Kõrd tennü lõvi suure balli ja kutsun halli taeva alt kik nelläjalgise looma balli pääle kokku. Ball ollu rikas egät pidi, süögist ja juogist. *1 pipart ei joole ollu. Selleperäst ütelnü lõvi rebäsel:
"Kuule va' kavalhänd, mine oige pipart otsme!"
Rebane ütelnü:
"Illi kuku kuninges, mia küll ei tohi otsme minnä, kik poe saksa ja härräse armastev miu nahka õige kangest."
Sis käsken lõvi jänest otsme minnä.
Jänes ütelnü:
"Saksa armastev miu raadi*2 õige kõvast, selle peräst mia küll ei lää."
Sis ütelnü lõvi koeral:
"Koer, mine sina pipart otsme, sina olet isi koer!"
Koer ütelnü:
"Mia lää küll, mia ole iki koer!"
Ja lännüki. Lännü küll, aga jäänü kah, - nägü koer kunagi, sest saksa võtten koera tuppa ende manu eläme.
Nüüd saadet tõise koera seda koera otsme ja sest saandik nuusutevetki koera*3 kävvän*4 maast, et na sedä koera otsiv, kes kigepäält inimeste manu eläme läits.
*1 kõigest, ainult; *2 praadi; *3 koerad; *4 käies
170. Miks koerad üksteist nuusutavad. H II 55, 164/5 (9) Karksi - J. Hünerson < Miina Rebane (1896). - AT 200 B - 2 t.