147. Hunti visatakse haluga

Undi ulumist sai tihti kuulda. Tulin puukuurmaga. Undid ulusid. Teine miis oli ühes. Lähme edesi. Kui senna kohta saime, kos undamine oli, küll obune kartis! Sääl oli nende tallermaa. Lumi oli nigu sõkutud.

Tuli üks unt.

Teine miis ütleb:

"Üks tuleb iis*1, see on tiikaeja*2. Saame summa sekka.*3"

Tuleb teene*4. Tuleb obuse nina alla, istub maha.

"Ma viskan kervega."

Teine miis ütleb:

"Ära viska, viskad endale! Undile ei lähe terariist. Tule puukuurma otsa!" Visanu aluga. Läks üle undi. Üppas teene järele, näris seda.

*1 ees; *2 teevaataja; *3 jääme hulga sekka; *4 teine

147. Hunti visatakse haluga. ES MT 31, 2/2a Kursi, Laeva v., Väänikvere – Paul Berg < Aadu Sakarias, 85 a. (1926). – [Mt 169 A* 5)] – 1 t. Jutu tekkimisel on oluline osa uskumusel, et hunti ei saa/tohi terariistaga visata.