Rõngu pärimus
Jutte endistest aegadest
E 79948 < Rõngu khk., Aakre v., Pühaste k. - Leonhard Luts, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Anna Herman, 63 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vooremäe varandus
Tartumaal Aakre vallas Võrtsjärve ääres seisab mägi, nimega Vooremägi. Varem oli peetud pidud mäel, nüüd on aga mägi keskelt lohku vajunud ja kardetakse sisselangemist, sellepärast peetakse peod mäe jalal tasasel maal.
Sellest mäest räägib ümberkaudne rahvas, et sinna olevat peidetud palju varandust. Rootsi ajal olevat hakatud mäge kaevama, kolmepäevase töö järele olevat ainult tuhka välja tulnud, siis olevat kaevamine ära keelatud.
E 79949 < Rõngu khk., Aakre v. - A. Tarvei, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < rahvasuust (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Peidetud varandus
Rõngu kihelkonnas Aakre vallas on kaks mäge lähistikku. Üks Rootsimägi, teine Kunimägi. Vanasti pidanud venelased ja rootslased sääl sõda. Venelased Kunimäel ja rootslased Rootsimäel. Venelased kaotanud sõjas oma kuninga, mille järele hakatud mäge Kunimäeks nimetama. Pääle sõja olevat maetud mõlematesse mägedesse kullakatel, mida ühendavat kuldkett.
Kirikmägi.
Tartumaal Meeri vallas Elva jõe ligidal asub mägi, mida nimetatakse Kirikmäeks. Mägi on oma nime sellest saanud, et seal vanast kirik asunud. Et aga kolm venda korraga kirikusse tulnud, vajunud kirik ühes seesoleva rahvaga maa sisse.
ERA I 2, 553 (1) < Rõngu khk., Rõngu vaestemaj. - Karl Bekker, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane < Jaan Jänes, 71 a. (1928/9) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Aakre vallas Kärsna talumaa sees olnud suur rahakatel. Kord tulnud üks mees Rebaste kõrtsi juure, mõõtnud maa köiega kuni lähedal oleva lepikuni ära. Öösil tulnud ta tagasi ja kaevanud sealt kohast raha katle välja ja viinud ära. Sellest ajast peale hakkati seda kohta nimetama "Pangamäeks".
ERA I 2, 554 (3) < Rõngu khk., Rõngu vaestemaj. - Karl Bekker, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane < Leena Tamm, 67 a. (1928/9) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Rõngu lossi keldris oli leidunud üks rauduks, mis viinud sügavasse maa sisse, kus asunud palju kuld- ja hõbeasju, iga inimene oli võinud neid silmadega vaadata, kuid kui keegi käega katsunud, siis läinud uks kinni ja olnud võimata niikaua avada, kuni see asi oma kohale asetatud oli saanud. Oli leitud ka sellest keldrist inimeste luid, mis arvatud olevat sisse nälga ja hirmusse surnud inimeste omad. Praegu ei ole seda ust enam näha, sest saksaaja lõpul oli loss maha põletadud, praegu asub seal suur kivihunnik.
ERA II 242, 225/6 (7) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Sillaotsa t. < Sangaste khk. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Hans Vaher, 86 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Veel üits tondi vemp
See olli just Aakre mõisa jõel Jülsi talu kohal, kus parajade kari söönu. Söönu kõik moonamehe hainamaa pallas. Mees pahanu selle pääle ja vandunu tulist kurja suust välla. Kohe tõusnu jõest suur mürin ja ühes sellega ka mailmatu suur viisammas pisti ja lännu niidetu ja ka osalt kuivadetu hainu pääle ja viinu kate vakamaa haina üles kõrgede, kuni pia pilvini (ainult selle mihe haina, kes vandse). Säält lasknu sis iks maha poole ja maha poole, kuni lännu läbi kate talu vahelt. Tõsel talul purust katuse nurga. Säält aga lännu edesi kate versta kaugusele ja sadanu sis maha. Päältvaatajate üteluste järgi olliva ollu musta kui ütsi.
ERA II 242, 226/31 (8) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Sillaotsa t. < Sangaste khk. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Hans Vaher, 86 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Seda om umbes 60 a. tagasi, kui sündis Tartus imeline lugu. Ta oli väga rikas kaupmiis, kuid aja jooksul tulnud temäl kaupluses tagasiminek ja pankrotti jäämine. Iseloomult olli ta väga hää inimene. Kord tahtnu kaupmiis liinast. Liinast mõni kilumiitre eemal tulli talle vastu nägematu vana miis, keda vedanu iist väike poiske liina poole. Kaupmiis küsinu vana mihelt: "Kus sa nüüd õge tahad minnä, vanake? Viimane vastanu: "Sa näed ju, kulla kaupmiheke, et olen nägematu, ei ole mul üttegi sugulust ega tuttavat, kes oleks vast mu viinu silmähaiglade. Sedä juttu kuulden ütelnu kaupmiis: "Võin sinnu sis, vanake, oma poole viiä. Vanaksel ülihää miil. Kõik tii ta tenänu kaupmiist. Võtnu sis vanakse käekõrvale ja lännuva tagasi linna poole. Linna jõuden viinu ta vanakese oma poole.
Koju jõuden hakanu kaupmihe naine mihega nii vihasti praalima, et tema niisuguse jõuetu ja nägematu vana mihe endale hooles võtnu. Ja veel kõik ülalpidamise ja arstimiskulu enda pääle. "Ah, mis see arstimiskulu nüüd... Ega see meid ometi nüüd vaesemaks enam ei tee. Sellepääle lepnu sis naine ka järgi ja viinuva sis vanakse järgmisel päeval silmakliinikude. Sai nätal müüda, kui vanake tundse oma silmin veidi paranevust. Teisel nädalil olli joba vanakese silmilt kest päält kadunu. Kolmandal nädalil olliva vanakese silmä tävvesti paranenu ja võis joba häste näta. Vanake lännu sis tagasi kaupmihe manu ja ütelnu, et mul vaesel inemisel pole midägi sulle anda selle suure hääteo iist. Küll Jummal tasub! Lännu sis vanake teise tuppa ja nännu seinal Kristuse ema näopilti ja küsinu kaupmihelt, kust oled sa selle pildi saanu. Sii om mu esäst jäänu pilt. Sedäviisi küsse ta temalt kolm kõrda. Kaupmiis vastanu iks, et see om tõeste esäst jäänu pilt. Lasknu sis vanake kaupmihel pildi maha võtta ja vandelikult pildile tõotada, et sii tõeste nii om. "Jah, ma usun! Ka minagi ole üitskõrd üten su esaga selle pildile vande tõotanu.
See oli just Suure Põhjasõja aigu, kui me lätsime katekesi, võtsime kullakasti ja viisime keldrede ja paotasime suure ruudukujulise kivi alla.
Su esa suresi varsti pääle selle äkilist surma ja es saa sulle temä asukohta enab teatada. Ja mina jäi ka silmist nägematus.
Nüüd võta kang ja läheme võtame kullakasti kivi alt.
Miis üte kõrraga nii rikas, palju rikkam, kui ta seda oli enne.
[+ lk 228 üleskirjutaja joonistus Kaupmehe ja sandi kohtamine teel]
ERA II 242, 231/4 (9) < Rõngu khk., Aakre v. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < ? (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Aakre mõisast kolme kilumeetri kaugusel Puka-Tõrva suurtii veeren om Kure kolme pedäje mägi. Vanaste Suure Põhjasõja aigu olli Rootsi kuningas Gustav Adolf oma kate ministriga söönu sääl lõunat. Õkva süümise aigu tullu neile vaenlane Pikasilla poolt pääle. Neil es ole ka sis enamb midagi tetä, kui jätnuva kõtu tühjas ja nakanuva vaenlasele vastu. Paari nädaliga olli vaenlane (vaenlane) võidetu ja na tulliva tagasi Kure kolme pedäje mäele. Sääl na istutanuva ommi mälestuses kolm pedäjet. Igaüits omale. Kure kolme teeharu vahele.
Peräst istutamist läinud kuningas üten oma kate ministriga Pärnu. Pärnun maandunu nätal aiga ja sis sõitnuva oma kodumaale Rootsi tagasi.
Rootsi jõuden seletanu kuningas, et küll olli sellen väiksen Eestin tublisid sõdureid. Ei võinu mõteldagi. Võitlus olli väga rasse, kuid siski vahvatel eestlastel ei tähendanu sii mitte midägi.
Saanu nätal müüda, kui kuningal tullu tahtmine omma kodumaale tagasi, aga kust sa ikka saad.
Kuninga istutatu puu seisava tänapäevani. Na ommava nüid õige suure. Praegu om neid kaits. Mõni aasta tagasi olli kohalik peremees üte maha lõiganu.
Nu ülejäänu kaits oma võetu loodusekaitse alla ja nii nüid piava tunnustama, et meie maal om võidelnu vahva kuningas Gustav Adolf.
Nüüd om ta juba ammu-ammu surnud, aga mälestus väiksen Eestin ei kao.
[+ lk 232 üleskirjutaja joonistus "Kolm mända Kure mäel"; jutus on kolm pedäjät.]
ERA II 242, 234/7 (10) < Rõngu khk., Aakre v. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < ? (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Tõne lugu johtusi säälsaman Tartun. Üits miis ollu väega rikas. Kõik tare põranda ollu tal kuldrahadega kaetud. Kui tullu S. Põhjasõda, korjanu miis kõik oma rahad põrandalt kokku ja viinu nad omma aida, kolmeharulise vahtrepuu juure alla. Kui Suur Põhjasõda olli läbi, antu ütele vaesele töömehele unes näta, et kivisilla man Bersgeri aian kolmeharulise vahtrepuu juure all om suur kullakast. Miis lännu õkva Tartude kivisilla manu. Uutnu puul päiva, aga raha iks ta ei ole leidnu. Nakanu joba hämarduma, kui üits miis lännu kivisilläst mööda ja ütelnu, et mis sa miis siin oodat. Enne kui ma lätsi siist mööda, ollid sa jälle oma lapjuga (sääl) siin. Miis nakanu seletama: "Mina näie unes ja üteldi mulle, et mine kivisilla manu ja oota niikaua, kui sulle juhatatakse raha. Ole joba uutnu puul päiva, aga raha ei ole viil leidnu. Usud sa nüid neid unenägusid. - "Mulle üteldi kah unes, et mine sinna Bersgeri aida, sääl kolmeharulise vahtrepuu all om kullakast. Mina ei uskunud ja es lää ka kaema. Nüüd ma juhata sulle edesi. Hakkas hämarduma, kui miis lännu ka sinna aida. Vaevalt saanu ta kaevata kate jala sügavuseni, kui tullu vasta suur rahakast. Võtnu sis valla ja nännu, et kast kulda otst-otsani täis. Miis ammutanu nii palju, kui tal mahtus ja kanda jaksas. Aanu sis mulla tagasi pääle ja tullu ära. Kotun võtnu ta kulla kõikist taskudest ja veel mujalt, kus tal oli, välla. Üte kullatükist leidse ta väikese kirja. Kirjan olli kirjutedu, et see, kes selle kulla leid, jagagu pooles sellega, kes temale selle asukoha juhatanu. Otsnu sis majaomaniku üles ja ostnu maja ühes aia ja maaga ärä, et saada kätte ülejäänu kuld kõik. Lännu sis ja võtnu kulla kõik välla. Pool oma kullast annud ta kullakasti juhatajale.
ERA II 242, 245/6 (5) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lutsu t. - Laine Luts, Aakre algkooli õpilane < Karl Luts, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ennem elanud Lepke talus Jüri Ritson. Ta olnud muidu päris julge mees, kuid kartnud koledasti tonte. Talle olevat kolm korda unel öeldud, et Aadremäel Ritsoni kodukoha lähedal olevat maetud rahapada. Vaim olevat tal unes käskinud ka kaevama minna ja seletanud, kuskohal varandus seisab. Mees oli aga arg ja ei julgenud minna. Rahapada ei ole leitud ja kaevatud ka ei ole.
ERA II 242, 256 (16) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k. - Laine Luts, Aakre algkooli õpilane < Simon Luts, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kure mäel on säilinud veel rootsiaegsed männid. Sel mäel olevat kord Rootsi kuningas Karl XII ja kaks kindralit lõunat söönud. Pärast sööki istutanud igaüks omale männi. Üks mänd on maha lõigatud, kuna kaks kasvavad rahulikult edasi.
ERA II 242, 269 (4) < Rõngu khk., Uderna v., Uderna k., Tammeniidu t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Jaan Kukk, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaika-Meeri karjamõisan sepp toonu kruusaaugust liiva, mis läheb tarvis raua keetmiseks. Mehed ütelnu, et mes sepp siia tuli, kas kulda kajuma või. Sepp ütelnu, et liiva tulli otsma. Liivast ma olen raua keetmise aigu vähe kulda saanu. Sepp oli liivast kanamuna suuruse kullatüki välla sulatanu.
Mõisahärra Seklits tahtnu kuldmuna ära osta 500 rubla eest. Sepp ei ole aga müünu ja härra ajanu sepa kevadel mõisast ära.
ERA II 242, 269 (4) < Rõngu khk., Uderna v., Uderna k., Tammeniidu t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Jaan Kukk, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaika-Meeri karjamõisan sepp toonu kruusaaugust liiva, mis läheb tarvis raua keetmiseks. Mehed ütelnu, et mes sepp siia tuli, kas kulda kajuma või. Sepp ütelnu, et liiva tulli otsma. Liivast ma olen raua keetmise aigu vähe kulda saanu. Sepp oli liivast kanamuna suuruse kullatüki välla sulatanu.
Mõisahärra Seklits tahtnu kuldmuna ära osta 500 rubla eest. Sepp ei ole aga müünu ja härra ajanu sepa kevadel mõisast ära.
ERA II 242, 271 (5) < Rõngu khk., Uderna v., Uderna k., Tammeniidu t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Jaan Kukk, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Jaan Kuke esaesa ollu Kuke talu peremiis. Ta poig lännu Riiga vuuri. Esal ollu palju raha, ta peitnu raha paaga ära. Ilma kellegi teadmata. Kui ema pada taga otsnu, ütelnu esa: "Mes te tast nii palju otsite, mine Kirepi puuti ja osta uus. Pääle selle ta varsti surnud.
Kui poig kodu tullu ja raha ei leidnud, saanud ta aru, et raha on paaga peidetud. Pojal saanud süda täis, et raha ei leva, jätnu talu maha ja lännu Uderna mõisa rehepapiks.
ERA II 242, 271 (5) < Rõngu khk., Uderna v., Uderna k., Tammeniidu t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Jaan Kukk, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Jaan Kuke esaesa ollu Kuke talu peremiis. Ta poig lännu Riiga vuuri. Esal ollu palju raha, ta peitnu raha paaga ära. Ilma kellegi teadmata. Kui ema pada taga otsnu, ütelnu esa: "Mes te tast nii palju otsite, mine Kirepi puuti ja osta uus. Pääle selle ta varsti surnud.
Kui poig kodu tullu ja raha ei leidnud, saanud ta aru, et raha on paaga peidetud. Pojal saanud süda täis, et raha ei leva, jätnu talu maha ja lännu Uderna mõisa rehepapiks.
ERA II 242, 273 (6) < Rõngu khk., Uderna v., Uderna k., Tammeniidu t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Jaan Kukk, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Jaan Kuke emal saanud lehm surma. Unel üteldud emale: "Mis sa lehmast muretat. Mine öösel metsa, metsas kuuse juure all om sõglatäis raha, võta see ära ja osta uus lehm.
Ema lännu ka mõtsa, aga päeval. Kui ta sammalt kaapnu, saanu ta kakskümmend kopka.
ERA II 242, 290 (26) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Sauna kindlus Mähajärvel. Umbes 1850. a. om viil vesi ümber ollu, üks ahtakene riba om viinu Saunamäe otsa. 1850-1875 a. om Mähajärve 3 korda alla lastu. [koht nr.26 Otepää ümbruse plaanil lk 291. Informandi joonis.]
ERA I 2, 553 (1) < Rõngu khk., Rõngu vaestemaj. - Karl Bekker, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane < Jaan Jänes, 71 a. (1928/9) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Aakre vallas Kärsna talumaa sees olnud suur rahakatel. Kord tulnud üks mees Rebaste kõrtsi juure, mõõtnud maa köiega kuni lähedal oleva lepikuni ära. Öösil tulnud ta tagasi ja kaevanud sealt kohast raha katle välja ja viinud ära. Sellest ajast peale hakkati seda kohta nimetama "Pangamäeks".
ERA I 2, 554 (3) < Rõngu khk., Rõngu vaestemaj. - Karl Bekker, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane < Leena Tamm, 67 a. (1928/9) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Rõngu lossi keldris oli leidunud üks rauduks, mis viinud sügavasse maa sisse, kus asunud palju kuld- ja hõbeasju, iga inimene oli võinud neid silmadega vaadata, kuid kui keegi käega katsunud, siis läinud uks kinni ja olnud võimata niikaua avada, kuni see asi oma kohale asetatud oli saanud. Oli leitud ka sellest keldrist inimeste luid, mis arvatud olevat sisse nälga ja hirmusse surnud inimeste omad. Praegu ei ole seda ust enam näha, sest saksaaja lõpul oli loss maha põletadud, praegu asub seal suur kivihunnik.
ERA II 242, 234/7 (10) < Rõngu khk., Aakre v. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < ? (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Tõne lugu johtusi säälsaman Tartun. Üits miis ollu väega rikas. Kõik tare põranda ollu tal kuldrahadega kaetud. Kui tullu S. Põhjasõda, korjanu miis kõik oma rahad põrandalt kokku ja viinu nad omma aida, kolmeharulise vahtrepuu juure alla. Kui Suur Põhjasõda olli läbi, antu ütele vaesele töömehele unes näta, et kivisilla man Bersgeri aian kolmeharulise vahtrepuu juure all om suur kullakast. Miis lännu õkva Tartude kivisilla manu. Uutnu puul päiva, aga raha iks ta ei ole leidnu. Nakanu joba hämarduma, kui üits miis lännu kivisilläst mööda ja ütelnu, et mis sa miis siin oodat. Enne kui ma lätsi siist mööda, ollid sa jälle oma lapjuga (sääl) siin. Miis nakanu seletama: "Mina näie unes ja üteldi mulle, et mine kivisilla manu ja oota niikaua, kui sulle juhatatakse raha. Ole joba uutnu puul päiva, aga raha ei ole viil leidnu. Usud sa nüid neid unenägusid. - "Mulle üteldi kah unes, et mine sinna Bersgeri aida, sääl kolmeharulise vahtrepuu all om kullakast. Mina ei uskunud ja es lää ka kaema. Nüüd ma juhata sulle edesi. Hakkas hämarduma, kui miis lännu ka sinna aida. Vaevalt saanu ta kaevata kate jala sügavuseni, kui tullu vasta suur rahakast. Võtnu sis valla ja nännu, et kast kulda otst-otsani täis. Miis ammutanu nii palju, kui tal mahtus ja kanda jaksas. Aanu sis mulla tagasi pääle ja tullu ära. Kotun võtnu ta kulla kõikist taskudest ja veel mujalt, kus tal oli, välla. Üte kullatükist leidse ta väikese kirja. Kirjan olli kirjutedu, et see, kes selle kulla leid, jagagu pooles sellega, kes temale selle asukoha juhatanu. Otsnu sis majaomaniku üles ja ostnu maja ühes aia ja maaga ärä, et saada kätte ülejäänu kuld kõik. Lännu sis ja võtnu kulla kõik välla. Pool oma kullast annud ta kullakasti juhatajale.
ERA II 242, 245/6 (5) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lutsu t. - Laine Luts, Aakre algkooli õpilane < Karl Luts, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ennem elanud Lepke talus Jüri Ritson. Ta olnud muidu päris julge mees, kuid kartnud koledasti tonte. Talle olevat kolm korda unel öeldud, et Aadremäel Ritsoni kodukoha lähedal olevat maetud rahapada. Vaim olevat tal unes käskinud ka kaevama minna ja seletanud, kuskohal varandus seisab. Mees oli aga arg ja ei julgenud minna. Rahapada ei ole leitud ja kaevatud ka ei ole.
ERA II 242, 256 (16) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k. - Laine Luts, Aakre algkooli õpilane < Simon Luts, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kure mäel on säilinud veel rootsiaegsed männid. Sel mäel olevat kord Rootsi kuningas Karl XII ja kaks kindralit lõunat söönud. Pärast sööki istutanud igaüks omale männi. Üks mänd on maha lõigatud, kuna kaks kasvavad rahulikult edasi.
ERA II 242, 269 (4) < Rõngu khk., Uderna v., Uderna k., Tammeniidu t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Jaan Kukk, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaika-Meeri karjamõisan sepp toonu kruusaaugust liiva, mis läheb tarvis raua keetmiseks. Mehed ütelnu, et mes sepp siia tuli, kas kulda kajuma või. Sepp ütelnu, et liiva tulli otsma. Liivast ma olen raua keetmise aigu vähe kulda saanu. Sepp oli liivast kanamuna suuruse kullatüki välla sulatanu.
Mõisahärra Seklits tahtnu kuldmuna ära osta 500 rubla eest. Sepp ei ole aga müünu ja härra ajanu sepa kevadel mõisast ära.
ERA II 242, 269 (4) < Rõngu khk., Uderna v., Uderna k., Tammeniidu t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Jaan Kukk, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaika-Meeri karjamõisan sepp toonu kruusaaugust liiva, mis läheb tarvis raua keetmiseks. Mehed ütelnu, et mes sepp siia tuli, kas kulda kajuma või. Sepp ütelnu, et liiva tulli otsma. Liivast ma olen raua keetmise aigu vähe kulda saanu. Sepp oli liivast kanamuna suuruse kullatüki välla sulatanu.
Mõisahärra Seklits tahtnu kuldmuna ära osta 500 rubla eest. Sepp ei ole aga müünu ja härra ajanu sepa kevadel mõisast ära.
ERA II 242, 271 (5) < Rõngu khk., Uderna v., Uderna k., Tammeniidu t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Jaan Kukk, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Jaan Kuke esaesa ollu Kuke talu peremiis. Ta poig lännu Riiga vuuri. Esal ollu palju raha, ta peitnu raha paaga ära. Ilma kellegi teadmata. Kui ema pada taga otsnu, ütelnu esa: "Mes te tast nii palju otsite, mine Kirepi puuti ja osta uus. Pääle selle ta varsti surnud.
Kui poig kodu tullu ja raha ei leidnud, saanud ta aru, et raha on paaga peidetud. Pojal saanud süda täis, et raha ei leva, jätnu talu maha ja lännu Uderna mõisa rehepapiks.
ERA II 242, 271 (5) < Rõngu khk., Uderna v., Uderna k., Tammeniidu t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Jaan Kukk, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Jaan Kuke esaesa ollu Kuke talu peremiis. Ta poig lännu Riiga vuuri. Esal ollu palju raha, ta peitnu raha paaga ära. Ilma kellegi teadmata. Kui ema pada taga otsnu, ütelnu esa: "Mes te tast nii palju otsite, mine Kirepi puuti ja osta uus. Pääle selle ta varsti surnud.
Kui poig kodu tullu ja raha ei leidnud, saanud ta aru, et raha on paaga peidetud. Pojal saanud süda täis, et raha ei leva, jätnu talu maha ja lännu Uderna mõisa rehepapiks.
ERA II 242, 273 (6) < Rõngu khk., Uderna v., Uderna k., Tammeniidu t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Jaan Kukk, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Jaan Kuke emal saanud lehm surma. Unel üteldud emale: "Mis sa lehmast muretat. Mine öösel metsa, metsas kuuse juure all om sõglatäis raha, võta see ära ja osta uus lehm.
Ema lännu ka mõtsa, aga päeval. Kui ta sammalt kaapnu, saanu ta kakskümmend kopka.
ERA II 242, 290 (26) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Sauna kindlus Mähajärvel. Umbes 1850. a. om viil vesi ümber ollu, üks ahtakene riba om viinu Saunamäe otsa. 1850-1875 a. om Mähajärve 3 korda alla lastu. [koht nr.26 Otepää ümbruse plaanil lk 291. Informandi joonis.]
ERA II 242, 225/6 (7) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Sillaotsa t. < Sangaste khk. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Hans Vaher, 86 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Veel üits tondi vemp
See olli just Aakre mõisa jõel Jülsi talu kohal, kus parajade kari söönu. Söönu kõik moonamehe hainamaa pallas. Mees pahanu selle pääle ja vandunu tulist kurja suust välla. Kohe tõusnu jõest suur mürin ja ühes sellega ka mailmatu suur viisammas pisti ja lännu niidetu ja ka osalt kuivadetu hainu pääle ja viinu kate vakamaa haina üles kõrgede, kuni pia pilvini (ainult selle mihe haina, kes vandse). Säält lasknu sis iks maha poole ja maha poole, kuni lännu läbi kate talu vahelt. Tõsel talul purust katuse nurga. Säält aga lännu edesi kate versta kaugusele ja sadanu sis maha. Päältvaatajate üteluste järgi olliva ollu musta kui ütsi.
ERA II 242, 226/31 (8) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Sillaotsa t. < Sangaste khk. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Hans Vaher, 86 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Seda om umbes 60 a. tagasi, kui sündis Tartus imeline lugu. Ta oli väga rikas kaupmiis, kuid aja jooksul tulnud temäl kaupluses tagasiminek ja pankrotti jäämine. Iseloomult olli ta väga hää inimene. Kord tahtnu kaupmiis liinast. Liinast mõni kilumiitre eemal tulli talle vastu nägematu vana miis, keda vedanu iist väike poiske liina poole. Kaupmiis küsinu vana mihelt: "Kus sa nüüd õge tahad minnä, vanake? Viimane vastanu: "Sa näed ju, kulla kaupmiheke, et olen nägematu, ei ole mul üttegi sugulust ega tuttavat, kes oleks vast mu viinu silmähaiglade. Sedä juttu kuulden ütelnu kaupmiis: "Võin sinnu sis, vanake, oma poole viiä. Vanaksel ülihää miil. Kõik tii ta tenänu kaupmiist. Võtnu sis vanakse käekõrvale ja lännuva tagasi linna poole. Linna jõuden viinu ta vanakese oma poole.
Koju jõuden hakanu kaupmihe naine mihega nii vihasti praalima, et tema niisuguse jõuetu ja nägematu vana mihe endale hooles võtnu. Ja veel kõik ülalpidamise ja arstimiskulu enda pääle. "Ah, mis see arstimiskulu nüüd... Ega see meid ometi nüüd vaesemaks enam ei tee. Sellepääle lepnu sis naine ka järgi ja viinuva sis vanakse järgmisel päeval silmakliinikude. Sai nätal müüda, kui vanake tundse oma silmin veidi paranevust. Teisel nädalil olli joba vanakese silmilt kest päält kadunu. Kolmandal nädalil olliva vanakese silmä tävvesti paranenu ja võis joba häste näta. Vanake lännu sis tagasi kaupmihe manu ja ütelnu, et mul vaesel inemisel pole midägi sulle anda selle suure hääteo iist. Küll Jummal tasub! Lännu sis vanake teise tuppa ja nännu seinal Kristuse ema näopilti ja küsinu kaupmihelt, kust oled sa selle pildi saanu. Sii om mu esäst jäänu pilt. Sedäviisi küsse ta temalt kolm kõrda. Kaupmiis vastanu iks, et see om tõeste esäst jäänu pilt. Lasknu sis vanake kaupmihel pildi maha võtta ja vandelikult pildile tõotada, et sii tõeste nii om. "Jah, ma usun! Ka minagi ole üitskõrd üten su esaga selle pildile vande tõotanu.
See oli just Suure Põhjasõja aigu, kui me lätsime katekesi, võtsime kullakasti ja viisime keldrede ja paotasime suure ruudukujulise kivi alla.
Su esa suresi varsti pääle selle äkilist surma ja es saa sulle temä asukohta enab teatada. Ja mina jäi ka silmist nägematus.
Nüüd võta kang ja läheme võtame kullakasti kivi alt.
Miis üte kõrraga nii rikas, palju rikkam, kui ta seda oli enne.
[+ lk 228 üleskirjutaja joonistus Kaupmehe ja sandi kohtamine teel]
ERA II 242, 231/4 (9) < Rõngu khk., Aakre v. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < ? (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Aakre mõisast kolme kilumeetri kaugusel Puka-Tõrva suurtii veeren om Kure kolme pedäje mägi. Vanaste Suure Põhjasõja aigu olli Rootsi kuningas Gustav Adolf oma kate ministriga söönu sääl lõunat. Õkva süümise aigu tullu neile vaenlane Pikasilla poolt pääle. Neil es ole ka sis enamb midagi tetä, kui jätnuva kõtu tühjas ja nakanuva vaenlasele vastu. Paari nädaliga olli vaenlane (vaenlane) võidetu ja na tulliva tagasi Kure kolme pedäje mäele. Sääl na istutanuva ommi mälestuses kolm pedäjet. Igaüits omale. Kure kolme teeharu vahele.
Peräst istutamist läinud kuningas üten oma kate ministriga Pärnu. Pärnun maandunu nätal aiga ja sis sõitnuva oma kodumaale Rootsi tagasi.
Rootsi jõuden seletanu kuningas, et küll olli sellen väiksen Eestin tublisid sõdureid. Ei võinu mõteldagi. Võitlus olli väga rasse, kuid siski vahvatel eestlastel ei tähendanu sii mitte midägi.
Saanu nätal müüda, kui kuningal tullu tahtmine omma kodumaale tagasi, aga kust sa ikka saad.
Kuninga istutatu puu seisava tänapäevani. Na ommava nüid õige suure. Praegu om neid kaits. Mõni aasta tagasi olli kohalik peremees üte maha lõiganu.
Nu ülejäänu kaits oma võetu loodusekaitse alla ja nii nüid piava tunnustama, et meie maal om võidelnu vahva kuningas Gustav Adolf.
Nüüd om ta juba ammu-ammu surnud, aga mälestus väiksen Eestin ei kao.
[+ lk 232 üleskirjutaja joonistus "Kolm mända Kure mäel"; jutus on kolm pedäjät.]