JÄÄST MAJA JA KIVIST MAJA


Kits tek'k hindäle kivetse1 maja. A' susi tek'k hindäle iätse2 tarõ. Tul'l kevväi3 ja' soel sulli4 uma tarõ ar'ki. A' kitsõl uma jäi. Tul'l jal' süküs5 ja' kits pand tarõ aho kõik küttümä. Susi tul'l ka kitsõ tarõ läve taadõ6 ja' nakas sisse pallõma: "Kitsõkõnõ, lasõ' no' nõnaotsakõist peesütä'7."
A' kits ütel nii: "Või-i'8 laska', sa' kargat sisse."
"Kitsõkõnõ, karga-ai'9!"
Las'k ka' sis nõnaotsa peesütä'. Susi jal' ütel õt: "Kitsõkõnõ, lasõ' mul edekäpäkeisi peesütä'!"
"Või-i', sa kargat sisse."
"Karga-ai', kitsõkõnõ!"
Las'k ka' sis edekäpä' sisse.
No' susi jal' pallõma: "Kitsõkõnõ, lasõ' no' peräkäpäkeisi ka' sisse, väiga' külmehäse'!"
"Või-i' laska, sa' kargat sisse!"
"Karga-ai', kitsõkõnö, ma' sisse!"
Las'k ka' sis sisse peräkäpä' ka'.
Susi jal' pallõma: "Mul väiga' hannaotsakõnõ külmas, lasõ no' sisse!"
"Või-i' laska, sa' kargat sisse ka' tarrõ."
"Karga-ai' ma' sisse, kost ni' ma' sisse karga!"
Kits mõtõl' ka', ni' las'k ka'. Hupst, ol'l susi tarõh. Kitsõkõnõ vällä pakku. Pagõsi üle nurmõ vanaimä poolõ ja ütel, õt susi karas tarrõ. A' vanaimä ütel nii õt: "Sa' mine' suuhu ja' lõika' üts kuslapuinõ kepikene ja' tii' lood'apuu10 marjuga' kokko. Mine' kodo ja' lasõ' tarõ uss11 vallalõ ja' käu' kol' kõrra12 ümbre tarõ ja' tänähüdä'13 õt: "Kui murri muu' soe', nii murra sjoo soe ka'!""14
Kitsõkõnõ ka' lät's suuhu, lõigas kuslapuitsõ kepi, määre lood'apuu marjuga' kokko, las'k tarõussõ vallalõ ja' käve kol' kõrra ümbre tarõ ja' röögähüt15 kõvastõ õt: "Kii kipst, kuu kapst, kui murri muu' soe', nii murra sjoo soe ka'!"
Susi ka' ku' tuud kuul'd, lät's tarõst pakku [---]. Kits lät's tarrõ ja' nakas häste elämä ja' ku' tä viil ar' õi olõ koolnu', sis eläs parhilla16 ka' edesi.


.:SÕNASELETUSED:.

1 kivist
2 jääst
3 kevad
4 sulas
5 sügis
6 taha
7 soojendada
8 ei või
9 ei karga
10 lodjapuu
11 uks
12 kolm korda
13 hüüata, tänita
14 kui murdsid teised hundid, siis murra see hunt ka
15 röögatas
16 praegu

.:INDEX:.

S 10719/21 (26) Setu, Vilo v., Ojavere (Lõkova) k. - Th. Linna < Ksenja Linna (1929). - AaTh 43+126 (Jääst maja + Lammas hirmutab hunti). AaTh 43 - ca 30 t.
Põhiliselt levinud Lõuna-Eestis, eriti populaarne Setus (vt. kaart nr. l), kus liitub teiste tüüpidega (mt. 123 jt.); lõpp meenutab sageli tüüpi 126.
Vastandatud tegelastena esinevad ka hunt ja kits, rebane ja jänes jt.