Tartu-Maarja pärimus

Kombed ja tavad

E 53094 (246) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui uueaasta öö pilvine on, saab palju õnnetud surma ja loomakahju. Kukub mainitud ööl palju okaspuu okkaid, saavad inimsed see aasta palju peksta.

E 53095 (251) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui uuel aastal mees esimesena majja tuleb, tuleb õnn sisse. Naine toob õnnetust, sellepärast sülitatud naise tulekul kolm korda ja üteldud tasakesti: "Mis sa, kurivaim, otsid siit?"
Et õnnetusi ära hoida, olnud naised uuel aastal ja järgmisil päevil kodu.

E 53101 (324) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Last ristimisele viies lugegu ema issameie, siis armastab laps jumalasõna.

ERA II 7, 643 (3) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Vesneri mölder (1928) Kollatsioneeris Mare Kalda
Päikesevarjutus (kui päev vahel õige mustaks lääb, nõnda kui siin enne sõda olli - nii ütles jutustaja, E. T. märkus) tähendab rahutuid aegu, enamasti sõda.

ERA II 54, 79 (68) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Peipsis, Alatskivi mõisa veskijärves üks lind laulis: Up-up, up-up-up, up-up, up-up-up.
Vana kubjas ütles: Pange tähele, mõni siia upub.
Veskipoiss oli ujund ja läind vaatama, mis seal karjub ja - uppundki ära.
Ja kui ära uppund, siis enam ei lauld.
Ja keegi ei näind, oli see lind või mis loom see oli.

ERA II 54, 125 (108) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Tuleroog - mõni asi, mis pole enam tarvitamiskõlvuline.

ERA II 54, 147 (150) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Katk = üldine nimetus laialdase "murdja" haiguse kohta; massiline suremine.

ERA II 54, 224/5 (247) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestasid Pille Sääsk; Mare Kalda 2001
Miks naistel palju tööd
Sellepärast - kui Jeesus maa peal oli, siis läks üks vanatüdruk Jeesuse juure ja palus pühapäeva tööd.
Jeesus ütles: Loe, laula ja palveta. Aga tüdruk siis ütles: Kõik need teen ära, aga veel jääb aega järele.
Jeesus ütles: Siis täid ja kirbud on sinu raavitseda ja sinu töö ei pea kunagi otsa saama.

ERA II 54, 249 (271) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Siis peavad niisugused tunnid taeva peal olema, mis aal inimene sünnib: varga tund, mõrtsuka või röövli tund, veesurma tund, sõjasurma tund jne. Tähtedest peab tundma seda tundi.
[Lugusid sellistel aegadel sündinutest: ERA II 54, 251/4 (274), 254/6 (276), 256/7 (277).]

ERA II 54, 259 (284) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Sabagatäht oli sõja märk, see tähendas sõda.

ERA II 54, 259 (285) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Tähesadu peab ka sõda tähendama. Enne Jaabani sõda oli tähesadu.

ERA II 54, 261 (295) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Jutu terminoloogiat
Tühi jutt - mis ei vasta tõele, pole "tõesti sündind". Selle vastand on tõestisündind jutt (tühijutt = valejutt).
Luulejutt on jutt, mis on rahva suust kuuldud, võib olla mõnikord tõsi, mõnikord mitte.
Muinasjutt - "muistsel ajal sündind jutt".

ERA II 239, 265 (30) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vaestemaja - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Liisa Ader, 64 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
See oli vanal ajal, kui veel rahvas Taarat kummardasivad. Aga tol ajal kummardasivad paljud inimesed ka teisi jumalaid. Nii peeti paljudes kohtades "puuke" ehk "kratte", mis olid nende pidajatele enam kui teistele Taara. Krattide ja puukide kõrval elasid vägevad nõiad, need kõige kurjemad inimkonna vaenlased. Nad elasid võrdlemisi jõukalt, sest igas külas oli oma nõid, kes olid üksteisega vaenujalal. Nii juhtus, et keegi külavanem abiellus ühe ilusama naaberküla neiuga. Kui pulmarong oli sõitmas läbi metsa, kus naaberküla nõid varjul oli ja vaatas kadedusega noort neiut nooremehe kõrval istumas, sest ta oli ise ka armunud sellesse tütarlapsesse, oma piiritus vihas muutis ta kõik pulmarongi rahva huntideks, kes hüppasid saanitelt ja jooksid metsa.

ERA I 3, 275 (4) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu k. < Puhja khk., Tani t. - Minna Pärn < Tiina Kontor, vanaema (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Surnu laudselinad ja pingid, kus pääl surnu laudsil oli, peab kohe pärast surnu kirstupanemist välja tuule kätte viima, siis ei leia surm niipea teed sinna majasse.