Ütte kurblikko mehhe kaibaminne, ke omma õnsat Lutterussussko olli ärra andnu.
Motto:
Ilmalik om hinge kahjo,
ussoello taiva varra.
1) Oh ma vaene hul ja rummal
mes mul tetta nüüd om Jummal!
Ilma kel mes väega helle
kulutap ta õnne meile,
Et kes omma usko jättab
Vastset venne usko võttap,
Selle hengemaad psantas.
2) Vastne ristimine,
Sis ma sedda nõvvo võtti;
omma usko mahha jätti;
Venne preestre manno lätsi
omma tahtmist teda andsi.
Ses ta minno ärra ristse
Õliga ta minno võidsi,
Venne rist mul kala panti
Nink mul Venne nimmi anti.
3) Kurrati pettus.
Kui nüüd olli ärra ristit
Venne usu mehhes tõstet,
Sis ma sedda hädda teesi,
Vaene südda mida kaitsesi.
Nüüd on kurrat minno petnu
omma võrgu sisse võtnu
Õnsat usko ärra annit
Hengel pattut vangis pannit.
4) Kurrati nõu andminne.
Sõamest mul rahho katte
Sis veel kurat liggimale aste,
And seis särast nõvvo mulle
Ni kui Jüngrit Judassele:
“Pästa hinda ilma vaivast
Ehk sa lõvvat taivast.”
Sis ma risti ette heidi
Jummalast sis abbi palsi
Vaimo väen ütli minna:
Taggane nüüd kurrat sinna.
5) Naise ikminne.
Kui sis minna koddo jõudsi
omma hädda kaibsi,
Sis ta südda vallust liku
Silmist pisara tal zilku
Naksi kässi kokku pesma
väega halledasti ikma
Ikken üttel veel neid sõnnu:
Nüüd sa ollet hinge müün.
6) Naise vastus.
Sis ta söand ärra kallest
Silma pissaride vallust,
Kurblikkult ta mulle üttel:
Te nüüd essi messa mõistat
Usko ma ei anna ärra,
Se om minno henge varra,
olgo minnol vaiv ehk hädda
Minna kanna rõõmsalt sedda.
7) Võlts vandumine.
Oh nüüd tullep meelde mulle
Kus ma tovotanu sulle
Jummal ussutava olla
Nink ka sinno mannu tulla,
kui ma altri een sääl saisi
Nink sääl pühha vannet vandsi,
Nüüd om õige palk mul käen,
Mis ma tennu pattu väen.
8) Mannitsuse põlgaminne.
Oh kuis kurblik om mo südda,
Suur om minno patto hädda
Manitsust ma ärra põlgsi
omma usko mahha sülgsi,
Kurjuse häält ma es kule!
Seda kaiba nüüd mo hule.
Oh kuis rasse om mo süüd.
Mes mul vaisel tetta nüüd?
9) Lauvval käiminne.
Oh kuis vallotap mo südda
kui mu silma näiva sedda,
et mo risti usso velle
Armolavval käiva selle,
Et õnsust vastu võtva.
Nida laiva poole tõstva
Jesus essi neid sääl södap
Minno vaest kül temma laidap.
10) Templi kahhitseminne.
Oh se armas kallis tempel
Mis sääl paistab ni kui peegel,
Kun kik rahvas kokko jõudva
hengel taiva varra nõudva,
Mul om esi hennast häbbi.
Kui ma kae henda läbbi;
Ello sõnnu käiv sääl kulep
Mulle selget hädda hõikap.
11) Halledus pühha aija pärrast.
Mul om väega halle nätta
Kui sääl pühhendetu paika
Rahvas omme kooljid matva.
Armoga neid kaema tõtva.
Mino ihhul sääl ei anta
Ennamb hingamise paika
Ei või sedda arrateda.
Kos mo ihhol assend löida
12) Ilmast lahkuminne
Oh mo vaene kurtlik südda
Halledasti ikkep sedda
Et ma Essa armu põlgnu
Omma usko ärra sülgnu
Mis suap minno hingest sama,
Kui kik ilm saap mahha jama?
Määrne asse sääl võip olla,
Kui siit tullep ärra minna.
13) Henge viimne luggu.
Kui se sõnna sääl saap kuulda,
Mes mul siin jo selgest teha.
Ke ei ussu se om sunnit.
Taggane nüüd ärra minnust
Sa es holi minno armust,
Ehk mul kül halle sinnust.
Ei sa pässe pattu võrgust.
14) Velliste mannitsus.
Oh mo armsa risti velle
Kel om õnnis usso ello,
Hoitke sedda kallist varra
Se päst henge surmast ärra.
Kui sa usko ärra annat
sis sa vallu pina kannat.
Kui toop surma sul sõnna taivast
Pässep ihho ilma vaivast.
15) Koggodusse palve karjase palk.
Nüüd mo viimset palvet kule
Armas koggodus oh olla
Omman risti usun kindma.
Sis saat hengel hengust löidma
Henge karjus om teid kaitsnu,
ni kui lambid neeljast päästnu.
Kül se vaiv tal taivan mastas,
Nink auu kroon sääl päha pantas.
1848. aastal.
"Chronik der Kirche und Gemeinde zu Kannepäh"
Erastvere kohtumajas sel 20tal Novembril 1889.
Juures olid vallavanem J. Aras
vöölmölder J. Tiisler
kohtunik J. Oja
Tänasel päeval om Erastvere vallavalitsus V keiserliku kihelkonnakohtu käsu peale, sest 9. Novembril s.a 4926ja Kergola Politseikohtu kirja peale, sest 10. Novembri v.s. 559 all, Erastvere Ala-Pänno-Johan Anno ja Kergola Parksepa talo Karli Hering perra oleva ühendatud oleva jõe peal veski ehitamise perast, et seda tammi maha lahku, kokku tulnu. Erastvere, Kergola ja Liivamäe peremehe ja priirahvas kokku oleva tulnu, et nema ühendetu jõu ja nõuga oma seda Veskit rahva kasus püüdnud ehitada. Kelle vesi pääl ega allpool ühtegi kahju ei tee, kes ühetasase jooksuga all pool herra von Siiversile kahju ei tee, ka politsei herra von Siivers tuli senna ja käskis politseilikult tammi maha lõhku. Siis astus rahvahulk ette ja palus armulikult tammi lahkumata jätta. Seepeale ähvardas politsei herra von Siivers revolvriga rahva peale, oli viha täis ja lõi jalaga vastu maad ning ütles: mina lase teid kui kuradi koeri maha, minul om luba teid laske, kas teate kes ma olen? Mina olen politsei herra v. Siivers. Sellega tähendas herra von Siivers revolvri otsaga Adami Oja ja Kaarel Landa. Oja ütles: lase politsei herra kui teie arvate ja luba on, kus juures armu palujad ja kõik ära ehmatasid ja näust valges leijeva, Erastvere peremehe ja priirahvas nii samma ka Kergola, olli sellepärast kokku tullu, et kuulda ollivad saanud, et tammi asu tahetud maha lahkuda, kos nema seda kahju vastudada lubasiva, mis herra von Siiversile vee läbi saab olema kui ülem kohus seda üle on kaenu. Sest rahvas tunneb ja näeb tõesti, et selle veski ja tammi läbi herra von Siivers ühtegi kahju ei saa, vaid rahvale üksnes kasu, sest enne võeti vakka jahvatuse eest 15 kop. nüüd vakka pealt 6 kop. Kas siis rahvas palleb suuremat kohust seda asja täielikult üle kuulata.
Man olliva ja tõestegeva oma allkirjaga kui tunnistajad:
1. Adam Oja 23 Jaan Oja 2 Karl Laud 24 Andres Kirst 3 Jaan Oras 25 Kusta Kongo 4 Adam Oras 26 Michel Oja 5 Andres Oja 27 Jaan Kupp 6 August Tiisler 28 Kustav Sikk 7 August Leis 29 Kusta Oja 8 Kusta Röman 30 Rein Kerra 9 Juhan Leis 31 Saul Tiisler 10 Kusta Tiisler 32 Kusta Tiisler 11 Kusta Orri Kergola valla rahvas 12 August Oja 1 Kusta Nõgel 13 Adam Tiisler 2 Oskar Leis 14 Adam Kongo 3 Willem Kelp 15 Jaan Kirst 4 Hendrik Mateus 16 Kusta Kongo 5 Kusta Rumma 17 Jaan Oja 6 Juhan Puru 18 Jaak Leis 7 Karl Maksim 19 Samuel Oja 8 Kusta Rosenberg 20 Kusta Mõttus 9 Adam Mõttus 21 Kusta Kasvand 10 Karl Parlo Linnamäelt 22 Adam Kongo /allkirjad/
Peran sel samal päeval olliva tulnu, kes veel soovisivad, et veski ja tamm saaks alal hoidut.
Erastveres:
1. Daniel Zirkel
2. Johan Tarkus
3. Rein Kongo
4. Kusta Limbo
5 Ludwig Leppik
/allkirjad/
Erastvere Ala-Parmu veski majan sel 20tal novembril 1889.
Vallavanem: J. Arras
völmölder: J. Tiisler
kohtunik: Andres Oja
/allkirjad/
Otsno: Protokolli ärakiri Võru politsei kohtule sisse saata. Ja ka prokorörile IV Liivimaa jaoskonna abile
vallavanem J. Arras
/allkiri/
Erastvere politsei protokolliraamatust.
Tämba sel 19 Julil 1867 saiva Magasi ja Vaddela peremehe kutsutus nink neile teada antus, kuis visi tulleva aasta 1868 oma ma eest massa tulle. Kui nüüd ne perremehhe sega rahhule ei olle sis om neile 14 päiva aiga antu ja peava sis teda andma, kas nemma neid kottosid seddasi võtva ni kui neele ütteldu om vai ei võtta.
Pääkohtomees: Johan Oja
Kohtumees: Jürri Parksepp
Peter Kirri
Erastvere kohtumajan, sel 11 Junil 1869.
Man olleva: Peakohtumees J. Tiisler
Kohtumees: Johan Lok
Abbi kohtumees: Gusta Saag
Allal nimmetedu Perremehhile sai mõisa vallitseja poolt ülles antus, et neide platsi omma ärra ostedu, ja kui na ommi platse een ostmise õigust 14 päeva seen ei tarvinda, sis tulleva kui vaja ilma vasta pandmada välja läeva, kui na ka kohtu een omma tunnistannu, et na peagi ommi platse ei sa ostma.
Mihkel Müürsep
Hendrik Oja
Gusta Märk
Rein Veski
Gusta Veski
Erastvere kohtumajan sel 5 Augustil 1870. Man olliva Pääkohtumees: J. Tiisler
Kohtumees: Jaan Sik
Kohtumees: Johan Lok
Kohtu een kaibas mõisavallitseja Hammer, et mõisa sullane Mihkel Urb kats päeva töö mant joomise pääle om ärra viitenu ja pallep nüüd kohhut tood selle asja eest trahvida. Kui se kaibus sai ette loetus ses ei salga Mihkel Urb sedda asja see pääle mõistis kohhus:
Mihkel Urb saap selle eest 15 vitsa löögi nink peap henda eddespiddi joomist hoitma.
Mõistminne nink par. 773 sai kohtuskäiejile ette loetus kon ka mõllemba sellega rahho olle.
Erastvere vallamajas 24. novembril 1905. aastal, kuun olid seltsi esimees - Jaan Leis - eestseisuse liikmed Johan Tarkus, Johan Sik, Ludwig Kongo, Karl Vaher, Konrad Arras ja Rein Ajalik ja 57 liht liiget. Seltsi liikmed ollid kokku tulnud ilma kutsumata sel põhjusel, et jutud liikusid, et riigi raha paberite kurs liig palju langenud on. Seltsi esimees teatas nõudmise peale, et praegu seltsi peralt olevate väärtpaberite 4% riigi rendi paberite kurs 81 rubla sada on ja et neid paberit seltsi peralt on 1200 rubla ja 2500 rubla ettenäitaja peale.
Üleüldine seltsi liikmede koosolek tegi healt enamu otsuse 25000 rubla 4% riigi rendi tunnistuse ettenäitaja peale ära müüa. Vaatlemata selle peale kui palju nende eest kursi järele saab. Kui ka alla 50 rubla sada pealt, aga 1200 rubla nimelise 4% riigi tunnistusi müümata jätta.
II. Mitmed seltsi liikmed pandsid ette, et mitmel pool kuritahtliste inimeste poolt põletamisi ja riisumisi ette tuleb, selle perast oleks soovitav, et selts abinõusid tarvitusele võtaks, niisuguste toimetuste takistuseks, läbirääkimiste järgi selgus, et põletamised kuritahtliste inimeste poolt seltslikult plaanitut riisumise otstarbel korda saavad saatetud, et nende tegevuse vastu võidelda ilma sõjariistuta võimata on. Kuna niisugused inimesed seltsile põletamise läbi suurt kahju võivad teha selle perast tegi ühel healel otsuseks seltsi kulul umbes 1500 rubla eest püssisi ja laskemoona muretseda, mida seltsi liikmete kätte häda korral tarvitamiseks anda, püsside muretsemise tarvis seltsi liikmete seast 3 liikmeline kommission valida. Kommissioni liikmedeks said valitud herrad: Konrad Arras, Ludwig Kongo ja Paul Müürsepp. Kes peavad järgi kuulama, kust ja kui kallilt ning missugusi püssisi saada on, mille üle seltsile mitte hiljem kui 5. detsembril teadust anda.
Seltsi esimees J. Leis /allkiri/
Põlgaste vallavalitsuse arhiiv on punaste poolt täiesti häävitatud. Arhiiv, mis on olemas on asutatud 1919. aastast peale.
Protokoll nr 11
Krootuse valla nõukogu koosolekul Krootuse vallamajas 9. mail 1918. aastal.
Juhatas vallavanem Wilhem Treffner
Nõukogu teisi liikmeid on ilmunud
1. Gustav Mandli 2. Voldemar Sibbul 3. Gustav Tina 4. Voldemar Kronberg 5. Johann Plando 6. August Haarmann 7. Johann Narusk 8. Johann Kramp 9. Johann Visnapuu 10. Gustav Trust
Paragrahv 1
Vallavanem kuulutas nõukogule Võru Maakonna Ameti eeskirja 30. aprillilt s.a. nr 642 all, millega kästakse ära maksa 55 rubla Kanapäh vangimaja parandamise raha. Nõukogu tähele pannes, et nõuetud summa ei ole mitte eelarves ja ei ole ka raha kassas, ka ei ole valla käest vangimaja parandamiseks nõusolekut küsitud ja pealegi on vallamaja juures arestiruum ja linnas vangimaja, mis korralikud on ja nõukogule on üldse teadmata, kas Kanapähs teadmiste järele üleüldse vangimaja ei olnud. See pärast otsustas: Krootuse vallal ei ole võimalik eelpool nimetud nõudmist mitte täita.
Paragrahv 2
Nõukogule kuulutas vallavanem kohalise komandatuuri eeskirja, millega nõutakse valla käest 177 rubla 50 kopikat Koraste ja Musti- ja Varbuse mõisa omaniku herra von Samsoni kasuks Tõmmioja silla materjali eest. Nõukogu tähele pandes, et vald ei ole nimetatud silla tegemist palunud ja ei ole vald von Samsoni käest materjali kaubelnud. Sild on Karksi ja Musti mõisate maa sehes ja ei puutu see pärast silla tegemine ei ka materjali muretsemine vallale ja et sild on tehtud sõjavõimude poolt ja on kindral komando käsu nr 60 sildade ehitusmaterjal krundiomaniku poolt anda. See pärast ühel healel otsustas ette pandud von Sampsoni nõudmist mitte täita.
Vallavanem V. Treffner /allkiri/
Kanepi õpetaja Falck tulnud enamlaste eest varjulolemisel tehtud kuritegude eest tasu nõudma, et end majanduslisest kitsikusest välja peasta. Ta hakkanud valdadelt raha nõudma vangimajade remonteerimiseks. Selleks saanud ta saksa sõjaväe toetuse. Kuid Kõllaste vald ei maksnud oma osa. Küll käinud Falck ise Saksa komandandiga Kõllastes ja imetlenud, et vallas pole nii palju raha. Nii vihastanud Falck, et vald ei maksa vangimaja remondi ega ka silla materjali raha. Püüdes näidata oma õiglast nõudmist ja okupatsiooni võimu lasknud ta vallanõukogu karistada.
Ühel päeval ilmunud Falck saksa komandandi ja kahe sõduri saatel vallamajasse ja viinud kaks nõukogu liiget Kanepisse kinni kümneks päevaks. Nii viidud kahe kaupa kuni kõik kümme meest kümme päeva ära olid istnud, sest korraga ei mahtunud ruumide puudusel kõik istuma. Vallavanem Treffner istunud 14 päeva. Igakord viimise ajal küsitud raha, kuid mehed ei lubanud, vaid istnud kinni.
Siia juurde lisan ülesvõtte selle kohta.
Vallavanem teatas nõuseltsile selle valla ja peremeeste ja tõiste elanikude nõudmise tuliriistasi muretseda valla kapitali abil praegusel rahutul ajal tekkivate röövlide eest vallaelanikkude ja nende varanduste kaitseks. Nõukogu tähelepandes, et elanikude nõudmine mitte põhjuseta ei ole, sest et kuulu järele mitmel pool põletamisi ja riisumisi ette on tulnud sellepärast tarvilise leidis kaitsenõusi valmis muretseda juhtuvate kahjude ära hoidmiseks. Ühel häälel otsustas: Laenuviisi ülemuse lubaga püsside ja laskemoona ostmiseks Passikassast Hoiukassa raamatu nr 4225 all hoitavast summast 400 rubla ja vaestekassast Hoiukassa raamatu N 4225 all hoietavast rahast 200 rubla. Seda raha Võru Hoiukassast vastu võtma volitadud vallavanem Kusta Traat ja tema abilised Jakob Loodus ja Johan Tõno.
Laenatud raha tagasi maksa 1908. aastal 4%-diga. Püsside ja laskemoona 5-e liikmeline komisjon nimetada järgmiste isikutena. 1. Johan Roht Daveti p., 2. Johan Sild, 3. Kusta Traat, 4. Peeter Kerik, 5. Jaan Taal.
Vallavanem
K. Traat (allkiri)
Volikogu liikmed J. Sild, J. Visnapuu, M. Võsu, K. Pannel, Aleks Raig, J. Roht, J. Hark, J. Hark, J. Thal, I. Peterson (allkirjad).
Vallavanem võtnud Võru pangast raha välja. Käinud kommisari pool ja viinud eeloleva protokolli ärakirja "suurebale võimule nätta". Kommisar keelanud püsside ostmise ära. Riisumised ja põletamised 1905. a. jäänud vallas tulemata. Kohalik mõisnik olla eestlane olnud, kes eemaldanud igasugused kallalekippumised, püüdes päästa rahvast karistussalkade eest, mis naabervaldu laastasid.
Kõllaste vallavalitsuse arhiivis on 214 raamatud. Arhiivi nimestik on 1918. a. sisse seatud. Kohapäälsed punased on vanemad arhiivis olevad raamatud ära põletanud okupatsiooni tuleku ajal. Järele on jäänud ainult mõned, mis sekretäri ruumis on asunud.
Lisandik
Selle ümbervahetamise kirju põhjapääle, mis Keiserliku V Tarto Kihhilkona kohtu polest 4. januaril 1872. aastal on kinnitedu annap Krotuse mõisa ommast maksu al saisvast moisa ma tallodest (Quote) valla ma külge taggasi se Puiga tallo kes om suur 25 taalrit 4 krossi ja Lingi tallo küllest koolimajale 7 taalrit summa, 32 taalrit 7 krossi.
Selle eest vottap mõisa hendale valla ma küllest assemele, mes nüüd mõisa tallost jääp, se tallo Soe arro suur 28 taalrit 6 krossi.
Selle vahhetuse õigest ümber kirjutamist tunnistap
Tarton, sel 5 veebruaril 1883. a.
Vannutedu mamõtja, H. Hammer (allkiri)
Kooraste valla mõisadest on Karste mõisa asutatud 4 talust: 1) Jakob 8 taalrit 85 tenga, 2) Peetsi 27 taalrit 7 tenga, 3) Humma 21 taalrit 68 tenga ja 4) Randsepa 14 taalrit 41 tenga. Juki mõisa taludest: Vana Ussaija 13 raalrit 2 tenga.
Kooraste vallamajas öösel 24. Novemb. 1905. aastal koosolivad vallavanem Aug. Loot, tema abid Joh. Kattai. K. Kelder ja 16 nõukogu liikmest 8 ja nimelt: Peeter Teder, Jaan Põder, Johan Jõudu, Otto Ladva, Jaan Lumi, Johan Lina, Juhan Lumi ja Jaan Aigro.
Protokolli kirjutas vallakirjutaja: M. Reim.
Vallavanem oli iseäraliku asja pärast nõukogu kokku kutsunu selle üle nõu pidama, missugusel viisil nn musta sõja vastu tuleks võidelda, mis oma tegevust, saadud teadmiste järgi juba Valga kreisin on alganu – ja oma laastamisega võibolla juba 2-3 päevaga siia võib jõudu, sest neil päivil on kõik mõisapidajad siist ära sõitnud ja endid perekondadega kindlamatesse kohtadesse ära peitnud ja rahvast ilma miski kaitseta mustasaja läbi röövida ja maha tappa jätnud, kuna rahval kangema valvuse kõrra pärast ei mingit laskeriista ega laskemoona pole saadaval, sest pani ette selle üle otsust teha.
Nõukogu arutas asja läbi ja tähele pannes seda, et musta sõja laastamise üle enam mingisugust kahtlust pole, seepärast peaks katsuma tema vastu kaitseks sõjariistu muretseda ja nimelt valla kogukonna kapitali kulul – kust aga saada võiks.
Selle peale seletas vallavanem, et valla magasikassas kapitaliraha paberid, Jurjevi Bankbiletid on kassas olemas 2800 rbl. väärtuses, mida kui magasikassa kapitali ei tohi muu tarvituse peale pruukida. Kuna muu vallakassa raha Võru renteis hoida seisab.
Nõukogu arvas, et rahva elu hädaohus on ja omakaitseks seda raha ainulikult tarvis on ning tegi ühel häälel kõiki järeldusi enda peale vastutada võttes otsuse:
1. Jurjevi Bankbiletid nr 66974 ja nr 669076 väärt 2800 rubla vallavanemal nimetatud panka ära müüa ja selle raha eest laskeriistu ja laskemoona muretseda.
2. Kohalik politsei valitsuse poolt asja kohta selgust ja tarvilikku kaitset telephoni teel paluda.
Wallawanem A. Loot (allkiri)
tema abid: J. Kattai, Kelder (allkirjad)
Nõukogu liikmed: J. Aikro, J. Lumi, O. Ladva, J. Jõudu, I. Põder, I. Lumi, A. Teder, J. Lina (allkirjad)
Vallavanem sõitnud Tartu, et võtta pangast eelpool tähendatud summa ja muretseda selle eest püsse ja laskemoona.
Pangas pärinud ta järele, kust saaks osta vintpüsse ja laskemoona, selle pääle jäetud raha väljamaksmine seisma ja kästud oodata. Vallavanem aimanud halba ja sõitnud koju tagasi. Teisel päeval viidud ta Võrru kinni, kus istunud mõned päevad. Must sõda jäänud Koorastesse tulemata.
Sel samal päeval 9. detsemb. 1905. a. Vallavanem teatas nõukogule, et nimetatud kogu otsuse järgi öösel 24. novembril s.a. nr 53 ei võinud mina musta sõja vastu võitlemiseks püssisid mitte kustkilt saada, selle pärast jäivad Jurjevi Bankbiletid 2800 rubla väärtuses alale ja olen need samad valla kassasse tagasi pannud.
Sel samal päeval 9. detsemb. 1905. Vallavanem pani nõukogule ette, et praegusel ajal korratu olek ikka enam laiale laguneb ja autumad isikud väga hädaohtlikult ähvardavad, kurja tegema valmis on, sellepärast oleks tarvis valda omakaitse ühendust seada ja selleks otstarbeks vähemalt 50 kuulipüssi muretseda ning selle üle nõukogul otsust teha. Nõukogu arvas seda ettepanekut täiesti kohaseks ja väga tarvilikuks ja tegi ühel häälel otsuse: Seadud korda mööda Liivi kubermangu valitsust paluda, et Kooraste vallakogukonnale korratu oleku vastu võitlemiseks 50 kuulipüssi saaks lubatud muretseda omakaitse ühenduse tarvis.
Vallavanem A. Loot (allkiri)
Vallavanema abid: J. Sool, K. Kelder, J. Kattai (allkirjad)
Nõukogu liikmed: J. Sool, K. Kroon, A. Ladva, J. Põder, J. Jõudu, O. Latva, I. Lumi, I. Lina, J. Lumi. K. Hiir, A. Müürsepp, A. Hutter, A. Ahi, J. Aigro (allkirjad)
Koorastu vallavalitsuse arhiivi on 1924. a. peale pidama hakatud. Vanemad arhiivi puutuvad raamatud on peaaegu kõik ära lõhutud ja ära varastatud.
Tamme kogukonna nõukogu 14. okt. 1879.
Juures olid:
Vallavanem: J. Kõiv.
Nõumees: M. Mitt, J. Säga, T. Toover, P. Poka.
Eesseisja: I. Morel.
Nõnda kui kuuldavaks saanud, on kohalik kirikherra meie koolis kasuliku kooliraamatute pruukimise, nimelt C.R. Jakobsonist välja antud Kooli lugemise raamatu, mis kõige parem eesti keele lugemise raamat on ja nii õige kirjutamise viisi, mis eesti rahvakoolides igal pool tarvitavaks on tehtud, ära keelnud. Vallavalitsus ja volikogu võttis nõuks kohalist koolivalitsust paluda, et nimetatud Kooli lugemise raamat ja Uus eesti kirjaviis meie koolis pruugitavaks saaks tehtud ja seda liialt päha õppimist, mis laste mõistustele kahjulik on, vähendada. Ning seda asja ja palvet kohaliku koolivalitsusele ette panna.
Peale selle on meie koolmeistrile kohuseks teha kõik muud paremates koolides pruugitavaid kooliraamatuid lastele õpetama hakata ja lapsi sundi neid enesele muretsema.
Vallavanem K. Kõiv (allkiri)
Nõumees M. Mitt (allkiri)
Nõumees Jüri Lage xxx
Nõumees Tani Toover xxx
Nõumees P. Pokka (allkiri)
Eesseisja: I. Morrel (allkiri)
Kirjutaja: M. Lilliallik (allkiri)
See 20. veebruaril 1885 olli Vastse-Piigaste koggokonna kohus koos.
Pääkohtumees A. Lattik
Kohtumees U. Laur, I. Paabu
Tulli kohto ette Vastse-Piigaste mõissa Valitsusse asemik Jaan Tamm ja kaibas päiva tegija Peeter Lock pääle, et om Moissa obbest palki kangega väega kovaste pesnu. Nink pallus kohhut Peter Locko selle obbese pesmisse eest säduseliku trahvi alla tõmada. Saije P. Lock ette kutsutus ja talle kaibus ette loetus. See pääle üttel P. Lock, et ei olle mitte kangega obest lönüd. Sest mina leije kusse ossaga obbest.
Otsus: Kohus mõistis, Peter Lock saap selle obbesele palgi kangega löömise eest 15. vitsa löögi trahvis ja om ka se trahviga ära trahvitu.
Pääkohtumees: A. Lattik xxx
Kohtumees: H. Laur xxx
Kohtumees: J. Paabu (allkiri)