Urvaste pärimus

Uued laulud

RKM II 225, 107/8 (2) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt's tsõõrilaul olli:
Oi, oi, oi, oi mõisapoisi,
mõisan mitmesugutsõ:
(iga kahe värsi järel)
mõnõl olli pikäd püksid jalas,
mõnõl nahkamütsi pääs,
mõnõl on siidiriided seljas,
mõni ihualastõ,
mõni oli üsnä ümmärgune,
mõni pisut pikõrganõ,
mõni on lipperlapõrlanõ,
mõnest ma ei tiiägi.
Käänäme sõnad tõisildõ,
vaatame aga järele.
Oi, oi, oi, oi mõisa põllu,
mõisan mitmesugutsõ:
(iga kahe värsi järel)
kaaral oli pikäd püksid jalas,
odral nahkamütsi pääs,
rügä on ihualastõ,
nisul on siidiriided seljas,
erne oli üsnä ümmärgunõ,
uba pisut pikõrganõ,
lina oli lipperlapõrlanõ,
mõnõst ma es tiäki.
Kui jo õks tütärlat's olli, sis kuulsi ku vanemba lauli.

RKM II 225, 108/10 (3) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt's rätsep tulli Rasinast,
tirallallaa,
lät's Teni Miilil umblõma,
tirallallaa,
ta ummõl Miilil kasuga,
see kasuk olli voodõrdet,
ta ummõl Miilil ündriku,
see ündrik kinni võltõga,
ta ummõl Miilil jaki ka,
see jak'k oli kitsa kihäga,
ta ummõl Miilil amme ka,
see hamõ pikki käistega,
ta ummõl Miilil põllõ ka,
see põll oli pikki paeluga,
ta palist Miilil räti ka,
see rätt oli atlasiidirätt,
ta ummõl Miilil tanu ka,
see tanu laja piluga.
Sepp tegi Miilil sõrmusõ,
see sõrmus laja pääga,
sepp tegi Miilil prossi ka,
see pross oli ilma nõglata,
sepp tegi Miilil mehe ka,
see mees oli peris selge juut.

RKM II 225, 110/2 (4) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ema korjas mustõ villu,
vahetas ja kauples palju,
tserelja varelja hopsairuudi,
hopsairuudi rallallaa.
Tahtis pojal vesti teha,
mes oli imekenä näha.
Kui sai villad kraasitus
ja langas ärä kedrätus,
kui see kangas üles panti,
vestikangas nimes anti.
Kes oli kanga kudaja?
Makõ Mai oli kudaja.
Kudaja sai liha süvvä,
päälegi veel õlut juvva'.
Kui see kangas maha sai,
hobu tedä veskil vei.
Vaenõ kangas nägi vaeva,
säidse päivä tambi all.
Tambi alt ta ärä võeti,
hobu tedä kodu tõi.
Rätsepid sis minti ot'sma,
säitsmest kihelkonnast kutsma.
Põlva poodist tuudi paelu,
nii et hobu kaksas kaela.
Verevid ja mustõ paelu
panti ümbre vestikaela.
Kui see vest siis valmis sai,
isä, emä üle kai.
Oh sa kuri, küll oli kenä,
mustal vestil vereva paela'.
Rätsepile masti palka
säidse vakka vanna vaske.
Rätsep om nüüd ärä koolnu,
rahakott ol'l tedä poonu.
Ütte asja ol'l viil vaja,
es ole pojal sõidut'äkku.
Esä sõitis Setomaale,
Petseri ja Pihkva poolõ,
säält tõi suure sõidut'äku,
mes oli peris poja jagu.
Poig sõitis Tsimmi Juuliga
kui laulatetu naisega'.

RKM II 225, 112/3 (5) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eilä õhtu lätsin ma,
oirassa oirassa,
oirassa, valerallalla,
külä tüdrukid vaatama.
Tüdriku ei võtnud vasta,
naksi minu irvitämmä:
"Sul ei olõ saksasärki,
sul ei olõ saksasaapid,
sul ei olõ valget maneskit."
"Ma' lää hommõn Paide liina,
säält tuu sullõ saksasaapa.
Ma' lää hommõn Paide liina,
säält tuu sullõ valgõ maneski,
sõs sa võid küll julgest minnä
külätüdrukid vaatama."
Niid om tsõõrilaulu, oirassa ajal tantsiti tsõõrin.

RKM II 225, 113/4 (6) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt's noormees otsib pruuti,
kes tedä armastab.
Tule siiä, sind ma vaatan,
kas pruudis passid mul!
Ei sukugi ei passi
sa pruudis minulõ.
Ma valitsen siist ringist
ühe tõisõ omalõ.
Tule siiä, sind ma vaatan,
kas pruudis passid mul!
Ei sukugi ei passi
sa pruudis minulõ.
Su silmä vaatva sinna,
sa sedä armastat.
Ma valitsõ siist ringist
nüüd tõisõ omalõ.
Tule siiä, sind ma vaatan,
kas pruudis passid mul!
Jah muidugi sa passid
küll pruudis minulõ.
Su silmä vaatva siiä,
sa mind ju armastad.
Me kõnnime ja käime
siin roosiaia seen.
Meil tiindrid lääb tarvis,
kes meid siin teeniväd.
Oh külä nuurmiis, kuulõ,
kas teendris tulõd meil?
Kui teenimä teid tulõn,
mis palgas lupat mul?
Kõik mõisa rohuaiad
ja põllud, heinamaad,
jää siiä sisse herras,
tii õigust kõigilõ:
kui moonamiis taht silku,
sõs anna heeringõt.

RKM II 225, 115 (7) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh ma vaenõ, kuis ma lätsi
joodikulõ mehele,
joodikul saab nälgä nätä,
ei saa enämb tagasi.
Läheb kõrtsi, joob end purju,
riidlõb, taplõb tõistõga.
Kui ta kõrtsist koju tuleb,
võtab piitsa, pessäb naist.
Oh mu isa, oh mu emä,
mis te minu kasvati!
Paremb heitnu minnu jõkkõ
või ehk jõekaldassõ -
sääl mu vesi veeretänu,
jõekallas kasvatand.

RKM II 225, 116/7 (8) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord eläs mölder veski pääl,
simfai ruudi ralla,
sääl lähedäl ol'l mõisakõ,
simfai ruudi ralla,
simfai, simfai, simfaiaa,
simfai ruudi ralla.
Ja mõisas kaval sulanõ,
see aie herra kotisse,
viis kotiga ta veskile.
"Oh tere õhtust, möldre saks,
kos panen ma see kaerakott?"
"Vii üles tõise korra pääl
mu tütre sängü jalutsi."
Kui õhtu jõudis, pime üü,
sis tütär äkist kisendas:
"Oh mamma, rutta tulõga,
kott nakas nulgan liikuma
ja sängü puulõ kõikuma."
"Oh rumal, mis sa kisendat,
sa oled mõisa herra iin."
"Ei mõisaherra taha ma,
kui tublit talupoiga ei saa."

RKM II 225, 117/9 (10a) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eilä no märti oodõti,
täämpä märt om siiä jõudnu,
märt om tulnu kaugelt maalt,
olt ta no tulnu olli ilma,
kaugelt kuu kõveriku,
ümbre ilma ümäriku,
päälta päevätõusõngu.
Märdil küüdse külmätese,
märdil varba valutese.
Märt om tulnu kaugelt maalt,
läbi suu sipa-sapa,
läbi laanõ lipa-lapa.
Perenainõ, linnukõnõ,
säe sängü veere pääle,
kirju teki keskeelta,
sinipadja seasta,
valge lina vaheelta!
Perenaine, linnukene,
tõmba valla tõlguussõ,
linnuluitsõ lingikõsõ,
põdraluitsõ põõnakõsõ!
Perenaine, linnukõnõ,
lõõtsu' tuli tubadõssõ,
võta laest lastukõist,
kui pole laen lastukõista,
võta sainast sammõlida'.
Sis lastas joba sisse. Tuu esä ei laula. Tol om herne' kotin, viskas sisse.

RKM II 225, 119 (10b) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Viska sissõ viljaõnnõ,
keskelt kenä neiu õnnõ,
puhast poiste õnnõvilja,
kikkalõ kaeru, kanalõ kesvi!
Pill nakas mängmä. Kui ärä andas raha või ernid, upõ ja liha, sõs nakasõ na tennämä. Mardiesä ütles: "Latse, tennäke!" Nakasõ laulma.

RKM II 225, 119/20 (10c) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Aitumma pereesäle,
aitumma pereemäle,
aitumma perepojalõ!
Peretütär õnnõ leidku,
kosja' tulgu, tõise mingu,
sada saani siiä sõitku,
tuhat ratsa siiä tulgu!
Sis om lõpp ja tuldas ärä.

RKM II 225, 120 (11) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõi, tsõi, tsõdsõlõ,
üle oja onulõ,
tiid piten tädile,
läbi liina lelläle!

RKM II 279, 382 (1) < Urvaste khk., Antsla l. < Venemaa < Rõuge khk., Kõrgepalu - Maimu Patte, Antsla keskkooli õpetaja < Alma Kripp, 70 a. (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaata imet, mis ma näen,
kassil olid kindad käes.
Siga käib, kasuk seljas,
kana käes oli roosilill,
kuke pea peal suur aprill.

RKM II 279, 382/3 (2) < Urvaste khk., Antsla l. < Venemaa < Rõuge khk., Kõrgepalu - Maimu Patte, Antsla keskkooli õpetaja < Alma Kripp, 70 a. (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poeg isatalust lahkus,
kommuunasse läks ta,
küll emal oli kahju,
ta nuttis lõpmata.
Siis aasta pärast isa
läks poega vaatama.
Poeg töötab vasaraga
kommuunas sepana.
Siis mõttesse jäi isa
ja habet silitas.
"No, poeg, sul pole viga,"
kuid viimaks küsis ta:
"Kas ühislauast sööte
ja ühes magate
ja samagonni joote
ja naisi peksate?"
"Ei samagonni joo me,
ei peksa me üksteist,
meil ühised on aidad
ja ühine on töö.
Ja ühised on laudad
ja maa, mis jalge all.
(Kuuldud Venemaal)

RKM II 279, 384 (3) < Urvaste khk., Antsla l. < Venemaa < Rõuge khk., Kõrgepalu - Maimu Patte, Antsla keskkooli õpetaja < Alma Kripp, 70 a. (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sa kuula, kuidas kägu kukub,
ta kukkudes me aastaid loeb.
Pea noorus kaob kui unenägu
ja vanadus me rinda poeb.

RKM II 279, 384/5 (4) < Urvaste khk., Antsla l. < Venemaa < Rõuge khk., Kõrgepalu - Maimu Patte, Antsla keskkooli õpetaja < Alma Kripp, 70 a. (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ühel õhtul neiu kambris
:,: istub noormees tooli pääl, :,:
neiu käsi peiu kaelas
:,: suures armumõtetes. :,:
Neiu nuttis peiu pärast,
:,: et tal sõtta minek on. :,:
Noormees sõtta läks teenima
:,: ühe aasta kroonut sääl. :,:
Aasta pärast tuli jälle
:,: noormees pruuti vaatama, :,:
ruttas sinna vana paika,
:,: kus ta pruudil andis suud. :,:
Nägi pruudi kambri kõrval
:,: seisis valge ristike, :,:
risti pääle löödud kiri,
:,: ära surnud tema pruut. :,:
Juba teda hauda panti
:,: enne roosi häitsemist, :,:
kurbtus talle otsa tegi,
:,: enne kui ta vanaks sai. :,:

RKM II 279, 385/6 (5) < Urvaste khk., Antsla l. < Venemaa < Rõuge khk., Kõrgepalu - Maimu Patte, Antsla keskkooli õpetaja < Alma Kripp, 70 a. (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudipärg.
Me pruudipärga punume
sel kaunil roosilillel
ja tantsule sind saadame
nüüd kenal pulmapillil.
Refr. Ilus haljas, ilus haljas,
ilus haljas pruudipärg.
Meil kasvab aias kaunisti
küll mirte igasuguseid.
Kus viibid, armas peiukene,
kes meist ei pea lugu?
Refr.
Pruut ketras seitse aastat vist
kuldlõnga värtnal valmis,
kui ebemed nii peenikest
ta ehteks kudus valmis.
Refr.
Kui seitse aastat mööda sai,
siis tuli koju peiu.
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
siis pärja pärib neiu.
Refr.

RKM II 279, 388/9 (6) < Urvaste khk., Antsla l. < Venemaa < Rõuge khk., Kõrgepalu - Maimu Patte, Antsla keskkooli õpetaja < Alma Kripp, 70 a. (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Peigmehel laulda (viisil "Pruudipärg").
Mis ühel' noorel' peiule
küll armsam veel võib olla
kui et ta armas pruudike,
kes võib tal pulma teha.
Refr.
Armas, kallis, armas kallis
on minu pruudike.
Kui esimest kord nägin sind,
siis tuksus kohe süda.
Ma ütlesin: "Ah, ilus lind,
tõest sind ei jäta mina."
Refr.
Küll palju lille olen näind
ja tuhat korda õisi.
Ei nad mind ükski rõõmusta,
kui pruudi roosa pale.
Refr.
Ja elavide tähtiga
su nimi kirjutatu
ja ütlemata armuga
sind omal rinnal kanna.
Refr.
Küll mitmesaja hulga seest
mo silm sind ära näinud.
Ja ütlemata rõõmuga
sind omal pruudis valin.
Refr.
Kakskümmend aastat mööda läind,
siis koju tõi ta neiu
ja et ta pulmad kaasa tõi,
siis krooni pärib peiu.
Refr. Illus, armas, illus, armas,
illus armas peiupärg.

RKM II 250, 171 (11) < Urvaste khk., Vastse-Antsla as. < Rõuge khk. - Maimu Patte, Antsla keskkooli õpetaja < Liina Mägi, 87 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul.
Joonatan, mu veli, makab
muidõga, tapetuidõga.
(Rohkem ei mäleta.)

RKM II 250, 172 (12) < Urvaste khk., Vastse-Antsla as. < Rõuge khk. - Maimu Patte, Antsla keskkooli õpetaja < Liina Mägi, 87 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu laul.
Viisil: See Mäeotsa talu.
Üts rätsep tuli Roosinast, ti-ral-lal-laa,
ta ummõl Miilil jaki ka. tiral-la-laa.
Jakk oli kitsa kihäga. tiral-la-laa.
Rätsepäle masti palka "
säidse vakka vanna vaske. "
Rätsep olli ära koolu, "
rahakott oll tedä poonu.

RKM II 250, 172/3 (13) < Urvaste khk., Vastse-Antsla as. < Rõuge khk. - Maimu Patte, Antsla keskkooli õpetaja < Liina Mägi, 87 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mängulaul.
Lauldakse koos, kuid asjaosalised teevad, nagu on laulus.
Sääl Riia liina väraval
kolm ilusat neiut.
(Kaks poissi võtavad neiud käekõrvale.)
Ühe võtsin mina,
teise võttis veli,
las kolmandal jääda
roosiaeda seisma,
roosiaeda seisma,
peigmehi ootama.
Peigmehi ootes ta hakkas nutma.
Mees: :,: Oh, neiu, ära nuta,
su õnn veel õitseb. :,:
Neiu: Ei saa sust õnne,
ei saa sust rõõmu,
sa kõrtsin käüja,
sa viinajooja,
sa hobõseparsnik,
sa kaardimängijä.

RKM II 225, 107/8 (2) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt´s tsõõrilaul olli:
Oi, oi, oi, oi mõisapoisi,
mõisan mitmesugutsõ:
(iga kahe värsi järel)
mõnõl olli pikäd püksid jalas,
mõnõl nahkamütsi pääs,
mõnõl on siidiriided seljas,
mõni ihualastõ,
mõni oli üsnä ümmärgune,
mõni pisut pikõrganõ,
mõni on lipperlapõrlanõ,
mõnest ma ei tiiägi.
Käänäme sõnad tõisildõ,
vaatame aga järele.
Oi, oi, oi, oi mõisa põllu,
mõisan mitmesugutsõ:
(iga kahe värsi järel)
kaaral oli pikäd püksid jalas,
odral nahkamütsi pääs,
rügä on ihualastõ,
nisul on siidiriided seljas,
erne oli üsnä ümmärgunõ,
uba pisut pikõrganõ,
lina oli lipperlapõrlanõ,
mõnõst ma es tiäki.
Kui jo õks tütärlat´s olli, sis kuulsi ku vanemba lauli.

RKM II 225, 108/10 (3) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt´s rätsep tulli Rasinast,
tirallallaa,
lät´s Teni Miilil umblõma,
tirallallaa,
ta ummõl Miilil kasuga,
see kasuk olli voodõrdet,
ta ummõl Miilil ündriku,
see ündrik kinni võltõga,
ta ummõl Miilil jaki ka,
see jak´k oli kitsa kihäga,
ta ummõl Miilil amme ka,
see hamõ pikki käistega,
ta ummõl Miilil põllõ ka,
see põll oli pikki paeluga,
ta palist Miilil räti ka,
see rätt oli atlasiidirätt,
ta ummõl Miilil tanu ka,
see tanu laja piluga.
Sepp tegi Miilil sõrmusõ,
see sõrmus laja pääga,
sepp tegi Miilil prossi ka,
see pross oli ilma nõglata,
sepp tegi Miilil mehe ka,
see mees oli peris selge juut.

RKM II 225, 110/2 (4) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ema korjas mustõ villu,
vahetas ja kauples palju,
tserelja varelja hopsairuudi,
hopsairuudi rallallaa.
Tahtis pojal vesti teha,
mes oli imekenä näha.
Kui sai villad kraasitus
ja langas ärä kedrätus,
kui see kangas üles panti,
vestikangas nimes anti.
Kes oli kanga kudaja?
Makõ Mai oli kudaja.
Kudaja sai liha süvvä,
päälegi veel õlut juvva'.
Kui see kangas maha sai,
hobu tedä veskil vei.
Vaenõ kangas nägi vaeva,
säidse päivä tambi all.
Tambi alt ta ärä võeti,
hobu tedä kodu tõi.
Rätsepid sis minti ot´sma,
säitsmest kihelkonnast kutsma.
Põlva poodist tuudi paelu,
nii et hobu kaksas kaela.
Verevid ja mustõ paelu
panti ümbre vestikaela.
Kui see vest siis valmis sai,
isä, emä üle kai.
Oh sa kuri, küll oli kenä,
mustal vestil vereva paela'.
Rätsepile masti palka
säidse vakka vanna vaske.
Rätsep om nüüd ärä koolnu,
rahakott ol´l tedä poonu.
Ütte asja ol´l viil vaja,
es ole pojal sõidut'äkku.
Esä sõitis Setomaale,
Petseri ja Pihkva poolõ,
säält tõi suure sõidut'äku,
mes oli peris poja jagu.
Poig sõitis Tsimmi Juuliga
kui laulatetu naisega'.

RKM II 225, 113/4 (6) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt´s noormees otsib pruuti,
kes tedä armastab.
Tule siiä, sind ma vaatan,
kas pruudis passid mul!
Ei sukugi ei passi
sa pruudis minulõ.
Ma valitsen siist ringist
ühe tõisõ omalõ.
Tule siiä, sind ma vaatan,
kas pruudis passid mul!
Ei sukugi ei passi
sa pruudis minulõ.
Su silmä vaatva sinna,
sa sedä armastat.
Ma valitsõ siist ringist
nüüd tõisõ omalõ.
Tule siiä, sind ma vaatan,
kas pruudis passid mul!
Jah muidugi sa passid
küll pruudis minulõ.
Su silmä vaatva siiä,
sa mind ju armastad.
Me kõnnime ja käime
siin roosiaia seen.
Meil tiindrid lääb tarvis,
kes meid siin teeniväd.
Oh külä nuurmiis, kuulõ,
kas teendris tulõd meil?
Kui teenimä teid tulõn,
mis palgas lupat mul?
Kõik mõisa rohuaiad
ja põllud, heinamaad,
jää siiä sisse herras,
tii õigust kõigilõ:
kui moonamiis taht silku,
sõs anna heeringõt.

RKM II 225, 116/7 (8) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord eläs mölder veski pääl,
simfai ruudi ralla,
sääl lähedäl ol´l mõisakõ,
simfai ruudi ralla,
simfai, simfai, simfaiaa,
simfai ruudi ralla.
Ja mõisas kaval sulanõ,
see aie herra kotisse,
viis kotiga ta veskile.
"Oh tere õhtust, möldre saks,
kos panen ma see kaerakott?"
"Vii üles tõise korra pääl
mu tütre sängü jalutsi."
Kui õhtu jõudis, pime üü,
sis tütär äkist kisendas:
"Oh mamma, rutta tulõga,
kott nakas nulgan liikuma
ja sängü puulõ kõikuma."
"Oh rumal, mis sa kisendat,
sa oled mõisa herra iin."
"Ei mõisaherra taha ma,
kui tublit talupoiga ei saa."

RKM II 225, 120 (11) < Urvaste khk., Aladi k. < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõi, tsõi, tsõdsõlõ,
üle oja onulõ,
tiid piten tädile,
läbi liina lelläle!