Tartu-Maarja pärimus
Muinasjutud
E 53141 (55) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg (=Ariste) < Liisa Berg (1922). Pille Kippari Loomamuinasjutud. AT 243*, 97 t. Ligikaudu 1/4 üleskirjutustest (32) on jutuks välja arendamata loodushäälendid. Saaremaal lauldakse samateemalist riimilist rahvalaulu (ca 50 t.). Vrd. vanasõna EV 10564. Vt. P. Kippar. Varese naisevõtt (AT 243*). Rahvasuust kirjapanekuni. Uurimusi rahvaluule proosaloomingust ja kogumisloost. Tln., 1985, lk. 83-100. Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Varese naisevõtmine
Vares läinud naist võtma. Kiidelnud pruudile, et jõuab küll naist toita. Kõik väljad vilja täis. Läinudki naine varesele.
Tulnud sügis. Hakatud vilja ära vedama. Varese naine juhtunud seda nägema. Läinud mehele kaebama:
"Jaak, Jaak, vili viias, vili viias!"
Jaagul häbist silmad täis. Vale väljas. Hõikanud naisele nabra otsast:
"Las' viia, las' viia,
saab küllalt, saab küllalt!"
ERA II 54, 200/2 (201) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Kolm korda aevastada
Üks mees, talumees, tundis ennast haiglane olevad ja läks siis arsti juure, et mis arst ütleb.
Arst ütles: "Haigus on sul raske. Kui kolm kord aevastad, siis sured!"
Mees läks arsti juurest koju ja vaatas jahu ja tangu ja leidis, et jahu on veidi, naine ei saa matuseleibagi teha, ma pean veskile minema. Pani terad kotti ja läks veskile.
Tee peal aevastas korra. Pidas siis hobuse kinni ja mõtles: "Üks kord on nüüd läbi, kaks korda on veel. Mis ma nüüd teen, lähen või mitte? Aga noh, olgu, ma lähen siiski, ehk jõuan ära jahvatada!"
Sai veskile ja sai jahvatuse-korra kohe kätte ka ja hakkas jahvatama. Siis jahu hakkas juba tulema kivi alt, pani kotti alla ja - aevastas teist kord.
"Noh, nüid üks kord on veel aevastada, mis teha? No ehk tuleb veel kõik jahud ära, enne kui kolmas kord tuleb."
Aga saand veel paar kühvlitäit, kui tulndki kolmas kord. Siis aevastas kolmas kord ja kukkus maha. Silmad lahti, näeb kõik, aga arvab, et on surnud.
Möldri sead tulnud veskisse, lõhkunud teiste kotte ja söönud selle mehe jahu ka. Mees üteld põrandal: "No kurat, kui ma elaks, küll ma teile näitaks!" Viimaks oli kolu tühi, kell kõlises ja mölder tuli sinna.
"Mis sa, hull mees, teed? Sead veskis ja ise selili maas!" - "Jah, kui ma elaks, küll ma neile näitaks, aga nüüd olen surnud."
Mölder tõstnud ta üles ja üteld: "Sa ju elad, tõbras, tunned ju, et seisad püsti!"
Mees saanud ise ka lõpuks aru, et elu sees; läind koju, eland veel mitu aega.
ERA II 54, 200/2 (201) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Kolm korda aevastada
Üks mees, talumees, tundis ennast haiglane olevad ja läks siis arsti juure, et mis arst ütleb.
Arst ütles: "Haigus on sul raske. Kui kolm kord aevastad, siis sured!"
Mees läks arsti juurest koju ja vaatas jahu ja tangu ja leidis, et jahu on veidi, naine ei saa matuseleibagi teha, ma pean veskile minema. Pani terad kotti ja läks veskile.
Tee peal aevastas korra. Pidas siis hobuse kinni ja mõtles: "Üks kord on nüüd läbi, kaks korda on veel. Mis ma nüüd teen, lähen või mitte? Aga noh, olgu, ma lähen siiski, ehk jõuan ära jahvatada!"
Sai veskile ja sai jahvatuse-korra kohe kätte ka ja hakkas jahvatama. Siis jahu hakkas juba tulema kivi alt, pani kotti alla ja - aevastas teist kord.
"Noh, nüid üks kord on veel aevastada, mis teha? No ehk tuleb veel kõik jahud ära, enne kui kolmas kord tuleb."
Aga saand veel paar kühvlitäit, kui tulndki kolmas kord. Siis aevastas kolmas kord ja kukkus maha. Silmad lahti, näeb kõik, aga arvab, et on surnud.
Möldri sead tulnud veskisse, lõhkunud teiste kotte ja söönud selle mehe jahu ka. Mees üteld põrandal: "No kurat, kui ma elaks, küll ma teile näitaks!" Viimaks oli kolu tühi, kell kõlises ja mölder tuli sinna.
"Mis sa, hull mees, teed? Sead veskis ja ise selili maas!" - "Jah, kui ma elaks, küll ma neile näitaks, aga nüüd olen surnud."
Mölder tõstnud ta üles ja üteld: "Sa ju elad, tõbras, tunned ju, et seisad püsti!"
Mees saanud ise ka lõpuks aru, et elu sees; läind koju, eland veel mitu aega.