Suur ikaldusaasta olnud 1868. aastal. Tõuvili ikaldanud paiguti täiesti. Ikaldus olnud suure põua järeldusel. Loomi saanud palju otsa. Hobustel ja veistel tulnud suured muhud naha alla, millede pärast nad surnud. Inimeste seas möllanud mingisugune kõhutaud, mida levitanud ja edendanud nälg. (Jutustaja Peeter Jalajas, 85 a. vana, Erastveres)
1844. a. ikaldanud põld. Rahvas olnud nii suures näljas, et riigivalitsus tulnud appi. Laenatud raha ja muretsetud vilja. Rahvas langenud sellel aastal päris hätta. Võlgu tulnud tasuda mitu aastat tagantjärele. 1866. aastal olnud rahval nälja-aasta, olnud veel tasuda 1844. nälja-aastast. Mõned mõisnikud, nähes, et rahvas oma võlgu ei jaksanud tasuda, tulnud appi. Nad andnud inimestele linamaad. Linadest saadud raha eest maksnud siis rahvas oma võlad. Ühtlasi keelanud Varbuse mõisa omanik Roth Aleksander III troonile astumisest saadik oma kupjal kepi kandmise ära. (Jutustaja Katta Toover, 89 a. vana, Põlgastes)
1868. a. oli suur ikaldusaasta. Inimeste näljasurma ei juhtunud. Küll surnud lehmi, hobuseid ja lambaid. Rahvast toitnud sel aastal päämiselt Varbuses magasiaia. Vaatamata ikaldusele nõudnud mõis oma osa rahvalt ikkagi sisse. Pera talu maksnud 3 vakka kaeru, 3 vakka otre, 10 kana, 1 puud puhtaid linu, 5 naela võid ja 3 kotti. Peale selle pidanud talust iga nädal 3 jalapäeva ja 2 hobusepäeva tegema mõisale. Maakünni, sõnnikuveo ja tõupaneku ajal olnud kogu talu rahvas mõisas tööl. Oma töö tehtud öösel ja pühapäevadel.
Töö pidanud mõisas hästi tehtama. Jutuajamine ja taha vaatamine oli keelatud, keelust üleastujaid karistanud kubjas 10ne kepilöögiga. (Jutustaja Juhan Roht, vana 86 aastat. Kirjanik Rohti isa.)
Põuaastal 1868 on rukis täiesti ikaldanud. Kohati on ainult tõuvilja saadud. Päämiselt elanud inimesed kartulaist. Neid olla saadud vähesel arvul. Jõukamad käinud leivavilja toomas Tartus, kus 3 1/2 rubla vakk maksnud. Need rukkid toodud lotjadega Venemaalt. Inimesi nälga ei surnud, kuid suur häda olnud loomadega. Terved loomad läinud karjamaale, kuid koju tulles olnud nad täis muhke ja surnud. Paljud talud ja mõisad jäänud sel aastal karjast üsna lagedaks.
Päike tõusnud hommikul, värvides taevast nagu verega. Vihma tulnud alles sügisel. Rääkija ei mäleta teist sarnast suve. (Jutustaja Juhan Kuhi, 83 a. vana, Põlgaste Nippal.)
Varbuse mõisa omanik Schwarz, kes oli ümbruskonnale tuntud oma kurja iseloomu poolest. Vihahoos püüdnud ta oma orje piinata tühiste käsutustega. Korra oli ta Juhan Rohti mõisa lasknud kutsuda öösel kell 12. Kohe käskinud ta Rohtil hobuse ette rakendada ja Tartu teed tooma minna. Roht öelnud, et Võrust saaks ju palju rutem, sest Võrru on 25 versta kui Tartust (Tartu 48 versta). Härra vastanud, et tema tahab Tartust toodud teed ja vaene ori muud kui pidanud suu ja alganud sõitu. (Jutustaja Juhan Roht, 86 a. vana)
Veneusu tulekul läinud paljud lutheriusust veneusku üle, mille tasuks nendele maad anti. Nii oli jaotatud Kõlleste vallas Krooni mõisa usuvahetajatele ära. Mõisnikud ja kirikuõpetajad manitsenud usuvahetajaid, et nad oma usule truuks jääksid. Võetud isegi abinõusid tarvitusele, et eksinuid oma usku tagasi pöörda. Mõisnikud annud veneusust tagasitulnudele maid pärisomaduseks. Usuvahetus kutsunud esile ärilise ilmega kauplemise, sest nii ühelt kui ka teiselt poolt lubati tasuna maad. Mõned saanud preestritelt kui ka mõisnikkudelt maad.
Sarnane usuvahetus – kutsus esile vihavaenu pappide ja mõisnikkude vahel. Korra sõitnud Varbuse mõisa omanik Schwarz sügisel linna. Eel sõitnud vene papp, kahest mehest saadetuna. Mitmekordsele hoiatusele vaatamata ei lasknud papp mõisa härrat mööda sõita. Mõisnik vihastanud selle üle ja peksnud papp ühes meestega kraavi. (Jutustaja Jakob Troon, 89 aastat vana, Karaskil).