlik sisu (christmas, hj;ltcndj); *2 niisuguseid; *3 vanker; *4 ratastele, vankrile; *5 sellepärast
184. Õlgi pekstakse teist korda.ERA II 155, 203/5 (70) Setu, Mäe v., Käre k. - Nikolai Sõrmus < Maria Sõrmus, s. 1889 (1937). - AT 206 - 15 t. Rahvauskumuse järgi pidi see karistada saama, kes loomade juttu salaja pealt kuulab või kuuldut edasi räägib.