Erastvere mõisas on kirik, kus ainult sakslastele jutlusi peeti. Kiriku juures on surnuaed (kabel). Sinna on maetud kohalisi mõisnikke ja nende perekondi. Rahvas räägib, et sinna maetud olla mereröövel Unger Sternberg. Praegu on kabel rüüstatud, ristid ja mälestustahvlid on purustatud punaste ja kohaliste elanikkude poolt.
Kabel olla alt õõnes. Valged sõdurid viinud säält raudkasti, mille leidnud kääbaste alt. Kast olla olnud umbes küünar igat kanti suur; kohal kasti lahti teha pole olnud võimalik, seepärast võtnud nad kasti enesega kaasa.
Kanepi kihelkonnal on kaks surnuaeda - vana ja uus. Uues on kaks kohaliste mõisnikkude matust. Unger Sternberg'id ja Rohtid. Need kääpad on lõhkeainetega purustatud ja hauad rüütatud.
Erastvere vallamajast mõisa poole on lahingu koht, kus Rootsi kindral Schlippenbach ja Vene kindral Scheremetjev lõid lahingu, mille rootslased kaotasid. Nüüd on lahingukohal mets ja põld. Maast tulla välja luid, sõjariista tükke ja vanu rahasid.
Kanepi-Põlva tee ääres Kanepist 7 kilomeetrit on Kääpamäe talu. Selle talu põllul, teest umbes 500 meetrit on vana sõjaaegne matusepaik (kohal keegi ei tea, millise sõja). Nüüd on näha ainult suur kääp. Kohalik rahvas käib sinna jaanitulele. Selle talu põllul, üsna ligidal sealpool kirjeldatud kohast on kruusaauk, säält tuleb kaevates luid välja.
Põlgaste mõisa maal, kus ennem Lalli talu on olnud (Mõis on talu hävitanud ja maad mõisa maadega liitnud) on lahingukoht, kus Peeter I-se väed esimese lahingu lõid Rootsi vägedega, tulles Vastseliinast.
Kõllaste vallamajast kaks kilomeetrit nõnda nimetatud Tsähknapalus (mets) ja selle ääres on suured ümargused kääpad. Arvatavasti Põhjasõja aegsed, kuhu olla vanemate inimeste jutu järele sõdureid maetud. Sääl on olnud nagu mingisugune vall. Sellest on säilinud metsas ase, mis on palju kõrgem ümbrusest ja kaares. Nüüd on kääpad ja valliase metsastunud. Punased sõdurid olla ühele suurele kääpale augu keskele kaevanud, millest olla leidnud nad ühe suure inimese pääluu ja vanu sõjariista tükke. Pääluu löönud nad puu oksa otsa öeldes: “Kartuseks eesti tagaajajaile röövlitele.”
Kõllaste valla Tigase talu põllul on matusepaik. Säält on leitud luid ja rahasid. Rahad on Põhjasõja aegsed. Kalmistu on üles küntud. Järele on jäänud üks rist, missuguseid on linnamägede juures. Sama talu õunapuuaia taga on vana varemaase. Rahvas räägib, et sääl olla umbes 300 aastat tagasi katoliku kirik olnud.
Karaski koolimaja lähedal on koht, kus palju suuri kive leidub. Kivid on enamasti ühest küljest lapergused. Lapergusel küljel on mõnel lohk. 20 aastat tagasi kasvanud sääl suured haava- ja kasepuud segamine. Nüüd on haavad maha lõigatud, ainult mõned kased on järele jäänud. Vanarahva jutu järele olla sääl olnud vana ohvripaik. 1925. aastal käinud keegi üliõpilane sääl, võtnud kaevamisi ette ning leidnud suure klaaspärli ühe kivi alt. Juba varem olla kaevamisi ette võetud ning leitud säält vanu rahasid, savinõu tükke ja surnuluid. Maa olla sääl nagu ennem liigutatud ja tuhaga segamini. Keegi vana naisterahvas 89 a. vana Katta Toover Põlgastest jutustas, et see olla olnud vana hiis ja surnute põletamise koht.
Valgjärve vallas Tiksi talu maal on suured kääpad, umbes 42 sammu ümbermõõtes ja 16 sammu üle mõõtes, kujult ümmargused. Sinna olla maetud Põhjasõja aegsed rootsi sõdurid. Samu kääpaid kaevanud keegi kohalik elanik umbes 30 aastat tagasi. Ta oli leidnud sõjariista tükke ja pääluid, milledel isegi juuksed ei puudunud. Kääpad on praegu suure männimetsaga kaetud.