141. Hundi tarkus

Jälle kord läinud seesama kütt Vanaküla ligidale metsa tedresid vahtima. Paksu metsa sees olnud tiik, kuhu äärde mees tule üles teinud. Ise istunud tule äärde maha ja oodanud saaki. Äkitselt näinud ta kaht tuld kiirgavat. Arvanud, et see va Võsa Villem ikka on.

Mees tundnud hääd lusti hundile vingerpussi mängida. Pannud püssi nii, et käepärast võtta oleks, ja teinud enda magavaks.

Hunt tulnud mehe juurde, nuuskinud meest igalt poolt, tõuganud natuke ninagagi ning leidis, et mees tõesti magab. Läinud tule äärde ja kusnud tulesse. Et tuli sest muidugi veel ära ei kustunud, siis läinud ta tiiki, püherdanud sääl ennast märjaks ja poriseks ning tulnud tule äärde uuesti tagasi. Kõik karvade külge jäänud pori ja vee raputanud ta tule pääle. Vaadanud siis jälle meest ja läinud uuesti vett ja pori tooma. Nii käinud ta ju kolm korda. Tuli olnud ka pea kustunud.

Mees mõtelnud: kui hunt neljanda vooriga tuleb, siis ta ikka minu kallale tungib. Kartes, et "pill tuleb pika ilo pääle", lasknud hundi surnuks.

141. Hundi tarkus. H, Mapp 638 Põlva, Vanaküla – Johann Semm < J. Lutsar (1903). – [AT 166 B* 2)] – Hunt pritsib vett 16 t.