I 1.Haani valla Sika talu nr. 42 Rõuge kihelk.

I 2. Tannil Gutves, elab praegu alles, 74 a. vana, andis vallamaksust vabakssaamise pärast peremehe õigused ja kohused oma pojale Jaan Gutvesile1898 aastal 16. juulil Haani vallakohtu ees.

I 3.Sika külas olnud vanaste talu, kellel kaks poega olnud, kellest mõlemad enestele rehetared teinud. Kaks peremeest saanud, vanema nimi Sika Paap, sellel olnud kaks viinavarbikut, üks Kivestu orus teine Tingorus. Tingorgu matnud Paap oma raha sõa ajal ja jäänudki senna.
Paabul olnud kaks poega ja jällegi teinud teine teise rehetare. Kui 1848 aastal külapiirid pantud nagu ristikivide pääl aastaarv näitab, olnud Sika külas neli talu. Katkud ja kõhutõbed tegid umbes 1850. aasta ees mõned majad inimestest päris lagedaks; nõnda kutsunud Haani mõisa pärishärra Kolesk oma aidamehe Tannil Gutvessi vennale Peetrile (s.o minu isaisale) - kolm maja on kõhutõbi inimestest päris tühjaks teinud, kas mine Nahale või Varobile või Sikale; valinud Sika ja tulnud seie 1852. a. Minu isaisa, Peetri isa nimi olnud Torba Hint. Torba talu häävinud ära ja Hint tulnud Püssa külasse.
Tahtsin järele vaadata kas Sakala Jakobsoni vanaisa Torba Aam minu isaisaga sugulane ei ole, küsisin Rõuge kirikumõisast järele, sääl üteldi: „Õpetaja Reinthal käis külast külasse ja kirjutas esimesed täielised hingeraamatud, vanemaid olemas siin ei ole.“
Torba nime kohta on minul vanas isaisa piiblis nimi kirjutud: Haanjast Torbi Peetri poeg Tannil Gutves 15 aug. 1857. Fr. Holman, Rõuge õpetaja.“

II.4. Maapind. Talu maakaarti oodatakse iga aasta, ei ole veel.

II. 5. Mägi mäe juures, küngas künka juures; niit niiduga ümber mäe piiratult koos. Niidud ja ojad jooksevad Rõuge poole.

II.6. a, b, d, e - liivane, ruusane, savine, leedene, haukapasane, sinine-savine, roostene, lindvamudane, kärklikane ja päevatune; mäe veerest aluspõhjane, niidu veerest 3-6 jalga musta mulda; mäe veerest ei saa niita tõugu, kuna alaveeres mahapantud. Allikaid on iga mäe ja künkakese jalal, mis põldu kohati lindvaks teeb et hõljub nagu rabasoo.

II.7 Klassidesse jautamine nõuaks päevade ja nädalate kaupa tööd ja mõõtmist, aeg kulub mujale ära.

II.8 Metsloomad: jänesed, lasitsed ja tuhkrud. Taimed: kuused, pedakad, kased; lepad ja kadakad.

Haruldased: tammed, vahtrad, saared, jalakad, emalepad, palmid, pajud, õunapuud, ploomid, kirsid, morellid, sarapuud, kuslapuud, lodjapuud, metsuibud; kanarik, kastehein, kullerkuppud, nõiakõllad, tulihein, tarn, hapuhein, ubaleht, ilves, kulu, orashein, aiakasud; samblaid 100 sorti niisama ka seeni; kahjuks olen ma väikene taimede-tundja.

III.9-14

Kliima:

a. 1897. 21 sep. esimesed lumekibemed.

28. okt. külmas maa kinni.

2. nov. sulas maa lahti.

6. nov. esimene saanisõit.

10. nov. sula, vihmasadu.

1894. viimsed kardulad võtsime 10. sept., saanud neid 84 vakka.

6. okt. esimene lumi

18. okt. esimene saanisõit

20. maa külmanu

25. maa sula, künnetud

27. maa külmanu.

1895. 11. februaril rohkem kuud aega ju ilusaste ühesuguseid külmi ilmu.

29. märtsil Haani valla teed lumest lahti kaevatud.

1895. 9. mail õunapuud õitsevad ja toomed.

22. mail: puuleht täiskasvanud, ristikheinad sõrmepikkused, herned üleval, kaerad haljendavad, linad külitud, kesvad külimata.

24. mail maa külmanu, selge, põhjatuul.

15. nov. külm ja esimene lumi.

1896. 11. aprilil äestatud.

24. mail tõutegu lõpetatud.

20. mail õunapuud õitsevad

29. okt. lumi maas ja külm.

1897 ja 1898. aasta päevaraamatuid ei leia praegu.

1899. 13. märts 22° R. külma.

25. märts suured veed, 6° sooja.

28. aprill 20° R vilus sooja.

30. aprill, kasemetsad ei paista enam läbi.

10. mail lumi maas 0° R.

16. mail külmad tuuled, 3° R sooja.

9. okt. maa külmanud

1900. 24. aprill 16° R sooja, maa kuivab.

IV.16 Maaküsimus:

Kroonu valla talu 42, maa suurus 15 desj. 86 lappa. Ei ole jautatud, 1874. aastal antud rendikontrahti järele oli:

usaaia maad 0,35 desjatini

põllumaad 2,40 desjatini

metsmaad 9,38 desjatini

heinamaad 2,71 desjatini

karjamaad 0,71 desjatini

üleüldse kõlblist maad 15,55 desjatini

kõlbmata maad 0,31 desjatini

IV.17

1874. a. kuni 1886 aastani makseti renti 9 rbl. 4 kop.

1887 a. kuni – maksan renti 12 rbl. 40 kop. iga aasta ja on ka järjest maksetud. Võlga talu pääl ei ole; ei renterii ega magasini ega muud eravõlga; elame peost suhu ja teenime raha kõrvalt. Esa elab alles ja on nimega peremees, on 74 aastad vana, hääs tervises.

IV.18

Majanduse seis:

rahvast on 6 hinge

Siin on küsimused, mis kosta ei saa.

2. Hooned on 500 rbl. eest tulekassas.

3. Loomasi 3 lehma `a 20 rbl. Õhv: 15, vasikas 300 kop. hobune 40 rbl. 2 siga `a 20 rbl.

4. Suur ader 4.50 kop., raudäke 3 rbl.,vanker 25 rbl. jne.

5. Meie talu ei osta ega ka saa müüa toidupoolist,kuida saame, nõnda sööme.

V

a) Sööti künname üles, rükis pääle kütisega ja pärast kaera all nõnda kaua kui kasvab, siis jääb karja joosta, sõnnikut ei jõua 1-3 versta kaugusele vedada, maad on kolmes tükis.

b) Sõnnikut pannakse nõnda kuis on, kuhu mõõtu annab põllulapi suurus ja sõnniku hulk. Sõnnikut saab kevadel kardul ja suvel kesa, umbes 20-30 koormat vakamaa pääle.

V.21

Põlluharimise viis on iga maa kandi pääl ise, mis kodu all, mis jälle 3 versta kaugel. Jääb maa lahjemaks, pandakse enam sõnnikut.

Ristikhein, kesa, rukis, oder, kardul, oder, ristikhein.

Metsas: kesa, rükis, lina, kaer, kaer, jne.

Kaugel: kütis, rüga, lina ehk tattar, kaer, kaer, k.,k. jne.

V.22

Rükis annab 3-6 seemet, kesev 2-5 seemet, kardul 1-4 seemet, kaer 1-3 seemet. Külime 5 vakka rükit, 3-4 vakka kesvi, 6-10 vakka kaeru. Saame: 20 vakka rukki, 10-20 vakka kesvi, 10-30 vakka kaera.

Lina saame müüa, vilja ei ole saanud.

1898. a. sain linade eest 44 rbl., 1899. a. aga 17 r. 20 kop.

V.23

Aed on ju isalt asutatud ja alustatud, aga linnast oleme 18 versta kaugel, siis ei ole temast veel midagi raha saanud.

Seltsisi on palju, aga nimed tundmata.

V.24

Hein kasvab, kuidas taevas sooja ja kasted annab, et üks hobune ja neli lammast saavad.

V.25

Mets

Metsa ei ole meie maa pääl, üksi lepad ja kadakad kasvavad (kütise hagu). Puid, hagu veame 10-15 versta kauguselt Viitinna (Kosse) metsast 250 kop. süld ehk hagu 40 kop. süld. Sülast haust saame 3-4 koormat, aastas kulub 10-30 koormat hagu.

Turbaga kuivatame rehed.

Umbes 50 a. tagasi on turbaga hakatust tehtud nii, et sood enamiste kõik aukusi täis on ja 50 a. võib veel ehk kasinaste tarvitada.

V.26

Hooned

Kivilaut puukõlgusega, 13 sülda pikk, ehitasin 1899. a.

Rehi kambrega ja 4 aita.

Uued rehi ja kambred on praegu ehitusel, saavad 10 sülda üle kõige pikad ja 6 sülda laiad.

V.27

Töölised: minu isa võerasemaga = 2

mina ise oma naisega = 2

minu vend ja karjane = 2

Karjane saab palka 15 rbl. suve eest.

V.28

Äriraamatud:

1. Kalendrid iga aasta märkustega

2. Vanapoisi päevaraamat

3. Raamatukogu nimekiri

VI

Loomad: hobuse müüme sügise 10 rbl. ja peame kevade ostma 30-40 rbl. Kui kahju eest kaitsetakse, müüme mõnel aastal lehma 20 rbl. eest.

VI.30

Piimatallitus: kuida saadat nõnda söödat.

Lehm lüpsab suust. On heinane suvi, saame võid korjata, on lehmad nälgas, ei saa niigi palju, et ise süüa.

VII

Mesipuid on praegu 6 puu sees linnud lendamas.

VII.32

Mina teen suvel lubjatöösid kui aega saan, vend on puutöös jne.

VII. 35

Puuvedamisega metsast vabriku juure 20-30 versta, koorma päält 50-100 kop.

VIII

Vallamaksud Haani vallas hinge päält

1871. aastal 6 rbl. 31. kop.

1872. aastal 6 rbl. 7 kop.

1873. aastal 7 rbl. 20 kop.

1874. aastal 5 rbl. 24 kop.

1875. aastal 6 rbl. 83 kop.

1876. aastal 5 rbl. 33 kop.

1877. aastal 6 rbl. 13 kop.

1878. aastal 6 rbl. 23 kop.

1879. aastal 6 rbl. 92 kop.

1880. aastal 1 ½ h. 8 rbl. 34 kop.

1881. aastal 2 h. 11 rbl. 46 kop.

1882. aastal 2 h. 12 rbl. 18 kop.

1883. aastal 5 rbl. 60 kop.

1884. aastal 6 rbl. 67 rbl.

1885 aastal 9 rbl. 20 kop.

1886 aastal 5 rbl. 60 kop.

1887 aastal 5 rbl. 66 ½ kop.

1888 aastal 3 h. 13 rbl. 88 kop.

1889 aastal 4 rbl. 68 kop.

1890 aastal 3 rbl. 70 kop.

1891 aastal 3 rbl. 5 kop.

1892 aastal 3 rbl. 12 kop

1893 aastal 3 rbl. 10 kop.

1894 aastal 2 rbl. 90 kop.

1895. aastal 3 rbl. 60 kop.

1896. aastal 3 rbl. 50 kop.

1897. aastal 3 rbl. - kop.

1898. aastal 3 rbl. 60 kop.

1899. aastal 2 rbl. 80 kop.

1894 aastal maamaks 61 kop.

selle protsent 4 kop.

kihelkonnamaks 61 kop

1895 a. tessadini maks 1,08 kop.

maamaks 47 kop.

protsent 3 kop.

kihelkonnamaks 70 kop.

1896 a. maamaks 38 kop.

selle protsent 3 kop.

kihelkonnamaks 70 kop.

tessadiini maksu 108 kop.

1897 a. maamaks 38 kop.

protsent 3 kop.

kihelkonnamaks 70 kop.

1898 a. maamaks 38 kop.

protsent 5 kop.

kihelkonnamaks 70 kop.

1899 a. tessadiinimaks 54 kop.

maamaks 38 kop.

kihelkonnamaks 70 kop.

dessatinimaks lisa 19 kop.

Allkirjad ja kvitungid.

IX

Valla elu

enam ei või anda kui on.

X

Elanikud on eespool.

Rahvasõna: hoia ennast ahvõkaardist ja apteekist kaugele, siis võid elada.

Kõik tõised niisama, sest minul puuduvad selleks arvud.

Lõpuhüüd: andke meile enam maad ja seda ühes tükis ümber kodu!! Häda, kui maa lõhutud ja kaugel!