1905. aastal olla Erastveres üsna rahulikult möödunud. Karistussalk käinud 1906. a. märtsikuul, kuid kohaliste mõisnikkude eestkostmisel ei viidud ühtegi meest kinni ega lastud ka maha.
Kõllaste vallas oli 1905. a. liikumine elav. Isegi kooliõpilased võtnud liikumisest osa. Kooliõpilased saanud teada, et korraldatakse rongikäike, millest nad ühiselt soovinud osa võtta. Rongikäigul kandnud nad punaseid lippe, ühtlasi pannud nad meeleavalduse toime oma tolleaegse venemeelse õpetaja Raigi vastu, keda nad tahtnud kotti ajada.
Suur kõnede ja kihutustööde tegija oli olnud Kõllastes 1905. a. Peeter Sommer. Ta käinud Tartus Jaan Tõnissoni peetavail koosolekuil. Säält saanud ta vaimustust. Ta pidanud ennast Tõnissoni kaaslaseks.
Sommeril oli juba tollel ajal Zähkna veski ja talu olnud pärisomadusena. Koju tulles Tartust lasknud ta hobuse vedruvankri ette panna, sõitnud vallas ümber ja ässitanud rahvast mõisnikkude ja vene valitsuse vastu ning käskinud tulla rahval kokku vallamajasse. Sääl annud ta rahvale edasi rahvale linnast saanud teadmisi ja sündmuste käiku.
Pääle selle muretsenud ta vintpüsse vallavanema abil. Sommeril olnud kindel usk, et eesti rahvas vabaneb "mustasõja" ajal mõisnikkude ikkest.
Liikumine raugenud, "mustsõda" jäänud Kõllestesse tulemata. Selle asemel tulnud kohalik "uraadnik" ja kommisar mässu päätegelasi kinni viima.
Uräädnik ja kommisar otsinud Sommeri korteri läbi. Tal olnud ka kogukas raamatukogu. Säält viidud kõik punaste kaantega raamatud kaasa. Muuseas olnud ka sääl raamat päälkirjaga "Elagu sotsiaal demokraatia." Vallamajas lasknud ta raamatute pealkirjad ja sisu lühidalt sekretäril ümber tõlkida. Sekretär olnud Sommeri parem sõber, kes oli tõlkinud paha aimates "Elagu sotsiaaldemokraatia" vastupidi "Maha sotsiaaldemokraatiaks". Kommisaril saanud hää meel ja viinud ise raamatu Sommerile tagasi öeldes, et ta olla selle raamatu läbi vaadanud ja leidnud, selle ühe väga hää raamatu olevat.
Kuid siiski viidud Sommer ja kooliõpetaja Raig kinni kindralkuberneri otsusel kolmeks kuuks.
Vangist pääsenud nad kohalise mõisniku ja rahva palvel, kui nad neli nädalat olla ära istunud.